Obsah (4)

§ 34§ 35§ 41§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Konsultant Kairi Lints Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-4450 Tsiviilasi Lääne-Harju vald, Klooga alevi

) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Kohus leiab, et avaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Kinnistusraamatu väljavõtetega (tl 4) on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Kivi tn 4 (registriosa nr 8122202). Kinnistusraamatu väljavõtte andmetel on korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud L. O., kes on rahvastikuregistri andmetel surnud. L. O. pärimismenetlusega tegelev notar Andrei Lõssenko teatas kohtule (tl 23), et notar alustas pärimismenetlust talle 15.12.2020 esitatud pärimisavalduse alusel. Pärimisavalduse esitas testamendijärgne pärija D. K., kes loobus pärandist. Pärimismenetluse käigus on pärandaja pojale ja seadusjärgsele pärijale I. O.le edastatud 17.12.2020 pärimisteade, milles selgitati talle võimalust loobuda pärandist kolme kuu jooksul. I. O. notariga ühendust pole võtnud. Kuna esimese järjekorra ainuke seadusjärgne pärija ei ole pärandist loobunud ega esitanud taotlust uue tähtaja määramiseks, loetakse teda Pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 1 sätestatust tulenevalt pärandi vastu võtnuks. PärS § 1 lg 1 sätestab, et pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 2 lg kohaselt on pärandiks pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral. PärS § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
3. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-17-12712 (09.10.2019 lahendis) punktis 15 selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Sõltumata sellest, kas pärijad selgitatakse välja viimse tahte või seadusjärgse pärimise reeglite alusel, läheb pärand pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga. Pärand läheb pärijale üle seaduse jõul vahetult. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist. Nii lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Korteri majandamiskulude võlgnevuse näol ei ole tegemist pärandajaga lahutamatult seotud õiguste ja kohustustega, mistõttu on võimalik nende üleminek pärijale. Eeltoodust lähtuvalt on õigusjärglasele I. O.le üle läinud korteriomand ning sellega seotud majandamiskulude võlgnevused. 4
4. Puudutatud isikule kuulub 458/19611 mõttelist osa kinnisasjast katastritunnusega 29501:009:0150 ja eriomandi ese eluruum nr 22 (registriosa number 8122202), mille üldpind on 45,80 m
6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (

) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

§ 34

lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse majandamiskulude kandmisel (p 3), reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suuruse (p 4) ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse (p 5).

§ 41

lg 2 sätestab, et kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ka ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Avalduse kohaselt puudutatud isik on jätnud tasumata korteriühistu esitatud arved ajavahemikul märts 2017 – juuni 2022 summas 5131,94 eurot, millest põhivõlg on 4303,36 eurot ja viivis 828,58 eurot (arvete koond tl 34-35). Avaldaja põhikirja p 3.
3. alapunkti 6 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelektri, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.
4. alapunkti 7 järgi on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. vesi, soojusenergia, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras (tl 7-10).
5. Puudutatud isik palus 31.10.2022 seisukohas avaldajat esitada paberkandjal või elektroonilisel kujul kõik tasumata arved seisuga 31.10.2022 iga kuu kohta aadressile XXX, et ta saaks kontrollida viitlaekumiste kehtivust ja võimalusel viivise suurust. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt esitas avaldaja tabeli, kus on lihtsalt ära toodud iga kuu summad pärast nõude esitamist. Nõude suuruse põhjendatuse tuvastamiseks tuleb aga isikul kontrollida, kuidas iga kuu summa arvutati, milliste teenuste eest see summa kogunes. Seltsingu esitatud üldist väljavõtet ei saa tõendina aktsepteerida, kuna selliseid tõendeid ei saa hinnata.
6. Kohus selgitas 21.06.2023 määrusega menetlusosalistele kohaldatavat õigust, võttis vastu seisuga 21.06.2023 poolte esitatud dokumentaalsed tõendid ning andis pooltele tähtaja 5 21.07.2023 täiendavate tõendite esitamiseks. Sellest tulenevalt pidi avaldaja tõendama koondtabelist toodud võlgnevuste põhinemist korteri igakuistele esitatud arvetele. Koondtabelist ei ole võimalik eristada, millistest majandamiskuludest arved koosnevad. Korteriühistu pidi esitama kohtule elektroonilisel kujul kõik tasumata arved iga kuu kohta seisuga 31.10.
7. Kohtul tuleb lahendamiseks kõigepealt tuvastada, milliste korteriühistu majandamiskuludega on tegemist. Seejärel, millises määras tuleb korteriomanikul perioodilisi osamakseid korteriühistu majandamiskuludeks tasuda.
8. Kuna korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse majandamiskulude kandmisel

§ 41

lg 1 p 3 alusel, reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suuruse p 4 alusel ning kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse p 5 alusel, on korteriomaniku võlgnevuse tuvastamisel oluline arvete esitamise aluseks olev majanduskava. Kuna

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning § 40 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ka ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule, tuleb korteriomaniku võlgnevuse väljaselgitamiseks kõigepealt tuvastada, millises koguses on korteriomanik teenuseid tarbinud. Korteriühistu põhikirjast nähtuvalt tuleb perioodilisi makseid tasuda juhatuse poolt kehtestatud suurused ja korras. Avaldaja avaldusest ega esitatud tõenditest ei selgu ei juhatuse või korteriühistu üldkoosoleku poolt vastu võetud otsused korteriühistu liikmete perioodiliste maksete ning teenuste tarbimise arvutamise korra ning määrade kohta. Ei selgu milliste majandamiskulude katteks ning millises määras on korteriomaniku osa maksest arvestatud.

1. Seetõttu tuli korteriühistul esitada lisaks kohtule korteriühistu majanduskava ning igakuiste arvete aluseks olevad otsused (juhatuse või üldkoosoleku otsused), millega on kehtestatud arvetel nähtuvad majandamise kulutuste arvestus (nt halduskulud, üldelekter, remondifond, laenufond, jm.). Avaldaja nimetatud dokumente kohtule ei ole esitanud ning kohtul ei ole võimalik tuvastada, milliste korteriühistu majanduskuludega on tegemist ning millised on korteriühistu põhikirja p 3.
2. alapunkti 6 alusel elamu majandamise jooksvad kulud, mille katteks peab puudutatud isik tasuma sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, millised on põhikirja p 3.
3. alapunkti 7 järgi elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste kulud, mille katteks peab puudutatud isik juhatuse poolt määratud kuupäevaks makseid tasuma. Samuti ei ole avaldaja esitanud kohtule korteriühistu majanduskava ega igakuiste arvete aluseks olevaid juhatuse või üldkoosoleku otsuseid, mis on

§ 40

lg 1 järgi korteriomanikele esitatavate arvete aluseks ja millega on määratud igakuiste maksete suurused. Avaldaja esindaja on 21.06.2023 kohtu selgitusmääruse saanud kätte 22.06.2023 e-toimiku kättetoimetamisportaali kaudu. Avaldaja ei ole vaatamata määrusele esitanud kohtule koondtabeli aluseks olevaid alusdokumente, ega ole ka kohtule teada andnud, miks ei ta ei ole saanud neid esitada. Seetõttu ei saa kohus tuvastada, milliste kommunaalteenuste tarbimisest ja millises ulatuses koondtabelis toodud kuuarvete summad koosnevad, ei saa tuvastada võlgnevuse summade kujunemist, maksetähtaegadest tulenevaid aegumise tähtaegasid ega avalduses märgitud perioodi alates märtsist 2017 kuni juuni 2022 esitatud arvete eest. Kuivõrd puudutatud isik on käesoleva nõude aluseks oleva arvete koondtabeli vaidlustanud, samuti on puudutatud isik vaidlustanud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse kujunemise, on sellest tulenevalt kohtu hinnangul põhjendamata avaldaja põhinõue summas 4303,36 eurot ja viivis summas 828,58 eurot.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevusena välja põhivõlgnevuse 4303,36 eurot ja viivise summas 828,58 eurot. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata ka viiviste nõude. 6 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
3. Arvestades nõude mitterahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
4. Puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, mistõttu puudub kohtul võimalus puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kohus eeldab, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 7