KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9173 Kohtuasi X avaldus Tallin

§ 5

lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. Avaldajal oli õigus privaatsusele ja korteriühistu otsus valvekaamerate paigaldamiseks riivas avaldaja õigusi. Puudutatud isiku määruskaebus 6. Puudutatud isik palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus eksis menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse normide vastu ja jättis tähelepanuta asja olemuse ja tulemuse, mille alusel tuli jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei juhindunud kehtivast kohtupraktikast ja eksis tsiviilkohtumenetluse seadustiku 6 (

) § 172 lg 1 tõlgendamise osas. Käesolevas hagita asjas oli 2 menetlusosalist.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus ületas menetluskulusid jaotades diskretsiooni piire, kuna menetluskulude jaotamisel tuli kohaldada

§ 172lg 1 teist lauset.

Käesolevas asjas oli mitu menetlusosalist. Vaidluse poolteks olid avaldaja ja korteriühistu. Avaldus jäeti rahuldamata, kuid sellele vaatamata jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja

§ 442lg-t 8, § 436 lg-t 1 ja § 465 lg 2 p-i 8.

Kohus ei põhjendanud avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Vaidlustatav määrus oli vastuoluline. Kuivõrd avaldaja põhjustas oma tegevusega kohtuprotsessi ja avaldus jäeti rahuldamata, oli kaotanud pooleks avaldaja. Menetluse vältel tuli puudutatud isikul reageerida avaldaja seisukohtadele, esitada omapoolseid seisukohti ja koguda tõendeid. Eeltoodud asjaolusid arvestades oli ebaõiglane avaldaja vabastamine puudutatud isiku menetluskulude kandmisest. Maakohus ei kohaldanud menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsioonipiire, kohaldades valesti

§ 172

lg 1 ja üldist printsiipi, mille eesmärgiks on jätta menetluskulud kaotanud poole kanda. Puudus alus mitte lähtuda üldreeglist, mille kohaselt oli õiglane jätta menetluskulud isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Seega tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtupraktika korteriühistuga seotud hagita asjades toetas arusaama, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärk on jätta menetluskulud kohtuvaidluse kaotanud poole kanda.

§ 172

lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada vaid juhul, kui hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja nendele vastamiseks.
2. Pooled vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse üldkoosoleku päevakorra p-i 2 all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks, millega otsustati paigaldada valvekaamerad ja üldkoosoleku päevakorra p-i 5 all vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks osas, millega otsustati rõdude klaasimise nõuded ja parempoolse lifti renoveerimine. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse puudutatud isiku 16.04.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 2, 5b (nõuded rõdudele) ja 5c (lifti renoveerimine) vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. KrtS § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita asjas tuleb kohtul 7

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt üldjuhul ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. Lisaks näeb

§ 477

lg 5 ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus leidis põhjendatult, et kvooruminõudeid ei rikutud, sest uue põhikirja p-i 3.4.
2. kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või kui otsuse poolt ei antud piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (vt RKTKm 30.11.2022, 2‑21‑13599/26, p 14.4; RKTKm 16.02.2022, 2‑20‑17009/40, p 21). Tsiviilasjas nr 2-18-13079 jäeti rahuldamata avaldaja nõue tuvastada, et 03.07.2018 üldkoosoleku otsus kinnitada uus põhikiri oli tühine. Kuivõrd pooled nõustusid, et 03.07.2018 võeti vastu uus põhikiri, puudus vaidlus selle üle, et 16.04.2019 üldkoosolekul kehtis 03.07.2018 vastu võetud põhikiri. Parkla rajamine
3. Puudutatud isiku väitel otsustati parkla ehitamine 12.07.2011 koosolekul. Otsuse vastuvõtmisel osales ka avaldaja. Teema tõstatati uuesti 16.04.2019 üldkoosolekul seetõttu, et linn nõudis toetuse eraldamiseks korteriühistu otsuse formaalset ümbersõnastamist. Avaldaja sõnul oli väide, et parkla ehitamine otsustati 12.07.2011 koosolekul, paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd korteriühistu ei teinud varem otsuseid parkla ehitamise kohta, ei vastanud tõele väide, et parkla ehituse teema tõstatati korduvalt. Puudutatud isiku sõnul otsustati 12.07.2011 koosolekul kinnitada „Parkimisplatsi rajamine maja ees“. 14.10.2011 otsusega kinnitati parkla rajamine koos 2011 majandustegevuse aastakava kinnitamisega. 14.10.2011 hääletas parkla rajamise poolt 96 korteriomanikku (60%).
4. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole vaidlus parkla laiendamise üle korteriomandi valitsemise küsimus, mida sätestab korteriomandiseadus. Korteriomandi valitsemise küsimuseks ei ole ühtlasi ka vaidlus parkla ehitamise üle. Sellise vaidluse lahendamisel kohalduvad asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivad sätted (vt RKTKo 03.04.2019, 2-17-16823, p 11). AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15, et selles asjas tuvastatud asjaoludel ei olnud parkla laiendamisel (parkla laiendamiseks vähendati haljasala 2,5 m pikkuse riba võrra) tegu korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega, mistõttu AÕS § 74 lg 1 ei kohaldunud ja seda küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-29-15, p 12).
5. Avaldaja leidis, et uue parkla ehitamisega korterelamu Randla 15 maa haljastusalal muudetakse oluliselt maa majanduslikku otstarvet ja sellise otsuse sai teha üksnes kohaldades AÕS § 74 lg-t
6. Asja materjalidest nähtus, et maja ümber asetsev haljasala ei vähenenud tulenevalt parkla rajamisest oluliselt ja seega ei olnud ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul ei kohaldu AÕS § 74 lg 1 ja küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Kuivõrd 14.10.2011 hääletas parkla rajamise poolt 96 korteriomanikku, mis moodustas 60% omanike üldarvust

§ 232

lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, siis peaks protokolli õigsust pigem eeldama (TlnRnKm 2-18-12983, 22.11.2019, p 14.5.). 18. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul ei rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Üldkoosoleku 16.04.2019 protokollist (I kd, tl 7-8) ei nähtu, et seoses päevakorra p-dega 5b ja 5c oleks toimunud hääletamine. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd protokolli õigsust eeldatakse ja protokolli kohaselt hääletust ei toimunud, rikuti otsuste vastuvõtmisel oluliselt otsuste vastuvõtmise korda. Asjakohatud olid puudutatud isiku väited, et päevakorra p-de 5b ja 5c korral ei olnud tegemist otsustega, vaid liikmete teavitamise ja hoiatamisega. Üldkoosoleku protokollis vormistati vaidlusalused punktid otsustena: − 5.

1. b)Otsustati: maja rõdud võivad olla klaasitud raamita või valge raamiga. Teistmoodi klaasimine peab olema vahetatud. − 5.
2. c)Otsustati: renoveerida parema poole lifti. Pooled ei väitnud, et protokoll ei kajasta koosoleku tegelikku käiku ega hääletamistulemusi. Kuivõrd protokollist ei tulene, et vaidlusaluste punktide osas toimus hääletus, leiab ringkonnakohus, et otsuste vastuvõtmise korda rikuti oluliselt ja seega on otsused üldkoosoleku päevakorra p-de 5b all seoses nõuetega rõdudele ja 5c all seoses lifti renoveerimisega TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Valvekaamerate paigaldamine 19. Määruskaebuses leidis avaldaja, et üldkoosoleku otsus valvekaamerate paigaldamise kohta on tühine või et see tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et valvekaamerate paigaldamine riivab tema privaatsust. Samuti oli otsus kaamerate paigaldamiseks õigusvastane, sest see ei olnud seotud tavapärase valitsemise küsimustega KrtS § 35 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kuivõrd valvekaamerate paigaldamise oli vajalik kaasomandi säilimise tagamiseks, oli kaamerate paigaldamise vajadus tõendatud. 9 20. Isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 11.3). Isikuandmete kaitset nende töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) nr 2016/679). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (IKS). Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse artikli 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Kaameraga videovalvesüsteemi korral toimub isikuandmete automatiseeritud töötlemine, kui paigaldatud seade võimaldab salvestada ja säilitada niisuguseid isikuandmeid nagu füüsiliste isikute tuvastamist võimaldavaid videokujutisi (EKo 11.12.2019, C-708/18, TK, p-d 34 ja 35; EKo 11.12.2014, C-212/13, Ryneš, p 25). 21. Valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vajalik korteriomanike kokkulepe. Kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest, kuid korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustatud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele (vt RKTKm 29.10.2020, 2‑18‑11279/33, p 12). Kuivõrd valvekaameraga töödeldakse isikuandmeid automatiseeritult, siis tuleb järgida üldmääruse artiklis 5 ja IKS §-s 14 sätestatut. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja vastama vähemalt ühele üldmääruse artiklis 6 toodud tingimusele. 22. Üldmääruse art 6 lg 1 p-i a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, siis töötleb ta korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike kokkuleppes (vt RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 12). Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust (RKTK 07.04.2021, 2-18-15391, p 11). Antud juhul puudus asja materjalidest nähtuvalt KrtS § 13 lg 1 kohane korteriomanike kokkulepe valvekaamerate paigaldamiseks. Eelnevast tulenevalt ei saa avaldaja isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine olla üldmääruse art 6 lg 1 p-i a alusel seaduslik. 23. Üldmääruse art 6 lg 1 p-i f järgi loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine seaduslikuks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine on mh lubatud, kui esinevad kolm eeldust: vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi, isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks ja sellist huvi ei kaalu üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused (EKo 11.12.2019, C‑708/18, TK, p 40; EKo 04.052017, C‑13/16, Rīgas satiksme, p 28). Euroopa Kohus on pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (EKo, 11.12.2019, C‑708/18, TK, p 60). Seega võisid korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p‑le f, eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja vabadused ei kaalunud 10 üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda. 24. Puudutatud isiku väitel oli käesoleval juhul valvekaamerate paigaldamine vajalik, et tagada kaasomandi säilimine. Kaasomandi rikkumiste tõendamiseks korterimaja territooriumil esitas puudutatud isik fototabeli (I kd, tl 92-96). Puudutatud isiku sõnul oli kaamerate paigaldamine põhjendatud ja täitis oma eesmärki. Samuti võimaldas valvurite ametiruumis asuv monitor teostada üksnes reaalajas korrakaitse nõuete jälgimist. Seade oli juhatuse ametiruumides turvaukse taga ning ligipääs sellele oli ainult juhatuse esinaisel ja tehnika eest vastutaval ettevõtel MAV Tehniks OÜ, kellele võimaldati ligipääs üksnes esinaise loal ja juuresolekul. Korterelamul ja selle territooriumil oli märgistus videovalve kohta. Ligipääs kaameratele oli kaitstud parooliga, mis oli teada vaid juhatuse esinaisele. Seega oli tagatud korteriomanike privaatsus ning isikuandmete kaitse. Videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks. 25. Lisaks õigustatud huvi olemasolule üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja vabadused. Eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 13.5.). Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et selliste tingimuste kehtestamine pandi üldkoosolekul hääletamisele, ei tohtinud korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada. 26. Kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (vt RKTKm 01.06.2022, 2‑19‑16450/58, p 15). Eeltoodut arvestades on üldkoosoleku otsuse päevakorra p 2, millega otsustati valvekaamerate paigaldamine, TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine. 27.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-165794, p 12). Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt, ei tähenda see iseenesest, et maakohtule saaks ette heita diskretsioonipiiride ületamist ja menetlusnormide rikkumist. Asjaolu, et puudutatud isik maakohtu kaalutlusotsusega ei nõustunud, ei anna puudutatud isiku määruskaebuse väiteid hinnates ringkonnakohtule alust puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamiseks ja teistsuguse otsustuse tegemiseks. 28. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud avalduse osalise rahuldamise tõttu jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus

§ 172lg 1 teise lause kohaselt poolte endi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 29.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 617lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 11