KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1579 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittev

§ 119lg 1 ls 3, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 23.05.2023 taotluse hüvitada temale vanglas 10.08.2020– 23.05.2023 suitsetamise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaraline kahju. Tallinna Vangla jättis 06.07.2023 vastusega nr 5-37/23/46-2 taotluse rahuldamata, märkides, et suitsetamiskeeldu kohaldatakse vanglas alates 01.10.2017 ning kohtupraktikas on korduvalt leitud, et see keeld on õiguspärane. Seega ei ole vangla suitsetamise keelamisega õigusvastaselt kahju tekitanud.
2. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.07.2023 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 102 616 eurot, Tallinna Vangla 06.07.2023 vastuse 3-23-1579 nr 5-37/23/46-2 tühistamiseks kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise osas ning vangistusseaduse (VangS) § 48 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks osas, milles see keelab osta suitsetamiseks vajalikke tarbeid. Ühtlasi palus kaebaja viia kohtumenetlus läbi vene keeles ning vabastada ta riigilõivu tasumisest.
3. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse nõude täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Vanglasisese konto väljavõttest nähtuvalt ei ole kaebaja võimeline tasuma 1050 euro suurust riigilõivu, seega on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist selle eest, et tal ei võimaldatud vanglas 10.08.2020–23.05.2023 suitsetada. Sellist kahju hüvitamise kaebust ei saa pidada edukaks. Suitsetamiskeeldu kohaldatakse vanglas alates 01.10.2017, mil jõustusid justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p-d 3 ja
4. Riigikohus hindas 19.12.2019 otsuses nr 5-19-40 suitsetamiskeelu vanglas põhiseaduspäraseks. Kaebaja on viibinud vanglas katkematult alates
5. a-st ja kuna kaebaja ei saanud vanglas suitsetada juba alates
6. a-st, siis ei ole usutav, et kaebajale oleks ajavahemikul 10.08.2020– 23.05.2023 tekitatud selliseid füüsilisi ja hingelisi kannatusi või alandatud tema inimväärikust viisil, mis tuleks rahaliselt hüvitada. Menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta

§ 111

lg 1 alusel rahuldamata, kuna puudub piisav alus eeldada, et menetluses osalemine oleks edukas. Kaebaja taotleb lisaks kohtumenetluse läbiviimist vene keeles. Kohtumenetluse keel on eesti keel (

§ 80lg 1).

Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse tõlk (

§ 82lg 1).

Kui menetlusosaline oskab eesti keelt piisavalt, et saada hakkama ilma tõlgi abita, siis ei ole põhjendatud anda talle

§ 110lg 1 p 1 alusel ka menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks.

Kaebaja viibib vangistuses alates

1. a-st ning on selle aja jooksul osalenud mitmetes haldus- ja kohtumenetlustes. Pärast Tallinna Vangla 06.07.2023 vastuse saamist on kaebaja suutnud koostada halduskohtule kaebuse, mis on küll vene keeles, kuid millest saab järeldada, et kaebaja oskab eesti keelt piisaval määral. Tallinna Vangla on 05.09.2023 vastuses kohtunõudele selgitanud, et kaebaja on omandanud eesti keele A1, A2 ja B1 tasemed, viimase neist omandas kaebaja 31.01.
2. Vangla sõnul eelistab kaebaja suhelda vene keeles, sest ei saa välistada, et praktika puudumisel on riigikeele kursusel õpitu osaliselt ununenud. Samas on kaebaja keeldunud osalemast vanglas riigikeele B2 taseme kursusel, kuna valdab enda sõnul eesti keelt piisavalt. Kaebajal ei ole esinenud probleeme riigikeelest arusaamisega igapäevaste korralduste täitmisel. Kuna kaebaja valdab eesti keelt vajalikul, määral, ei ole tõlgi kaasamine põhjendatud. Taotlus tõlgi kaasamiseks ja menetlusdokumentide tõlkimiseks jääb rahuldamata. Kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõuet täpsustada, sest numbriliselt on kahjuhüvitise suuruseks märgitud „1026.16“, kuid sõnaliselt on kirjutatud „sada kaks tuhat kuus eurot ja kuusteist senti“. Menetlusabi taotlusel on riigilõivu suuruseks märgitud 1050 eurot, mis viitab, et sõnaliselt välja kirjutatud hüvitise summa on õige. Seega tuleb kaebajal nõutava kahju suurust täpsustada ja tasuda vastavalt sellele riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohane riigilõiv.
3. X palub 25.09.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada menetlusabi taotlus. Halduskohus rikkus põhjendamiskohustust ja kohtumäärus ei ole jälgitav. Kaebaja taotleb kahjuhüvitist 102 616 eurot ehk 101 eurot päevas 1016 päeva eest. Kaebajalt 1050 euro suuruse riigilõivu nõudmine on ülemäärane ning piirab ebamõistlikult tema kaebeõigust. Riigilõivu nõue on vastuolus põhiseadusega. Kaebaja osas on tuvastatav Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 3, 6, 13, 14 ja 18 rikkumine, mistõttu ei saa

§ 111lg 1 alusel keelduda menetlusabi andmisest üksnes asjas edukust hinnates. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab alati olema põhjendatud. Sellest tulenevalt näevad

§ 111

lg-d 1–3 ette, et menetlusabi mh riigilõivu tasumiseks (

§ 110lg 1 p 1) ei anta, kui kaebusel puuduvad arvestatavad eduväljavaated.

1. Halduskohus leidis õigesti, et X kaebust hüvitada temale vanglas suitsetamise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaraline kahju ei saa pidada perspektiivikaks. Suitsetamise keeld vanglas tuleneb vangla sisekorraeeskirja § 641 p-dest 3 ja 31, mis keelavad kinnipeetavale vanglas süütamisvahendid (sh kuni 30.09.2017 lubatud tuletikud) ja suitsetatavad tubakatooted. Riigikohus leidis 19.12.2019 otsuses nr 5-19-40, et eeltoodud piirangud, mille tagajärjeks on suitsetamiskeeld, ei ole põhiseadusega vastuolus. Asjaolu, et X on praegusel juhul taotlenud VangS § 48 põhiseadusvastaseks tunnistamist, ei muuda kaebust perspektiivikamaks, sest suitsetamiskeeld tuleneb sellest, et kinnipeetaval on VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud vangla sisekorraeeskirjaga keelatud omada suitsetatavaid tubakatooteid ja süütamisvahendeid, mitte sellest, et kinnipeetav saab vangla kauplusest osta ainult asju, mille omamine on vanglas lubatud (VangS § 48 lg 1). Kuna vangla tegevuse (suitsetamiskeelu rakendamine, mh Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 sätestamisega) aluseks olevad õigusnormid on kooskõlas põhiseadusega, tuleb vangla õigusnormidega kooskõlas olevat tegevust pidada õiguspäraseks. Järelikult puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on kahju hüvitamise nõude rahuldamise vältimatuks eeltingimuseks (vt riigivastutuse seaduse § 7 lg 1; Riigikohtu 22.09.2020 otsus nr 3-17-2859, p 12). Seejuures nähtub kohtute infosüsteemist, et X on suitsetamiskeeldu ka varem püüdnud korduvalt vaidlustada või selle keeluga seonduvalt kahju hüvitamist nõuda, kuid edutult (nt haldusasjad nr 3-18-356, 3-19-793, 3-20-1507, 3-20-1797, 3-20-2403). Sama eesmärki kannab lisaks pooleliolev haldusasi nr 3-23-
3. Kaebusega halduskohtusse pöördumiseks

§ 104lg-st 1 tulenev riigilõivu tasumise kohustus ei ole põhiseadusvastane.

Riigilõivu nõude üheks legitiimseks eesmärgiks on tagada menetlusökonoomia, s.o vältida kergekäelistelt esitatud, põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemist, millega võiks kaasneda kohtusüsteemi suutmatus pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Riigilõivu tasumise nõude üheks põhiseaduspäraseks eesmärgiks on seegi, et menetlusosaline võtaks vähemasti teatud määral osa kohtumenetluse kulude kandmisest (nt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p-d 30–33 ja 35; 12.04.2011 otsus nr 3-2-1-62-10, p-d 38, 45). Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 29.05.2012 otsuses nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10, Julin vs Eesti (p 166), et maksejõuetu inimese riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine ei riku kohtusse pöördumise õigust, kui kohus on kaebuse perspektiivitust kohaselt põhjendanud. 9. Halduskohus jättis kaebaja taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata, sest kohtu hinnangul oskab kaebaja eesti keelt piisaval määral, et saada hakkama ilma tõlgi abita. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega üksnes osaliselt. Halduskohtu viitest, et kaebaja on osalenud paljudes haldus- ja kohtumenetlustes, ei tulene, et kaebaja oleks menetlustes osalenud ilma tõlgi abita. Tallinna Vangla esitatust ja ka varasemates kohtuasjades tuvastatust nähtuvalt 3

§ 2lg-d 4 ja 5) ei saa samuti õigustada tõlkeabi andmata jätmist.

Kuigi menetlusosalisel ei ole kohustust oma kaebust õiguslikult põhjendada (vt

§ 37

lg 1), ei ole see samas ka keelatud ning kohtul tuleb mh tagada, et menetlusosalisel oleks tõhus võimalus oma seisukohti esitada ja põhjendada (

§ 2lg 6).

Muu hulgas ei tohiks seda takistada keelebarjäär (vt ka

§ 82

lg 1), sõltumata sellest, millisel põhjusel kaebaja kohtumenetluse keelt ei valda ja kas tal olnuks minevikus võimalik seda olukorda muuta. Kohtusse pöördumise kohustuslikuks tingimuseks ei saa olla eelnevalt kohtumenetluse keele vajalikul määral omandamine.

§ 110

lg 1 p 1 alusel tõlkeabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (

§ 111lg 4).

Kuna kaebaja vanglasisese isikuarve vaba jääk kohtusse pöördumise aja seisuga oli 0,77 eurot, ei ole kaebaja võimeline oma avalduste tõlkimise kulusid ise kandma. 11. Eelneva põhjal tuleb X määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 15.09.2023 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tema poolt kohtule esitatavate avalduste (

§ 50lg 1) tõlkimiseks eesti keelde.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab kaebaja kohtule esitatavate avalduste eesti keelde tõlkimise kulude kandmisest

§ 110lg 1 p 1 alusel.

Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Tallinna Halduskohus andis 15.09.2023 määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates kohtumääruse kättesaamisest. X sai määruse kätte 20.09.2023, mistõttu on viimane päev riigilõivu tasumiseks 05.10.
2. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja seni riigilõivu tasunud. Kuna kaebajalt ei saa eeldada, et ta otsiks aktiivselt võimalusi riigilõivu tasumiseks enne tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamist, siis tuleb halduskohtul anda kaebajale nõutava riigilõivu tasumiseks täiendav tähtaeg (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2021 määrus nr 3-21-2167, p 14). (allkirjastatud digitaalselt) 4