Obsah (8)

§ 113§ 137§ 492§ 115§ 103§ 127§ 139§ 140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3205 Tsiviilasi If P&C Insurance AS

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Rahuldada If P&C Insurance AS-i määruskaebus.
2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Türi vald, Türi linn, Tallinna tn 3 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses 1 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
3. If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 02.03.2021 Pärnu Maakohtusse avalduse Türi vald, Türi linn, Tallinna tn 3 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõla 9149 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 268,48 eurot ning edasiulatuva viivise alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Avalduse kohaselt toimus 22.07.2020 kahjujuhtum/veeleke, mille tõttu sai kahjustada ettevõttele Osaühing Dentel kuuluv vara, mis asus korteris aadressil Tallinna tn 3-1, Türi linn. Kahjustada sai Osaühingu Dentel siseviimistlus. Osaühing Dentel oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal avaldaja poolt kindlustatud. Kahjustused on fikseeritud vaatlusaktis ja fotodel. Kahju tekkimise põhjuseks oli ühiskanalisatsioonitoru ummistumine, mille tulemusena sattus reovesi ruumidesse, põhjustades põrandal ja seintel veekahju. Kahjustada said sterilisatsiooni-, hambaravi- ja ooteruumide seinad. Osa reovett voolas hambaravitooli alt põranda betooni ja puitkonstruktsioonidesse, mille tulemusel on kolme ruumi põrandad deformeerunud. Täiendavalt tuli niiskust ja fekaale kokku korjata kandva vahelae betoonosadelt. Vaheseinad on kahjustatud kuni 1m kõrguseni. Türi Vesi AS on kõik põhjused likvideerinud ja toru on jälle töökorras. Avaldajale esitati kahjustuste likvideerimise osas 04.08.2020 hinnapakkumine maksumusega 9349,20 eurot. Remonttööd kahjude likvideerimiseks tehti 25.08.2020 ja avaldaja tasus nende eest 9149 eurot. Tallinna tn 3 hoonet haldab puudutatud isik. Avaldaja saatis 01.10.2020 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks 9149 euro ulatuses ning määras tasumise tähtajaks 10 päeva. Puudutatud isik võlgnevust ei tasunud. Avaldaja arvestab võlgnetavalt summalt viivist alates tasumise tähtajale järgnevast päevast seadusjärgses määras. Puudutatud isiku vastuväited 2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Avaldaja esitatud kindlustusvõtja ja kindlustusandja rekvisiitidega akt ei ole kummagi osapoole poolt allkirjastatud. Akt sisaldab toiminguid, mis on tehtud teisel aadressil kui kindlustuskoht. 2 Hinnapakkumises sisaldus mh hambaravitooli ja köögimööbli asendamine uuega. Avaldaja ei ole arvestanud kahjusummast maha kasu, mida sai kindlustusvõtja seoses kasutatud esemete asendamisega uute vastu. Nõutav summa sisaldab käibemaksu 20%. Avaliku registri kohaselt on avaldaja alates 01.01.1994 käibemaksukohustuslane. Sellega seoses ei kuulu käibemaks 1524,83 eurot kahju koosseisu. Osaühing Dentel on

§ 137

lg 1 ja 2 kohaselt võrdselt koos teiste kaasomanikega solidaarvõlgnik puudutatud isiku ees juhul, kui puudutatud isiku rikkumine on tuvastatud ja see ei ole vabandatav. Seega ei ole korteriühistu kolmandaks isikuks, kelle vastu korteriühistu liikmel ja kaasomanikul tekkiv nõue saaks avaldajale

§ 492alusel üle minna.

Kanalisatsioonitorustik on kinnisasja kaasomanike kaasomandisse kuuluv tehnorajatis, mis teenib kõikide kinnisasja omanike huve. Seega on ka kindlustusvõtja kaasomanikuna iseendale tekkinud kahju eest vastutav ja on kohustatud AÕS § 75 lg 1 alusel kandma vastavalt talle kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Puudutatud isik palub vähendada kahjuhüvitist nullini. Olukord, kus kaasomanik, kes ka ise on kaasomandi korrashoiu eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav, saab kindlustusandjalt kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustuslepingu alusel hüvitist ja on kohustatud selle läbi kindlustusandja regressinõude

§ 492lg 1 kohaselt osaliselt tagasi maksma, on äärmiselt ebamõistlik.

Korteriühistu on oma olemuselt juriidiline fiktsioon, mille moodustavad korteriühistu liikmed, kes on konkreetse kinnisasja kaasomanikud. See ei tähenda aga seda, et kaasomanikele asjaõigusseadusest tulenev kinnisasja korrashoiukohustus ja vastutus kandub täielikult üle korteriühistule. Korteriühistu teostab oma valitsemiskohustust läbi korteriomanikest kaasomanike. Asjaolu, et kaasomandi valitsemine on kaasomanike poolt üle antud korteriühistule, ei vabasta Osaühingut Dentel vastutusest, mis on seotud kaasomandis oleva kanalisatsioonitoru korrashoiu kohustuse täitmisega. Avaldaja on tõendanud küll kindlustusjuhtumi raames remondikulude hüvitamist, kuid ei ole tõendanud kahju tekkepõhjust, samuti puudutatud isiku tegevuse ja kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost. Puudutatud isiku mõjualas ei ole inimeste tegevusega kaasnenud kanalisatsiooniummistuse ärahoidmine. Kui kohus asub seisukohale, et puudutatud isik on tekkinud kahjujuhtumi eest vastutav, palub puudutatud isik kohtul arvestada, et kahju tekkis sõltumata puudutatud isiku tegevusest ja seega on kohustuse rikkumine vabandatav. Kindlustusandja tingimuste punkti 88.2 kohaselt ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga, sest kahju sai alguse mitte võõrast ruumist, vaid kaasomandis olevast kanalisatsioonitorust. Avaldaja tegevus tekitab arusaamatust olukorras, kus kindlustusandja oma erinevate toodete tingimuste puhul kohaldab ka regressinõude esitamist erinevalt. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning määras, et menetluskulud määrab kohus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Tõendamist on leidnud, et 22.07.2020 aadressil Tallinna tn 3-1, Türi toimunud veelekke tõttu sai kannatada Osaühingule Dentel kuuluv vara ja siseviimistlus. Parandustööd teostas Silverson Advisory OÜ ning avaldaja tasus parandustööde eest Silverson Advisory OÜ-le 9149 eurot. 3 Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ega taganud selle süsteemi korrasolekut. Esitatud ülevaatusakti kohaselt läks kortermaja ühiskanalisatsiooni püstak umbe ja selle tulemusel said kannatada
2. korruse korteri ruumidesse ehitatud hambaravi kabineti kolm ruumi reovee äravoolu üleujutamise tõttu. Ülevaatuse aktis sisalduva vale aadressi osas tuvastas kohus, et tegemist oli kirjaveaga. Akti alusel tuvastas kohus, et Osaühingule Dentel kuuluv hambaravi kabinet sai üleujutuse tõttu kannatada. Rohkem tõendeid kahju tekkimise põhjuste kohta ei ole avaldaja esitanud. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, miks tekkis kanalisatsioonipüstakus ummistus ning kes on selle eest vastutav. Kanalisatsioonitorustiku ummistus tekib üldjuhul ainult inimeste tegevuse tagajärjel ehk kui korteriühistu liikmete või nende korterites asuvate kolmandate isikute poolt valatakse või visatakse tualetipotti või kraanikaussi vedelikke või muid esemeid, mis ummistavad kanalisatsiooni. Kanalisatsioonitorustik ei ummistu ilma otsese inimtegevuseta. Välja arvatud juhul, kui on teada, et kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud, ehitatud puudustega, vajab väljavahetamist, hooldust vms. Käesoleval juhul ei ole avaldaja nimetatut tõendanud ning seega ei ole võimalik tuvastada, kas ummistus tekkis korteriühistu poolt tehnosüsteemide korrashoiukohustuse rikkumise tõttu või kindlustusvõtja korteriomandis toimunud inimtegevuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt jääb avaldus rahuldamata. Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise. Avaldaja ei saa tõendada, mis ummistuse põhjustas, et puudutatud isik ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ega taganud selle korrasolekut. Tegemist on avaldaja jaoks negatiivse asjaoluga, mis ei ole tema kontrolli all. Asjaolu, kas puudutatud isik hoolsus- ja kontrollikohustust täitis, on teada vaid puudutatud isikule endale. Korteriühistu vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on kaasomandi eset tavapärase hoolsusega korras hoidnud. Avaldaja ei nõustu, et kanalisatsioonitoru võib inimeste tegevuse tõttu ning sõltumata korteriühistu tegevusest nii või teisiti ummistuda. Torustikud, mis on seotud vee äravoolu või sissevooluga, vajavad pidevalt kontrolli. Lekked või ummistused on vabandatavad vaid vääramatu jõu olukorras. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta on tehnosüsteeme korras hoidnud, mistõttu võis ummistuse põhjustada muuhulgas torustiku amortiseerumine. Tegemist on
4. a ehitatud majaga, mille torustiku seisukord ei ole teada. Isegi kui puudutatud isik oleks oma hoolsuskohustust täitnud, vastutab kahju eest ikkagi puudutatud isik, kuivõrd kahju tekkis kaasomandi osast. Maakohus ei ole avaldaja poolt viidatud vastavat Riigikohtu praktikat arvesse võtnud.
5. Puudutatud isik määruskaebusega ei nõustunud ning palus selle rahuldamata jätta.
6. Ringkonnakohus saatis 22.05.2023 pooltele kirja, milles selgitas tõendamiskoormust ja andis puudutatud isikule tähtaja täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks.
7. Puudutatud isik esitas 01.06.2023 vastuse, milles taotles kahjusaaja kaasamist kolmanda isikuna avaldaja poolel põhjusel, et Osaühing Dentel vastutab kaasomandist põhjustatud kahju eest kaasomanikuna vastavalt KrtS § 12 lg 1, § 34 lg 2 ja 40 lg-le
8. 4
9. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku taotluse Osaühingu Dentel menetlusse kaasamiseks rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 9149 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 268,48 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt (9149 eurolt) alates 03.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Puudutatud isiku taotlus Osaühingu Dentel kaasamiseks kolmanda isikuna tuleb jätta rahuldamata. TsMS
2. peatükk näeb ette kolmanda isiku kaasamise üksnes hagimenetluses. Kuna tegemist on hagita menetlusega, ei ole võimalik kolmandat isikut menetlusse kaasata. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad ka alused Osaühingu Dentel menetlusse kaasamiseks asjast puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 ning lg 3 tähenduses. Asjas pole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, millest tulenevalt saaks pidada Osaühingut Dentel kahjujuhtumi tekkimises vastutavaks. Praeguses asjas ei ole esitatud ka nõuet Osaühingu Dentel vastu.
3. Maakohus tuvastas õigesti, et käesolevas asjas tekkis Türi linnas asuvas Tallinna 3 kortermajas ühiskanalisatsioonipüstakus ummistus, mille tõttu sai kannatada korteri nr 1 siseviimistlus ning vara (dtl 12–47). Avaldaja on kahjustatud korteri omaniku kindlustusandja (dtl 8–11). Korteris teostas parandustööd Advisory OÜ (dtl 55) ning avaldaja tasus parandustööde eest Silverson Advisory OÜ-le 9149 eurot (dtl 57). Korteriomanikule on tekkinud kahju. Avaldajale on

§ 492

lg 1 alusel üle läinud korteriomaniku kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu avaldaja poolt hüvitatud kahju ulatuses. Avaldaja on esitanud

§ 115lg 1 ja Krt

S § 34 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu.

1. Maakohus leidis tõendamiskoormise jaotamisel ebaõigesti, et avaldaja pidi tõendama, et puudutatud isik ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ega taganud selle korrasoleku. Samuti, et avaldaja pidi esitama tõendeid kahju tekkimise põhjuste kohta. 12.
2. KrtS § 12 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 45). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKm 03.12.2014, 3-2-1-117-14, p 12). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning

§ 115jt alusel.

5 Kanalisatsioonitoru kuulub korteriomanike kaasomandisse. Kuna puudutatud isiku ehk korteriühistu kohustuseks on muuhulgas kanalisatsioonitoru korrasoleku kontrollimine ning vajadusel parandamine, siis tuleb puudutatud isikul vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida. Avaldaja ei pea tõendama, mida korteriühistu tegi või jättis tegemata selleks, et torustik ei ummistuks (vt ka RKTKo 18.12.2019, 2-17-15364, p 12). 12.

1. Puudutatud isik on määruskaebemenetluses avaldanud, et kuna kanalisatsioonisüsteem toimis, siis ei olnud korteriühistul põhjust selle jooksvat seisukorda kontrollida. Korteriühistu ei ole seega tõendanud, et ta on teinud mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ning seeläbi kahju tekkimist ära hoida. Praegusel juhul ei ole võimalik kindlaks teha, millisel konkreetsel põhjusel ummistus tekkis või et ummistuse oleks põhjustanud keegi korteriomanikest. Puudutatud isik on ringkonnakohtule avaldanud, et ummistuse likvideerinud Türi Vesi AS ei fikseerinud selle tekkepõhjust. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik on oma kohustusi rikkunud.
2. Rikkumine ei ole

§ 103lg 2 alusel vabandatav.

Nimetatud sätte kohaselt oleks rikkumine vabandatav juhul, kui puudutatud isik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada. Puudutatud isiku sõnul tekkis ummistus ilmselt inimeste tegevuse tagajärjel (nt WC-potti esemete vms viskamise tõttu), mida puudutatud isik ei saanud mõjutada. Puudutatud isiku väited on oletuslikud, mistõttu neid ei ole võimalik ringkonnakohtul kontrollida. Ummistus võib tekkida ka muul põhjusel, kui inimeste poolt esemete WC-potti viskamise tõttu. Kuna nimetatud asjaolude kohta andmed ja tõendid puuduvad, tuleb lugeda, et rikkumise põhjustas puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Puudutatud isikul oli kohustus kanalisatsioonitorustiku korrasolekut kontrollida. Puudutatud isik on määruskaebemenetluses esile toonud, et ummistuse likvideerija ei teinud korteriühistule etteheiteid ega ettekirjutusi. Ka nimetatud asjaolust ei saa järeldada, et korteriühistu rikkumine oli vabandatav, sest ummistuse tekkepõhjusi pole fikseeritud ja selle tagantjärele kindlakstegemine pole osutunud võimalikuks. 14. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks (

§ 127

lg 5 mõttes), sest kahjustada saanud korteri omanikule hüvitati uue hambaravitooli ja köögimööbli maksumus. Avaldaja on selgitanud, et tegemist oli köögimööbli ja hambaravitooli demonteerimise ning tagasi monteerimise maksumusega, mitte uute soetamisega, ning uus köögimööbel ja hambaravitool maksavad kordades rohkem. Hinnapakkumisest (dtl 49) nähtub, et selles sisaldub köögimööbli demontaaž ja montaaž summas 350 eurot ning hambaravitooli demontaaž ja montaaž 370 eurot. Uue köögimööbli või hambaravitooli soetamist hinnapakkumine ei sisalda. 15. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini

§ 139

lg 1 ja

§ 140

lg 1 alusel.

§ 139käsitleb kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel.

Kuna praegusel juhul on tõendamata, et kahjustatud isiku ehk kindlustusvõtja tegevuse tõttu oleks kahju tekkinud, ei saa nimetatud normi ka kohaldada. Samuti ei esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 140alusel.

Korteriühistu ja korteriomanike vahelised sisesuhted, s.o kahjustatud isiku korteriühistu liikmelisus, ei mõjuta avaldaja nõude rahuldamist. Korteriühistu vastutus tuleneb KrtS § 34 lg-st 6 2 ning käesoleva vaidluse lahendamist ei mõjuta see, kuidas ja milliste vahendite arvelt puudutatud isik nõude rahuldab.

1. Praeguse vaidluse lahendamist ei mõjuta ka asjaolu, et avaldaja üldtingimuste kohaselt on juriidilisest isikust kindlustusvõtjal vastutus isikute eest, kes töölepingu või muu õigussuhte alusel peavad järgima ohutusnõudeid. Kui nimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kahjustatud isiku vastutusalasse kuuluvad isikud oleks rikkunud ohutusnõudeid ja see oleks välistanud kindlustushüvitise väljamaksmise kohustuse. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust puudutatud isiku poolt välja toodud asjaolu, et avaldaja kohaldab oma toodete tingimuste puhul regressnõude esitamist erinevalt. Praeguse kahjujuhtumi korral omavad tähtsust vaid avaldaja ja Osaühingu Dental vahel sõlmitud lepingu tingimused ja avaldaja on nendest lähtunud.
2. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et kahju koosseisus ei kuulu hüvitamisele käibemaks 1524,83 euro ulatuses. Kooskõlas

§ 127

lg-tes 1 ja 5 sätestatuga tuleb kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas kahjustatud isikul on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha (st ta on käibemaksukohustuslane). Kui isikul on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole käibemaksu osa kulu, mille peaks talle hüvitama. Kui isikul ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata, sisaldub talle hüvitatavas kahjusummas ka käibemaks (vt nt RKTKo 12.06.2019, 217-1126, p 12.2). Puudutatud isiku poolt viidatud avaldaja üldtingimuste nr TPD-20161 punkt 136 näeb samuti ette, et käibemaksu, muid makse ja lõive ei arvestata kahjusumma hulka, kui hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus see tagasi saada või tasaarvestada (dtl 134). Seega omab praegusel juhul tähtsust, kas Osaühing Dental kui kahjustatud isik on käibemaksukohustuslane või mitte. Avaldaja on esitanud tõendina väljavõtte äriregistrist, millest nähtuvalt ei ole Osaühing Dental käibemaksukohustuslane (dtl 187–188). Järelikult tuli avaldajal hüvitada Osaühingule Dental tekkinud kahju koos käibemaksuga ning selles ulatuses on nõue ka avaldajale üle läinud. 18. Avaldaja on oma kahjunõude kujunemise ja suuruse tõendanud. Kokkuvõttes saab tuvastatud asjaoludest järeldada, et korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) ning korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest Krt

S § 34 lg 2 ja

§ 115alusel.

Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust asuda kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista 9149 eurot avaldaja kasuks. 19. Avaldaja viivisenõude aluseks on

§ 113

lg 1.

§ 113

lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Oma 01.10.2020 tagasinõudes palus avaldaja puudutatud isikul kahju hüvitada 10 päeva jooksul tagasinõude saamisest, s.o hiljemalt 11.10.2020 (dtl 58). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks 12.10.2020 ning avaldajal on õigus arvestada oma põhinõudelt viivist

§ 113lg 2 alusel alates eelnimetud kuupäevast.

7 Avaldaja on avalduses palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 12.10.2020–23.02.2021 eest 268,48 eurot. Arvestades viivist nimetatud ajavahemiku eest viivisekalkulaatoriga (kättesaadav veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee), saab kohus viivisesummaks 270,27 eurot. Kuna kohus ei saa väljuda avaldaja nõude piiridest ega mõista välja viivist suuremas summas kui avaldaja taotleb, mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt (9149 eurolt) 268,48 eurot. Avaldaja on avalduses palunud välja mõista edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kuigi avaldaja arvestas sissenõutavaks muutunud viivise välja 23.02.2021 seisuga, on avaldus maakohtule esitatud alles 02.03.2021. Ka siin ei saa kohus väljuda avaldaja nõude piiridest ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 03.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. 20. Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus rahuldas avalduse ning avaldaja määruskaebuse, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda, tuleb kindlaks määrata avaldaja menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 8