) § 154 lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse kompromissi kinnitamise korral ka menetlus ja kui vastav asjaolu peaks ilmnema enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (
Pooled on kinnitanud kompromissis, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest, mistõttu enne kompromissi kinnitamist ei ole vaja selgitada neile kompromissi tagajärgi (
Kaebajal on õigusteadmistega esindaja, mistõttu saab eeldada antud kinnituse õigsust või siis sellest kinnitusest tuleneva riski kandmist. Kohus peab siiski vajalikuks korrata, et kompromissi kinnitamine tähendab seda, et kaebajal ei ole võimalik 2 enam uuesti sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (
Samas ei peaks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise järgselt selleks ka mingisugust sisulist tarvidust olema. Arvestades asjaolu, et menetlusosalised on leppinud kokku sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks alates 08.09.2023, peab kohus võimalikuks vormistada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse koheselt. 9. Lähtuvalt eeltoodust kinnitab kohus menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi, mis on allkirjastatud kaebaja esindaja Meelis Luht’i ning Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Julia Novodevitšenski von Jung’i poolt 07.09.2023 lõpetades
Kompromissi sisu kajastab kohus lahendi resolutsioonis kokkuvõtlikult. 10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise korral taotluse läbi vaatamata. Kuna pooled on saavutanud kompromissi ja menetlus lõpetatakse, on ilmnenud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise alus. Seega jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.