Obsah (5)

§ 152§ 155§ 108§ 109§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2572 Haldusasi X. X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.10.20

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohus võttis 21.12.2022 määrusega menetluse X. X. (kaebaja) kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (vastustaja) 19.10.2022 otsuse nr P26O-2022-75150 ja 04.11.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/47301-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 11.09.2022 taotlus uuesti läbi.
2. Vastustaja tunnistas 13.02.2023 otsusega nr P26O-2023-11618 oma 19.10.2022 otsuse nr P26O-2022-75150 kehtetuks ning tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 11.09.2022–10.09.2027 ja määras kaebajale puudega tööealise inimese toetuse summas 36,31 eurot kuus perioodil 11.09.2022–10.09.
3. 3-22-2572
4. Vastustaja esitas 13.02.2023 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks

§ 152

lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ja kaebajal tuvastatud erijuhtumina keskmise puude raskusaste. 4. Kaebaja nõustus 23.02.2023 avalduses menetluse lõpetamisega ja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 10 673,4 eurot koos viivisega. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja tunnistas 13.02.2023 otsusega oma 19.10.2022 otsuse kehtetuks, tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme ja määras kaebajale toetuse, seega on kaebaja saavutanud oma kaebuse eesmärgi. Kuigi vastustaja ei ole oma 04.11.2022 vaideotsust kehtetuks tunnistanud, ei oma see enam kaebaja õigustele mingit mõju. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist, mistõttu tuleb menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

6. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. 8.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja esitas menetluskulu dokumentidena Advokaadibüroo Sorainen AS-i 24.11.2022 ettemaksuarve nr PP82/22EE summas 3000 eurot, 07.12.2022 arve nr 5277/22EE summas 4784,4 eurot, 31.01.2023 arve nr 0286/23EE summas 1144,8 eurot ja 22.02.2023 arve nr 0642/23EE summas 2053,8 eurot. Kohtule ei ole esitatud arvete spetsifikatsioone. Arvete seotust praeguse kohtuasjaga võib oletada arvete kuupäevade alusel. Kohus leiab, et kaebaja taotletud menetluskulu on põhjendamatult suur. Tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega. Menetlus oli alles algusjärgus, st esitati vaid kaebus ja seisukoht vastustaja taotlusele menetluse lõpetamise kohta. Kohus ei ole veel asunud asja läbi vaatama, korraldanud istungit ega küsinud täiendavaid tõendeid või seisukohti. Kaebus on küll põhjalik, kuid sisaldab ka palju kordusi. Kaebajal ei olnud keelatud kasutada mitut esindajat, kuid see ei õigusta suuremate menetluskulude väljamõistmist. Arvestades asja keerukuse astet ja menetlusstaadiumi, saab kohtu hinnangul lugeda põhjendatud menetluskuluks 3500 eurot. Nimetatud summas menetluskulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (

§ 109lg 6).

Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 9. Kohus selgitab kaebajale, et

ei võimalda menetluskuludelt viivist välja mõista. Seda võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4, mis halduskohtumenetlusele ei laiene (

§ 1lg 3).

Menetluskulude osas viivise väljamõistmise võimatust on kinnitanud ka Riigikohus nt oma 15.02.2021 otsuses asjas nr 3-18-2294 (p 27). /allkirjastatud digitaalselt/ 2