← Eesti

2-22-3826/64

Obsah (10)§ 657§ 329§ 238§ 662§ 667§ 552§ 651§ 442§ 654§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3826 Koht

§ 657

lg 1 p 2 alusel koosmõjus

§ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas, millega maakohus määras laste üleandmise kohaks koolivälisel ajal ema elukoha (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3.1 II ja III lause). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab koolivälisel ajal laste üleandmise kohaks XXX. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. 27. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused ning võtab esmalt seisukoha menetlusosaliste esitatud tõendite tsiviilasja juurde võtmise osas. Kuigi üldjuhul peavad menetlusosalised

§ 329

lg 1 järgi esitama tõendid ja vastuväited nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, ning hilinenult tõendi võib kohus

§ 238

lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada

§ 662

lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates

§ 667lg 3 II lause järgi vajadusel ka koguda uusi tõendeid.

Seejuures peab aga ringkonnakohus kontrollima, et tõendid oleksid

§ 238

tähenduses asjakohased ja lubatavad (v.a

§ 238lg 3 p 3).

27.

  1. Laste ema esitas
  2. juulil
  3. a koos määruskaebusega 9 lisa: isa esialgne avaldus suhtluskorra määramiseks; laste ärakuulamise protokoll; laste ema täiendav seisukoht, koos esitatud lisadega 1-7; Tallinna Lastekaitse seisukoht; Rae Vallavalitsuse seisukoht; Laste esindaja seisukoht;
  4. juunil
  5. a teatavaks tehtud kohtumäärus; lisamaterjal kohtumäärusele järgnenud ajast; ema esimene vastus kohtule, isa avaldusele. Määruskaebuse lisad 1, 2, 4, 5, 6, 7, 9 on käesolevas asjas esitatud menetlusdokumendid ning laste ärakuulamise protokoll. Kuivõrd tegemist on dokumentidega, mis on juba tsiviilasja juures, ei võta ringkonnakohus neid korduvalt tõendina vastu. Lisa 3 puhul on tegemist laste ema
  6. juunil
  7. a maakohtule esitatud seisukoha ja selle juures olevate tõenditega, mille menetlemisest maakohus keeldus. Määruskaebusest nähtub, et kõnealust lisa 3 on laste ema käsitlenud menetluse senise käigu ja asjaolude kirjeldamisel ega ole esile toonud, mida laste ema soovib nimetatud lisaga maakohtu määruse vaidlustamise kontekstis tõendada. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus tsiviilasja juurde võtmata ka määruskaebuse lisa
  8. 27.
  9. Laste isa esitas
  10. augustil
  11. a seisukohaga koos 4 lisa: ema
  12. mai
  13. a e-kiri isale suhtlusinformatsiooni mittesaamise soovi kohta; kolm väljavõtet
  14. mai
  15. a lapse ja isa vahelisest sõnumivahetusest. Laste ema esitas
  16. oktoobril
  17. a seisukohaga koos 7 lisa:
  18. septembri
  19. a vanemate kirjavahetus; kütuseraha küsimine;
  20. augusti
  21. a vanemate kirjavahetus; Cl kooliasjad kodus; Cl kodutöö tegemata; Q puudumine isa poolt märkimata; Q koolist puudumine ema poolt märgitud. Laste isa esitas
  22. septembril
  23. a seisukohaga koos 5 lisa: ema ja isa e-kirjavahetuse
  24. kuni
  25. septembrini 2022; kolm väljavõtet e-koolist selle kohta, et Cl on kodutöö tegemata; ema ja isa e-kirjavahetus
  26. aprillist
  27. a. Arvestades, et praegusel juhul on vaidlus laste ja isa suhtlemise korra üle, on ringkonnakohtu hinnangul laste ema
  28. oktoobril
  29. a ja laste isa
  30. augustil
  31. a ja
  32. septembril
  33. a esitatud lisad asjakohased ja lubatavad, kuivõrd annavad ülevaate senisest laste ja isa suhtlusest ning vanemate omavahelisest koostööst ja laste eest hoole kandmisest. 9
  34. Ringkonnakohus jätab rahuldamata Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) taotluse Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) menetlusest eemaldamiseks. Kohus peab küsima valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saatma talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad (

§ 552lg 2).

Maakohtu menetluse ajal asus ema ja laste elukoht Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusterritooriumil, mistõttu kaasati menetlusse Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) arvamuse andmiseks. Asjaolu, et laste ja ema elukoht on muutunud, ei anna alust Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) menetlusest eemaldamiseks. 29. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Praegusel juhul on laste ema palunud määruskaebuses tühistada ja/või täiendada maakohtu määruse punkte 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.6; 3.8 ning lisada täiendavaid punkte laste ja isa suhtluskorra reguleerimiseks. Laste ema ei ole vaidlustanud maakohtu määruse punkte 1, 2, 3.5; 3.7; 3.9; 3.10,

  1. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
  2. Ringkonnakohus märgib, et sisuliselt ei ole laste ema maakohtu määratud suhtlemise korda ja selle mahtu vaidlustanud. Laste ema määruskaebuse eesmärk on eelkõige reguleerida suhtluskorda detailsemalt.
  3. oktoobril
  4. a esitatud seisukohas (kd II, tl 28-31) märkis laste ema, et määratud suhtluskord ei toimi. Kolleegium lähtub määruskaebuses olevatest menetluslikest taotlustest, mistõttu ei arvesta laste ema
  5. oktoobri
  6. a seisukohas välja toodut ega hinda seda, kas maakohtu määratud suhtlemise korra maht vastab laste huvidele või mitte. Ringkonnakohus selgitas seda laste emale
  7. juulil
  8. a toimunud ärakuulamisel ning ema kinnitas, et selgitus on talle arusaadav (kd II, tl 83).
  9. Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33). Ringkonnakohus selgitab, et kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
  10. Arvestades lapsevanemate läbisaamist palus laste ema, et laste üleandmine koolivälisel ajal ei toimuks ema kodukohas, vaid varasemalt kokkulepitud asukohas (maakohtu määruse 10 resolutsiooni p 3.
  11. II ja III lause). Vanemad avaldasid
  12. juuli
  13. a ärakuulamisel, et hetkel on laste üleandmise kohaks kokku lepitud XXX. Arvestades, et ema hinnangul on vaja laste üleandmiseks neutraalset kohta ja kõikidele osapooltele sobib selleks XXX, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras laste üleandmise kohaks koolivälisel ajal ema elukoha ning määrata uueks kohaks XXX.
  14. Ülejäänud osas kolleegium maakohtu määrust ei muuda ega rahulda vastavas osas ka määruskaebust ning selgitab seda järgnevalt. Muuhulgas nähtub lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja viimasest seisukohast (kd II, tl 67), et lapsevanemad on võtnud laste ja isa suhtlemise aluseks maakohtu määratud suhtluskorra ning lapsed on sellega harjunud.
  15. Laste ema palus täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p 3.1 selliselt, et koolipäevadel (esmaspäevad ning teisipäevad), kui laps peab pärast kooli ööbima isa elukohas, võib laps nõuda, et juhul kui tal ei ole samal päeval huviringe ning isa ei vii teda koolist ka otse enda elukohta, vaid ta peab näiteks isa töö juures ootama venna trenni või isa tööpäeva lõppu, võib laps peale tundide lõppu suunduda enda koju (ema elukoht) ning minna isaga viimase elukohta siis, kui isa tööpäev ja/või venna trenn on lõppenud. Sisuliselt on laste ema pakutud suhtluskorra järgi võimalik lastel ise otsustada, kuhu nad pärast kooli või huviringe enne isa juurde minekut lähevad. 34.
  16. Kolleegium märgib, et kuigi kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks vastavalt lapse huvidele (PKS § 123 lg 1, lastekaitseseaduse § 21 lg 1), ei pruugi lapse soov ja huvid igas olukorras kattuda. Lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel oleks vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning ei kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt ka RKTKm 06.04.2018, 2-1516111, p 18). Kuivõrd suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21), siis on eelduslikult lapse huvides see, et ta tunneb oma vanemaid ja saab lahus elava vanemaga suhelda (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Vaatamata sellele, et lastel võib olla mugavam pärast kooli või huviringi minna ema koju kui oodata isa töö juures, ei saa otsustust suhtluskorra täitmise üle, st kas minna isa töökohta või ema juurde, jätta 11- ja 9-aastaste laste kanda. Muuhulgas aitab kolleegiumi hinnangul ka laste jaoks ettenähtavuse ja rutiini tekkimisele ning logistika hõlbustamisele kaasa rütm, kus on selgelt eristatavad n.ö isa ja ema päevad.
  17. Laste ema on palunud täiendada maakohtu määruse punkti 3.6 selliselt, et tõsise haigestumise korral jääb suhtluskord ära ning haige laps on ema hoole all ja kui laps soovib isa juures viibides ema juurde, ei tohi isa seda takistada. Vaatamata laste ema väitele, et isa ei ole kunagi lapsi põetanud ning lapsed tunnevad ennast ema juures kõige turvalisemalt, ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et laste isa ei saaks haige lapse eest hoolitsemisega hakkama. Asjaolu, et lapse tervisega seotud küsimusi langetavad lapsevanemad ühise hooldusõiguse korral koos ning käituvad igakülgselt lapse heaolu silmas pidades tuleneb PKS § 118 lg-st
  18. Kuigi isal ei ole keelatud lapsi nende soovi korral ema juurde viia, jääb kolleegium enda eelmises punktis väljendatud seisukoha juurde, et otsustust suhtluskorra täitmise üle ei saa jätta laste kanda.
  19. Seoses tähtpäevadega on laste ema taotlenud täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.4 nii, et vaid juhul, kui ema või isa seda soovib ja lapsed viibivad emade- või isadepäeval teise vanema juures, tulevad lapsed tähtpäevaks vastava vanema juurde. Lisaks soovis laste ema täiendada tähtpäevadega seotud suhtluskorda selliselt, et emadepäeval korraldab logistika ema ning isadepäeval isa, kusjuures tulemise fakt ja transpordi kellaaeg lepitakse kokku jooksvalt, pühale eelneva kuu
  20. kuupäevaks; juhul, kui selleks kuupäevaks ei ole teine vanem soovi avaldanud ning laste saabumise kellaaega teatanud, ei ole teisel 11 vanemal kohustust last enda juurest ära saata. Vaatamata ema hinnangule, et eelnevalt kirjeldatud viisil täiendatud suhtluskord on lastele sobilikum, sest laste huvides ei ole muuta harjumuspärast suhtluskorda üksnes tähtpäevade tõttu, on kolleegiumi hinnangul maakohtu tähtpäevadega seotud suhtluskord laste huvides ning määruskaebuses ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid selle muutmise vajadust. Transpordiga seotud küsimuste kokkuleppimise täpsustamine on ringkonnakohtu hinnangul küllaltki jäik, mistõttu võib tekitada lastevanemate vahel täiendavaid vaidlusi.
  21. Laste ema on palunud täiendada maakohtu määruse punkti 3.2 laste õppetöö korraldamise tagamise viisi osas, punkti 3.3 sellega, mida ja kuidas isa peaks lastega vaheaegadel ette võtma ning reguleerida suhtluskorda täiendava kolme punktiga, mis puudutab abinõusid, mida lapsed võivad enda kaitseks teha, kui isa ei võimalda neil emaga suhelda, isa kohustust aidata lapsi pakkimisel, isa kohustust vastutada laste asjade heaolu eest. Kolleegium ei pea vajalikuks muuta ega täiendada kõnealuste punktide osas maakohtu määratud suhtluskorda. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et praegusel juhul näib emal olevat usaldamatus isa kasvatusstiili suhtes, ei anna see alust laste ja isa suhtluskorra kindlaksmääramisele vastavalt ema aktsepteeritud kasvatusmeetoditele. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. Käesoleval juhul on nii ema kui ka isa elukohas kõik vajalikud tingimused selleks, et edukalt õppida ja käia trennis ning ei ole alust arvata, et suhtluskorrast lähtuv elukorraldus ei oleks lastele jõukohane, kuigi nad eelistavad mõnes olukorras rohkem toetatud lahendusi (kd II, tl 67, tl 82). Kui ilmneb, et üks lastevanematest kahjustab lapse heaolu ning esinevad vastavad alused, on põhjendatud pöörduda kohtusse hooldusõiguse piiramiseks. Lisaks eelnevale peab kohtulahend olema

§ 442lg 5 kohaselt ka täidetav.

Arvestades laste ema ettepanekuid maakohtu määruse punktide 3.2, 3.3 täiendamise ning täiendava kolme punkti sisu osas, on ei ole tegemist sellise suhtluskorraga, mis oleks

§ 442lg 5 mõttes täidetav.

38. Ülalmärgitud põhjendustel leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning seda muuta vaid koolivälisel ajal laste üleandmise kohta osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 39.

§ 654

lg 22 alusel koostoimes

§-ga 659 esitab ringkonnakohus määruses resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

  1. Viimaks rõhutab ringkonnakohus, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Laste vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks. Vanemate vastastikune üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides. Menetluskulude jaotus
  2. Arvestades praeguse vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuna Harju Maakohus andis

  1. märtsi
  2. a määrusega lastele riigi õigusabi kohustuseta 12 hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad laste esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.