Kohtu selgitused Kohus võttis 17.04.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohus edastas dokumendid kostja 26.05.2023 avaldatud e-posti aadressile XXX (dtl 48) 26.05.2023 ja luges need kätte toimetatuks 01.06.2023 (
Hageja esitas 14.07.2023 kohtule hagist osalise loobumise taotluse (hagi täpsustuse) viivise nõude osas. Kohus küsis kostjalt hagist osalise loobumise osas seisukohta 01.08.2023 ja määras täpsustuse osas seisukohta esitamise tähtajaks 5 päeva kirja saamisest alates. Kohus luges hagi täpsustuse osas seisukoha küsimise kätte toimetatuks 05.08.2023
Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud seisukohta hagi täpsustuse osas. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 08.02.2023 sõlmitud laenuleping, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kohus käsitleb hageja viivise nõude vähendamist hagist osalise loobumise taotlusena ning rahuldab selle, lõpetades menetluse sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 2 euro ulatuses (
lg 1 p3 ja
Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summa, et käesoleva otsusega väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõlga. Kuivõrd hagi rahuldatakse 99,93% ulatuses ning 0,07% ulatuses tuleb menetlus lõpetada, jätab kohus hageja menetluskulud 99,93% ulatuses kostja kanda kostja menetluskulud 0,07% ulatuses hageja kanda (
Toimiku materjalide kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 385 eurot. Muud hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot. Arvestades, et kohus jätab hageja menetluskulud 99,93% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 384,73 eurot. 2
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.