MS § 426, § 432, kohus MÄÄRAS: Jätta Mikhail Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Margus Viira taotlus Mikhail Ivanov’ile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 180 eurot (sh 108 eurot materjalidega tutvumine, 42 eurot kohtuistungil osalemine, 30 eurot käibemaks). Välja mõista Mikhail Ivanov’ilt kriminaalmenetluse kulud kaheksakümmend) eurot, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. summas 180 (ükssada Mikhail Ivanov’il tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700026100 ning selgitusse märkida „Mikhail Ivanov 1-23-524 menetluskulud“. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. 1/7 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 16.08.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Mikhail Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Mikhail Ivanov tunnistati Viru Maakohtu 14.04.2023 otsusega süüdi
lg 2 p 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 28.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8200 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat ja 3 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus raskeimaga kaetuks ning mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandise alguseks loeti 09.08.
lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud lisakohustused, samuti lisakohustus
MS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Mikhail Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Mikhail Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et vangla seisukoht on kaheti tõlgendatav, iseloomustuses on märgitud, et vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist teatud tingimusel, sõltuvalt sellest kas isik elamisluba 3/7 tunnistatakse kehtetuks. Samas ei ole vangla seisukoht kohtule siduv, seda kas kategoorilises või tingimuslikus vormis. Süüdimõistetu Mikhail Ivanov selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Tal on praegu kehtiv elamisluba kuni 2025 ja tal ei ole andmeid, et oleks käigus kehtetuks tunnistamise menetlus. Tal on elukoht, kuhu pärast vabanemist minna, ja konkreetsed eesmärgid vabaduses. Ta ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu lisaks ka sellele, et isiku distsiplinaarkaristuse määramise asjaolud on küsuatavad. Isik väidab, et märkuse peale lõpetas ta kohe rääkimist teise vangiga, kuid millegi pärast ikka esitati tema suhtes raport ja määrati karistus, kuigi isik palus kontrollida asjaolusid videosalvestise alusel. See karistus ei pea olema kaalukas asjaolu, et keelduda vabastamisest. Süüdimõistetu on motiveeritud enne tähtaega vabaneda ja ei ole alust arvata, et ta jätkab kuritegudega. Karistuse eesmärgid on saavutatud, tähtajalise vabanemise aeg on novembris 2023, seega võib vabastada enne tähtaega. Isik on nõus pikema katseajaga kui jäänud karistusaja pikkus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Mikhail Ivanov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Mikhail Ivanov kannab karistust Viru Maakohtu 14.04.2023 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi
lg 2 p 7, 9 järgi, seega kannab ta karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks tulenevad
lg-st 1.
lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 14.04.2023 otsusega mõisteti Mikhail Ivanov’ile karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks arvati 09.08.2021. Käesoleva kohtumääruse koostamise seisuga on Mikhail Ivanov kandnud ära 1 aasta ja 14 päeva vangistust, mis on rohkem, kui 1/3 temale mõistetud karistusest ning ühtlasi rohkem, kui neli kuud. Kohtule on esitatud Mikhail Ivanovi 22.08.2023 antud kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Nõusolekut kinnitas ta ka kohtuistungil. Kohtule on esitatud kriminaalhooldaja arvamus, mille kohaselt on ametnik kontrollinud 14.07.2023 kinnipeetava elukohta aadressil xxx ning ametniku hinnangul on elektroonilise valve kohaldamine antud elukohas võimalik. Seega on täidetud formaalne eeldus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4/7 Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Mikhail Ivanovi käitumise osas vangistuses teatavaid positiivseid aspekte. Nimelt osaleb kinnipeetav tööhõives. Samuti läbis perioodil 15.09.2022-28.02.2023 sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Programmi tagasiside kohaselt töötas kinnipeetav programmis aktiivselt kaasa ning analüüsis kuriteoni viinud asjaoludest ja tagajärgedest, on motiveeritud edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Samas on süüdimõistetul kehtiv distsiplinaarkaristus septembris 2022.a toimunud allumatuse pärast. Individuaalse täitmiskava kohaselt planeeriti täitmiskava koostades kinnipeetava paigutamine avavanglasse täitmiskavast tulenevalt kui on läbitud sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ning karistusajast tulenevalt, kui karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud. Käesolevalt ei vangla pidanud võimalikuks kinnipeetavat avavanglasse paigutada, mistõttu kohus ei saa anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele. Iseloomustusest ei ole selge, mis on need takistused avavanglasse üleviimiseks. Samas näeb kohus, et isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus, kuigi leiab, et oluliseks rikkumiseks isiku tegu pidada ei saa – teise kinnipeetavaga rääkimine ilma loata võib olla küll rikkumine, kuid kohus ei näe, et see looks vähimatki ohtu vanglarežiimile ega näitaks isiku negatiivset hoiakut režiimi suhtes. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik asuda elama xxx asuvasse ühiselamusse. Kohtu hinnangul võivad sellised vabanemisjärgsed elutingimused tekitada teatavaid probleeme. Tegemist on elukohaga, kus valdavalt elavad kehvas sotsiaalses seisus, vanglast vabanenud isikud, alkoholi- ja sõltuvusainete tarvitajad. On suur tõenäosus, et nimetatud elukohas leitakse võimalusi tarvitada ühiselt alkoholi, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise võimalust oluliselt. Seetõttu ei maanda elukoha olemasolu antud juhul riske vajalikul määral. On küll positiivne, et süüdimõistetul on säilinud toetavad suhted isaga ja alaealise tütrega, kuid kohtu hinnangul puudub süüdimõistetul vabanedes selline tugivõrgustik, mis aitaks ja suunaks süüdimõistetut rehabiliteerimisel ja resotsialiseerumisel. Samuti puudub süüdimõistetul vabaduses kindel töökoht, mis on oluline riskitegur arvestades toime pandud varavastaste kuritegude iseloomu ning andmeid alkoholi tarvitamise harjumustest. Kokkuvõtvalt võivad isiku vabanemisjärgsed tingimused soodustada alkoholi tarvitamist ning ka uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning enne käesolevat vangistust kolmel korral kandnud reaalset vanglakaristust. Seejuures on süüdimõistetule antud võimalusi kanda temale mõistetud karistusi ka vabaduses, olles allutatud kriminaalhooldusele, viimati Viru Maakohtu 10.01.2020 otsusega, millega Mikhail Ivanov’ile määrati 3 aasta pikkune katseaeg. Viru Maakohtu 28.01.2022 otsusest nähtuvalt pani Mikhail Ivanov alates 2021 aasta algusest toime mitmeid uusi varguse episoode, varastades nii poodidest tarbekaupu kui grupis kaassüüdistatavaga trepikodadest jalgrattaid, mistõttu vahistati Mikhail Ivanov uute kuritegude toimepanemise tõttu 5/7 09.08.2021 ning sellest ajast on ta reaalset vangistust ka kandnud. Eelpool kirjeldatu näitab, et isiku kuritegelikku käitumist sai tõkestada vaid reaalse vangistuse kohaldamisega tema suhtes ning seda, et varasem korduv kriminaalkorras karistatu samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ei ole avaldanud mõju kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Seega ei näe kohus, et vaid kriminaalhoolduslike meetmetega oleks võimalik saavutada Mikhail Ivanovi puhul karistuse eesmärki. Kohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine selgelt, et tal on välja kujunenud selge kuritegelik muster, mistõttu on süüdimõistetult ka edaspidi karta uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul õigustatud arvata, et varasemad vanglakaristused ei ole suunanud teda õiguskuulekale teele ning ei ole täitnud enda eesmärki, mistõttu on äärmiselt kaheldav, et seda praegune vangistus on suutnud, liiati enne karistusaja möödumist. On positiivne, et isik on vangistuses seadnud eesmärke ja väljendab motivatsiooni elada õiguskuulekalt, kuid andmed tema varasemast elukäigust näitavad, et vabaduse tingimustes valib süüdimõistetu kuritegude toimepanemise kasuks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Mikhail Ivanovi puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad positiivsed aspektid üles kinnipeetava varasemast elukäigust ja vabanemisjärgsetest elutingimustest lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu kuritegelik käitumine on olnud pikemaajalisem kui praegune rahuldav käitumine vangistuse tingimustes. Kohtu hinnangul ei ole Mikhail Ivanovi puhul käesoleval ajal alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha järeldusi selle kohta, et süüdimõistetust tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus selle kohta, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele või et tal on motivatsioon hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue kuriteo toimepanemiseni. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, tegeleda sõltuvusprobleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Mikhail Ivanovi vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Samuti on viimase katseaja pinnalt vähene alus arvata, et isik suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt. Arvestades toime pandud kuritegude asjaolusid, samuti majanduslikesse raskustesse sattumise ohtu ja andmeid alkoholi tarvitamise kohta, leiab kohus, et süüdimõistetu puhul ei maanda uue kuriteo riski piisavalt ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektroonilise valve seade annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha- ja liikumistrajektooride kohta, kuid mitte selle kohta, millega süüdimõistetu tegeleb oma elukohas. Kohtu hinnangul ei välista 6/7 elektrooniline valve hoida ära alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevat uute varavastaste või vägivallakuritegude ohtu. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Mikhail Ivanovi temale Viru Maakohtu 14.04.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrus kriminaalasjas nr 1-078640, p. 21). Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.