lg 2 p 5, 9 järgi Lühimenetluses Ruta Rammo Prokurör Süüdistatav Maksim Pronin Ik: 38708300315, XXX kodakondsusega, XXX, töökoht: andmed töökoha kohta puuduvad, elukoht: andmed püsiva elukoha kohta puuduvad. Asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.04.2023, vahistatud Harju Maakohtu 04.04.2023 määruse alusel alates Maksim Pronini kahtlustatavana kinnipidamisest vahistamise tähtajaga kuni 03.06.2023. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: karistatud Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega nr 121-2824
lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, milline karistus jäeti
Katseaeg 06.05.2021 kuni 05.05.
lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 1 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Maksim Proninile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 3.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.05.2021 otsusega nr 1-21-2824 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 2 (kaks) kuud, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega nr 1-21-2824 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2 (kaks) kuulise vangistuse võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 4.
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse, s.o tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud kandmist arvestada alates Maksim Pronini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 03.04.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, milline karistus ei ole kustunud, palus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22.08.2021 ajavahemikul kell 15:20 kuni 16:23 Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas pandimajas klienditeenindajalt vaadata erinevaid kuldehteid ning olles välja valinud kullast kaelaketi hinnaga 930.00 eurot ja saanud selle enda kätte, lahkus ketiga ilma selle eest tasumata pandimajast, tekitades X OÜ-le varalist kahju 930.00 eurot. 3 Samuti tema varem omastamise ja varguse toime pannud isikuna, palus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 21.02.2023 alates kella 11:05st Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas „R“ juveelikaupluses müüjal näidata arvukalt erinevaid kullast ehteid ning kui müüja andis Maksim Pronin`ile viimase soovil proovimiseks 3199-eurose maksumusega kuldketi kaaluga 24,09 grammi, jättis Maksim Pronin selle endale kaela, misjärel palus näidata veel ka 1012-eurose hinnaga kuldketti kaaluga 7,49 grammi ja selle juurde 242-eurose hinnaga südamekujulist ripatsit kaaluga 1,79 grammi. Kui müüja seda tegigi, võttis Maksim Pronin kuldketi ja ripatsi enda kätte ning lahkus seejärel kell 14:16 kaelas ja käes olevate ehetega kauplusest ilma nende eest tasumata, tekitades X OÜ-le varalist kahju kokku 4453.00 eurot. Samuti tema varem omastamise toime pannud isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, palus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 15.03.2023 kella 11:28 ajal Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas pandimajas müüjal näidata 1100-eurose hinnaga kuldketti ning kui müüja näitas talle nimetatud kuldketti läbi avatud luugi, võttis Maksim Pronin keti endale kätte, misjärel põgenes kella 11:29 ajal sellega pandimajast, jättes nimetatud keti eest tahtlikult tasumata, tekitades X OÜ-le varalist kahju 1100.00 eurot. Samuti tema varem omastamise toime pannud isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, palus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20.03.2023 ajavahemikul kell 15:45 kuni kell 16:27 Tallinnas xxx asuvas X OÜ-le kuuluvas kaupluses „X“ müüjal näidata 1904-eurose hinnaga 45 cm pikkust kullast kaelaketti kaaluga 23,80 grammi, mida müüja tegigi. Seejärel palus Maksim Pronin näidata veel ka erinevaid kullast käekette. Kui müüja andis ühel hetkel Maksim Pronin`i soovil talle vaatamiseks veel ka 1168-eurose hinnaga 18 cm pikkuse kullast käeketi kaaluga 14,60 grammi, võttis Maksim Pronin mõlemad ketid kätte ning põgenes nendega kauplusest, jättes kettide eest tahtlikult tasumata, tekitades X OÜ-le varalist kahju kokku summas 3072.00 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Pronin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.o
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et toetab asja arutamist lühimenetluses, takistusi selleks ei ole. Süüdistatav on end süüdi tunnistanud, toimikus olevad tõendid toetavad süüdistust. Tsiviilhagides on küsitavused. X OÜ lõplik kahju on 3441 eurot. Hagi tõendavad dokumendid, pildid, vaidlusaluste ehete hind nähtub ainult lao jaehindade väljatrükist. See ei ole piisav tõend kahju suuruse tõendamiseks. X OÜ hagi on esitatud X OÜ vastu valduses oleva ehte tagastamiseks. Toetab hagi, kannatanule ehte väljaandmisega saaks hagi hüvitatud. X OÜ hagi 930 euro nõudes on tõendatud, on näha kui palju on tekitatud kahju. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 22.08.2021 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas pandimajas Kohus leiab, et 22.08.2021 kella 15.20-16.23 paiku Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas pandimajas kuldketi hinnaga 930 eurot, varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu süüteoteate, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli, tunnistaja ütluste ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 4 PPA menetlusinfosüsteemi (MIS) väljavõtte kohaselt teatati Häirekeskusele 22.08.2021 kella 16.20 paiku xxx, Tallinn toime pandud kuldketi prooviga 585 ja kaaluga 14 grammi, hinnaga 930 vargusest meesterahva poolt, kes kandis musta värvi dresse, musta värvi nokamütsi ja oli umbes 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega. Teataja tuvastanud meesterahva kui Maksim Pronini, kuna tegemist on pandimaja varasema kliendiga, kelle dokumendi koopa on neil olemas (II kd, tl 207). X OÜ esindaja J.F. 23.08.2021 esitatud süüteoteatest nähtub, et 22.08.2021 kell 16.20 sisenes xxx, Tallinn pandimajja meesterahvas Maksim Pronin, kes palus, et talle näidataks kuldketti kaaluga 14 grammi, hinnaga 930 eurot. Kui sai keti enda kätte, jooksis sellega minema. Kannatanu on X OÜ, tööl oli L. R., juhtunu kohta on videosalvestus. Lisatud koopia Maksim Pronini elamisloast ja välimaalase passist ning pilt varastatud keti tüübist (III kd, tl 1-5). 11.09.2020 X OÜ ja A. B. vahel sõlmitud lepingu kohaselt on A. B. ~14,4-15,4 grammise kuldketi eest prooviga 585 saanud 930 eurot (III kd, tl 13). Tunnistaja L. R. antud ütluste kohaselt töötab ta X OÜ-le kuuluvas Tallinnas xxx asuvas pandimajas klienditeenindajana. 22.08.2021 kell 16.20 sisenes pandimajja meesterahvas, kellel olid seljas tumedad riided, dressipluusil oli kiri Guess ja peas oli nokamüts kirjaga Guess. Meesterahvas oli tuttav, kuna on teda ka varem teenindanud, perekonnanimi algab võib olla P-tähega. Meesterahvas palus tal näidata kuldkette, valis välja keti maksumusega 930 eurot, ütles, et võtab selle ja palus tulla kassasse, mis asub kõrvalruumis. Kui tunnistaja jõudis kassa juurde nägi, et välisuks läks kinni ja sai aru, et meesterahvas lahkus pandimajast kullast ketiga jättes selle eest tasumata. Tunnistaja helistas seejärel ülemusele ja siis politseisse, kus paluti esitada avaldus jaoskonnas või interneti teel. Tunnistaja hakkas pandimaja P-tähega perekonnanimega kliente vaatama, kuni tuvastas meesterahva kui Maksim Pronini (III kd, tl 15-16). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn 22.08.2021 videosalvestisi ajavahemikul 15.20-15.28, milledest nähtub, et kella 15.20 ajal läheb xxx, Tallinn asuvasse pandimajja meesterahvas, kellel on seljas sinist värvi dressid ja peas nokamüts. Mees läheb müügisaali, suhtleb töötajaga, kes annab talle kätte mitu kaelaketti, lõpuks jääb mehe kätte üks kaelakett. Kell 15.28 lahkub mees pandimajast, hoides kaelaketti käes ja kõnnib välja Kari tn poole (III kd, tl 17-21). Maksim Pronini kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt ta ei mäleta, et ta oleks kahtlustuses kirjeldatud teo toime pannud, aga arvab, et pigem pani selle kuriteo toime. Kahetseb, et selle toime pani, kuigi ei mäleta sellest midagi (III kd, tl 29-33). 03.04.2023 isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud Maksim Pronini välimus (I kd, tl 217227). Kohus leiab, et ülalnimetatud omavahel riimuv tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
X OÜ poolt esitatud süüteovormi kohaselt varastati 22.08.2021 kell 16.20 aadressil xxx, Tallinn asuvast pandimajast kuldkett väärtusega 930 eurot. Kirjelduse kohaselt sisenes pandimajja meesterahvas, kes soovis näha kette ning keti enda kätte saades lahkus pandimajast ilma keti eest tasumata. Pandimaja töötajast tunnistaja tundis meesterahva ära kui varasema kliendi ja tuvastas isiku kui Maksim Pronini. Varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestistelt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse süüteovormist nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest süüdistatav ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja 5 kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus keti äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistatav pööras võõra vallasasja enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 21.02.2023 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas „R“ juveelikaupluses Kohus leiab, et 21.02.2023 kella 14.16 ajal Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas „R“ juveelikaupluses kuldketi hinnaga 3199 eurot, kuldketi hinnaga 1012 eurot ja südamekujulise ripatsi hinnaga 242 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu avalduse, tunnistajate ütluste, videosalvestuste, nende vaatlusprotokollide ja süüdistatava ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 21.02.2023 kell 16.15 Häirekeskusele tehtud kõne xxx asuva R juveelipoe töötaja poolt, kes teatas, et politseiuurija oli talle öelnud, et kohale tuleb kutsuda patrull, kes fikseeriks juveelipoes umbes tund aega tagasi toime pandud varguse, mille käigus võeti ära kaks ketti ja ripats, koguväärtusega 4465 eurot (I kd, tl 1-7). Tunnistaja A. N. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 21.02.2023 tööl kaupluses xxx, Tallinn, kui kella 11 paiku sisenes 30-35 aastane 170-175 cm pikkune noormees, kellel oli seljas lühike punane jope, hall spordidress ja kapuuts oli peas, jalas olid valge tallaga pruuni pealisega spordijalatsid. Meesterahval olid lühikesed mustad juuksed, kiilad meelekohad, ei olnud habet ega vuntse, kõhna kehaehitusega. Ta tuli nagu klient, ütles, et müüs korteri maha ja tahab osta ristiga kuldketti ja naisele samalaadset. Kettide valimine kestis pikka aega, 3 tundi. Lõpuks valis välja kaks ketti ja ripatsi, kallima keti pani meesterahvas endale kaela, odavamat hoidis käes. Kui tunnistaja palus keti kaelast ära võtta, meesterahvas ei reageerinud ja kõndis rahulikult poest välja, samuti tunnistaja hüüdmisele ei reageerinud. Kaupluses on videokaamerad, kahju on 4453 eurot (kr. toimik I kd, tl 8-11). 06.03.2023 ülekuulamise protokollis tunnistaja täiendas varem antud ütlusi, lisas, et meesterahval olid pruunid silmad, nägu oli sümmeetriline, kõrvalesta väliskülje rant oli kumer, meesterahvas tundus korralik, ei tundnud temal mingeid lõhnasid, ei olnud tätoveeringuid ega neete, tema jaoks oli meesterahvas tavalise välimusega. Ei oska öelda, kas ta tunneks selle meesterahva ära. Varasemale lisas tunnistaja, et meesterahvas tuli korraks poodi, lahkus ja tuli 15 minutit hiljem tagasi ning rääkis puhtas vene keeles. Meesterahvas proovis erinevaid kuldkette, selle jaoks võttis kapuutsi peast ja kindad käest. Naise jaoks valitud südamekujulise ripats oli südame kujuline, mille sees oli naisterahvas, kes hoiab last käes. Ketil ja ripatsil olid hinnasildid peal. Sel päeval neil poes turvameest ei olnud ja juhendi järgi ei tohi müüja järgi joosta ja poodi valveta jätta. Kui meesterahvas lahkus, helistas tunnistaja poe omanikule R. D.. Seejärel R. helistas ühele uurijale, kelle number oli neil varasema juhtumiga seoses olemas. Uurija helistas tunnistajale ja ütles, et tuleb numbrile 112 helistada, mida ta ka tegi (kr. toimik I kd, tl 12-17). Tunnistaja A. N. tundis äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt temale esitatud kolme meesterahva fotode hulgast ära Maksim Pronini kui isiku, kes varastas 21.02.2023 aadressil xxx, Tallinn juveelipoest kaks Bismarck tüüpi kuldketti, 6 milledest üks oli ripatsiga. Tundis isiku ära silmade, näokuju ja kõrva lesta kumera väliskülje randi järgi (I kd, tl 18-22). Tunnistaja R. D. ülekuulamise protokolli kohaselt on ta X OÜ tegevjuht, 21.02.2023 oli juveelpoes R tööl A. N., kes helistas talle kell 14.17 ja ütles, et üks noormees võttis tooted, kaks kuldketti ja ripatsi, ning läks poest minema. Ise läks ta poodi järgmisel päeval, A. ütles millised ehted varastati. Kuldkett, mille noormees endale kaela pani, oli 24,09 g ja hind on 3199 eurot, teine kett oli 7,49 g ja hinnaks on 1012 eurot, ripats kaalub 1,79 g ja hind on 242 eurot. Annab politseile üle erinevad ehetega seotud dokumendid. Ehete vargusega tekitati X OÜ-le varaline kahju summas 4453 eurot. Ehetel puudub kindlustus. Poes on olemas videokaamerad, salvestised on antud politseile (I kd, tl 23-26). OÜ X esitatud avalduse kohaselt 21.02.2023 kella 14.15 ajal varastati OÜ X juveelipoest R kuldkett kaaluga 24,09 g, väärtusega 3199 eurot, kuldkett kaaluga 7,49 g, väärtusega 1012 eurot ning kuldripats kaaluga 1,79 g, väärtusega 242 eurot. Avaldusele on lisatud pildid varastatud ehetest ning lao hindamise tabel, kust nähtuvad ehete hinnad, samuti ehete soetamiste dokumentatsioon (I kd, tl 30-71). Esitatud õiendist nähtub, et xxx, Tallinn asuva Grossi kaupluse videokaamerate videosalvestiste kohaselt 11.02.2023 ajavahemikul kell 18.41-18.45 on kaupluses meesterahvas punast värvi jope ja musta värvi dressipüksidega, kellel on lühikesed tumedat värvi juuksed. Meesterahva kõrval seisab poiss. 20.02.2023 ajavahemikul 12.30-12.32 seisab kassarivis meesterahvas, kellel on seljas punast värvi jope ja jalas helehallid dressipüksid, võtab midagi letilt ja lahkub kauplusest. 21.02.2023 on kaamerapildis meesterahvas punast värvi jope, helehallide dressipükste ja pruuni värvi jalanõudega. Isik siseneb kauplusesse kell 10.28, väljub 10.
OÜ X esitatud avalduse kohaselt 21.02.2023 kella 14.15 ajal varastati juveelipoest R kuldkett väärtusega 3199 eurot, kuldkett väärtusega 1012 eurot ning kuldripats väärtusega 242 eurot. Tunnistaja A. N. tundis varguse toimepanijana ära Maksin Pronini. Ka süüdistatav ise tunnistas kuldehete vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka juveelipoe turvakaamera salvestiselt. Lisaks sellele nähtub tunnistaja O. A. ütlustest, et ta sai Maksim Proninilt kuldketid ja kullast ripatsi, millised ehted viis pandimajadesse, millist asjaolu kinnitavad ka pandimajadest väljastatud dokumendid. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Juveelipoe avaldusest nähtuvalt kuulusid ehted poele ning süüdistatav ei ole 8 kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni süüdistatav selle eest ei ole tasunud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus ehete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud ehteid kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav võttis ehted ja väljus poest ehete eest maksmata. Süüdistatava ja tunnistaja O. A. selgituste kohaselt andis süüdistatav varastatud ehted elukaaslasele, et viimane need pandimajja viiks. Seda kinnitavad ka kogutud kirjalikud tõendid. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Nimelt saab kriminaalasjas kogutud tõenditest järeldada, et süüdistatav varastas ehteid selleks, et saada ehete pandimajja viimisel elamiseks ning eluruumi eest maksmiseks rahalisi vahendeid. Seega puudusid tal rahalised vahendid panditud esemete väljaostmiseks ning esemete väljaostmise plaani tal ei olnud ja varastatud ehete pantimisest saadud rahalised vahendid kulutas süüdistatav enda tarbeks. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 15.03.2023 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas pandimajas Kohus leiab, et 15.03.2023 kella 11.28 paiku Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas pandimajas kuldketi hinnaga 1100 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu süüteoteate, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 15.03.2023 kell 11.43 Riigiinfo telefonile ja kell 11.44 Häirekeskusele tehtud kõne xxx asuva X OÜ pandimaja töötaja J. G. poolt. Esimeses kõnes küsis helistaja, kuhu ta peab helistama, kui on varastatud kuldkett ning tal soovitati helistada 112. Häirekeskusele tehtud kõnes teatab helistaja, et töötab pandimajas ja umbes pool tundi tagasi noormees varastas kuldketi, väärtusega 1100 eurot, kaamerad on olemas (II kd, tl 3-9). J. G. esitas avalduse, et 15.03.2023 kella 11.20 paiku pandi toime X Kinnisvara OÜ-le kuuluvas pandimajas vargus, noormees varastas Bismark keti väärtusega 1100 eurot (kr. toimik II kd, tl 12). J. G. tunnistajana antud ütluste kohaselt 14.03.2023 käis kella 19.3020.00 ajal meesterahvas vaatamas kuldkette, ütles, et vaatab ka mujalt ja lahkus. 15.03.2023 kella 11.20 paiku tuli sama meesterahvas pandimajja ja soovis vaadata kuldketti. Tunnistaja näitas meesterahvale ketti, hoides seda enda käes, kuna tegemist oli kallima ketiga, kaaluga 22,1 grammi ja hinnaga 1100 eurot. Järsku meesterahvas haaras tunnistaja käest keti ja pani jooksu. Pandimajas on videovalve. Meesterahvas oli umbes 175 cm pikk, kõhna kehaehitusega, seljas khaki värvi jope, bordoo-punaste värviosadega, jalas sinised spordipüksid, peas oli kapuuts, mille alt paistsid pruunid juuksed. Tunnistaja arvab, et tunneks meesterahva ära (kr. toimik II kd, tl 13-17). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ei tundnud tunnistaja J. G. temale esitatud fototabelist kedagi ära (II kd, tl 18-22). S. K. esitas süüteoteate, mille kohaselt 15.03.2023 Tallinnas, xxx palus mees palus talle näidata kuldketti ja rebis selle müüja käest ära ning jooksis minema. Kuldketi väärtus on 1100 eurot (II kd, tl 23-24). 9 Kannatanu X Kinnisvara OÜ esindaja S. K.i antud ütluste kohaselt 15.03.2023 helistas talle Vilde tee 101b pandimajast seal tööl olnud J. G. ja ütles, et pandimajast varastati Bismark kaelakett ning kett oli ühes osas peenem, teises laiem. Foto on neil olemas analoogsest ketist, mille edastab e-kirja teel uurijale. Varastatud kett oli pikkusega 50 cm ja kaalus 23,98 grammi, kaaluerinevus võib olla kuni 0,4 grammi. Kett oli ostetud OÜ poolt, kett ei olnud uus. Kuldketi väärtus on 1100 eurot (II kd, tl 26-28). Tunnistaja F. D. antud ütluste kohaselt töötab ta xxx, Tallinn X pandimajas. 15.03.2023 oli tööl kui nägi, et majja tuli politseipatrull ja kuulis, et samal aadressil asuvast teisest pandimajast oli varastatud kett. Vaatas enda poe kaamera salvestisi, millest oli näha, et tumedates riietes meesterahvas jooksis Männi pargi suunas, seljas oli must jope, millel oli halli värvi kolmnurk. X töötajatel on ühine suhtlusrakenduse grupp, kuhu tunnistaja kirjutas, et teisest pandimajast varastati kuldkett ja hoiatas teisi töötajaid. Üks L., kes töötab xl asuvas X, kirjutas, et võib olla on tegemist Maksim Proniniga, kuna ta oli ühest teisest pandimajast ka kuldketi varastanud. Tunnistaja vaatas nende süsteemist järgi, et M. Pronin käis 11.03.2023 kell 11.44 paiku xxx tn pandimajas ja tõi sel päeval sinna oma telefoni, esitas ka enda dokumendi. Süsteemist on näha, et M. Pronin on mitu aastat käinud pandimajja asju müümas. Politseile on edastatud M. Pronini dokumendi koopia ja 11.03.2023 xxx tn pandimaja videosalvestused. Salvestisel oli M. Proninil seljas samasugune jope nagu meesterahval, kes 15.03.2023 xxx kuldketi varastas (II kd, tl 29-31). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X pandimaja videokaamera 11.03.2023 videosalvestisi, milledelt nähtub, et kell 10.44 siseneb trepikotta tumedat riietust kandev meesterahvas, isikul on kapuuts peas, püksisaare välisküljel on hele vertikaalne triip, jope rinnapiirkonnas vasakul küljel on heledat värvi kujund, jalanõude tallad on heledad. Isik kõnnib pandimaja teenindusleti juurde ja paneb mobiiltelefoni letile ning võtab välja dokumendi. Samuti on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X pandimaja videokaamera 15.03.2023 videosalvestist, millest nähtub, et kell 11.29 jookseb tumedates riietes ja jalanõudes isik, kapuuts peas, läbi parkla kortermajade suunas. Isiku jope selja peal on halli värvi kujund (II kd, tl 38-48). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X Kinnisvara OÜ pandimaja videokaamera 14.03.2023 videosalvestist, millest nähtub, et kell 19.18 siseneb pandimaja eesruumi isik, kellel on seljas sinist värvi jope, kapuuts on peas, jalas on tumedad püksid, mille parema sääre väliküljel on vertikaalne hele triip. Isik paneb sisenedes kätte tumedat värvi kindad. Isik paneb käe teenindusluugist sisse, kätt välja võttes hoiab käes keti sarnast eset ja vaatab seda. Paneb keti teenidusleti peale, võtab jope sisetaskust rahakoti sarnase eseme, teeb selle lahti ja paneb taskusse tagasi. Isik osutab vitriinile ja samal ajal võtab teenindaja leti pealt keti ära. Isik võtab teenindusluugi kaudu uue keti, vaatab seda ja annab tagasi. Kell 19.35 vaatab isik videokaamera suunas ja lahkub pandimajast. Samuti on vaadeldud sama pandimaja 15.03.2023 videosalvestist, millest nähtub, et kell 11.28 siseneb pandimajja isik tumedates riietes, kellel on kapuuts peas. Tumedat värvi jopel on näha esiküljel vasakul pool hallikat värvi kolmnurka, tumedat värvi pükstel on parema sääre välisküljel heledat värvi vertikaalne triip. Kell 11.29 paneb käe teenindusluugist sisse, võtab käe välja ja hoiab käes keti sarnast eset. Seejärel pöörab isik end ümber ja jookseb pandimajast välja (II kd, tl 50-70). Kahtlustavana ülekuulamisel Maksim Pronin tunnistas, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime ja 15.03.2023 umbes kella 12.00 paiku läks Szolnoki bussipeatuse juures olevasse pandimajja, kus käis ka 14.03.2023, kui käis ühte ketti vaatamas. 15.03.2023 poemüüja pani kuldketi laua peale, mis oli ainuke suurem kett, misjärel müüja hakkas vitriinist võtma teist ketti, kui ta võttis laua peal oleva keti ja jooksis välja. Varastas keti, kuna tal polnud tööd ja polnud raha, et koju süüa osta. Seljas oli tal tumedat värvi jope ja püksid, jalas pruuni värvi saapad. Pandimajast läks Ristiku tn hostelisse, kus nad elukaaslase O. A.ga elasid, andis keti elukaaslasele, kellel palus keti pandimajja viia, kes seda ka samal päeval tegi ja sai selle eest 600-700 eurot. Kahetseb, et keti varastas (II kd, tl 71-75). 10 X OÜ vastusest nõudekirjale nähtub, et vastavalt laenu- ja pandilepingutele on O. A. xxx, Tallinnas asuvas pandimajas 15.03.2023 pantinud kuldketi prooviga 585, kaaluga 23,91 grammi. Kuldkett koos lepingute ja arvekviitungiga on politseile üle antud, lisatud O. A. elamisloa koopia (kr. toimik I kd, tl 183-196). Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud kuldketti prooviga 585, kogupikkusega 50,8 cm, kett keskosast paksem, kett kaalub 23.91 grammi (I kd, tl 197-206). 03.04.2023 isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud Maksim Pronini välimus ning võeti ära tema jalas olnud pruuni-musta värvi valge tallaosaga jalanõud (kr. toimik I kd, tl 217227). 21.04.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Maksim Pronini kinnipidamisel temalt ära võetud jalatseid, mis on pruuni värvi, osaliselt musta värvi ning tallaosa on valget värvi (II kd, tl 181-189). Kohus leiab, et ülalnimetatud omavahel riimuv tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu X Kinnisvara OÜ esindaja esitatud süüteoteate kohaselt 15.03.2023 Tallinnas, xxx palus mees palus talle näidata kuldketti ja rebis selle müüja käest ära ning jooksis minema, kuldketi väärtus on 1100 eurot. Süüteo toimepanemist kinnitavad ka tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid. Ka süüdistatav ise tunnistas kuldketi vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka pandimaja turvakaamerate salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kuldkett kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni süüdistatav selle eest ei ole tasunud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kuldketi äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kuldketti kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav jooksis kuldketiga pandimajast välja ja andis varastatud kuldketi elukaaslasele, et ta selle teise pandimajja viiks, et saada elamiseks rahalisi vahendeid. Sellest saab järeldada, et süüdistataval puudusid piisavad rahalised vahendid eseme pandimajast väljaostmiseks ning eseme väljaostmise ja kannatanule tagastamise plaan puudus. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 20.03.2023 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas „X“ juveelikaupluses Kohus leiab, et 20.03.2023 kella 16.27 paiku Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas „X“ juveelikaupluses kuldketi hinnaga 1904 eurot ja käeketi hinnaga 1168 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud tunnistajate ütluste, turvakaamerate videosalvestuste, nende vaatlusprotokolli, süüdistatava ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 20.03.2023 kell 16.38 Häirekeskusele tehtud kõne xxx asuva X juveelipoe töötajate poolt, kelledest üks ütles oma nimeks A. D. ning teatasid, et varastati kullast kaelakett ja käevõru, varas oli umbes 30-aastane 11 meesterahvas, tumedat värvi riietes, kapuuts oli peas, jopel oli heledamat värvi kiri. Jooksis poest välja Balti jaama suunas. Kaamera on olemas, kuid see on ajutiselt välja lülitatud (II kd, tl 77-82). Tunnistaja G. K. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 20.03.2023 tööl xxx, Tallinn, asuvas kaupluses X. Umbes kell 16.30 tuli kauplusesse tumedat värvi riietuses 30-aastane mees. Jopel olid valged kirjad, mees rääkis vene keeles. Vaatas ja proovis erinevaid tooteid, oli poes umbes 30 minutit. Meesterahvaga suhtles A. D.. Ühel hetkel haaras mees kapile asetatud keti ja käevõru ning jooksis nendega minema Balti jaama suunas. Paar minutit hiljem helistas politseisse. Varastati käevõru kaaluga 14,60 g, hinnaga 1168 eurot ja kett kaaluga 23,80g, hinnaga 1904 eurot. Hetkel kaamerad ei tööta (II kd, tl 83). Sündmuskoha xxx, Tallinn vaatlusprotokollist nähtub olustik sündmuskohal ning on fikseeritud sündmuskohalt võetud puuteproovid vaheukselt, kettidelt ja klaasilt (II kd, tl 84101). Tunnistaja A. D. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt töötab ta xxx, Tallinn asuvas juveelipoes X. 20.03.2023 kui ta oli tööl, tuli kella 15.45 paiku poodi tumedates riietes meesterahvas, kes oli umbes 28-35 aastane, 170 cm pikk. Meesterahval oli seljas musta värvi jope, millel olid ringid, millede sees valget värvi kirjad, isikul oli koguaeg kapuuts peas. Samuti oli peas tumedat värvi müts. Meesterahva nägu oli tavaline, habet ei olnud, arvab, et tunneks isiku ära. Rääkis vene keeles ja soovis näha Bismarki tüüpi kuldketti. Meesterahvas võttis keti vahepeal enda kätte, aga üldiselt oli kett nende vahel klaasi peal. Seejärel soovis meesterahvas näha käevõrusid, mida soovis oma tüdrukule kinkida. Tunnistaja näitas meesterahvale erinevaid käevõrusid, viimasena Bismark käevõru, mis sarnanes kaelaketile, mis oli klaasi peal. Meesterahvas võttis mõlemad ehted enda kätte, hoidis neid käes. Kui poodi tuli veel üks klient, kes soovis mingit ehet näha ja soovis rääkida, jooksis meesterahvas koos kaelaketi ja käevõruga poest välja ilma, et oleks nende eest tasunud. Tunnistaja karjus talle midagi järgi ja siis vajutas paanikanuppu, mille peale tuli kõrvalt kabinetist välja kolleeg Galina, kes helistas kohe politseisse. Kullast Bismark käevõru ja kaelakett maksid kokku umbes 3700 eurot. 20.03.2023 poes olevad kaamerad ei töötanud (kr. toimik II kd, tl 106-110). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb tunnistaja A. D. fototabelist ära Maksim Pronini kui isiku, kes varastas 20.03.2023 juveelipoest Bismark käevõru ja kaelaketi, tunneb isiku ära näo ja huulte järgi (II kd, tl 111-115). Kannatanu X OÜ esindaja O. R.`i ütluste kohaselt 20.03.2023 Tallinnas xxx asuvas kaupluses X varastatud ehete kohta on tal väljatrükid, kus on kirjas nende omadused koos fotodega. Varastatud kaelakett kaalus 23,80 grammi, oli 45 cm pikk, hinnaks 1904 eurot. Varastatud käekett kaalus 14,60 grammi, oli 18 cm pikk, hinnaga 1168 eurot. Arvestades seda, et kaalud võivad olla erinevad, võib ka kaaluerinevus olla +/- 1 gramm (II kd, tl 117121). Kannatanu esindaja edastas uurijale ka väljatrükid kassasüsteemist, millelt nähtub kettide tüüp (muster), hind, kaal, kullaproov, pikkus ning dokumendid ehete sisseostu kohta (II kd, tl 122-126, 127-130). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X Hotell turvakaamerate salvestusi, millede kohaselt on näha kell 15.45 kaamerapildis meesterahvast, kellel on musta värvi kapuutsiga jope, musta värvi püksid ja jalas pruuni värvi valget värvi tallaga saapad. Jope vasaku varruka ülapiirkonnas on näha valget värvi ringi kujulist detaili ja selja ülaosas valget värvi kirje. Isik on tuvastatud kui Maksim Pronin. Kell 15.46 siseneb M. Pronin tänaval asuvasse hoonesse ja väljub sellest kell 16.27 ning jookseb videokaamera suunas ja möödub sellest, joostes Vana-Kalamaja tänavale (II kd, tl 132-147). Kahtlustavana ülekuulamisel Maksim Pronin tunnistas, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime ja 20.03.2023 kella 16.00 paiku läks Balti jaamas asuvasse juveelipoodi, kus palus müüjal näidata talle kuldketti, hoidis seda käes, misjärel palus endale näidata ka kullast käevõrusid, milledest ühe võttis endale kätte. Mingil hetkel tuli poodi teine klient, kellega müüja rääkima hakkas. M. Proninil olid sel hetkel käes käevõru ja kett ning jooksis nendega 12 poest välja, Ristiku tn hosteli poole, kus ta pere oli. Sel päeval oli tal seljas musta värvi kapuutsiga jope, musta värvi dressipüksid ja pruuni värvi saapad. Koju jõudes andis keti ja käevõru elukaaslase O. kätte, kellel palus need pandimajja viia. O. viis need ehted kuskile Kopli pandimajja. Kahetseb, et need ehted varastas (II kd, tl 148-152). Tunnistaja O. A. antud ütluste kohaselt on Maksim Pronin tema elukaaslane, kellega neil on 3 last. Maksim andis talle ühe Bismarki keti ja käeketi, mis ei tundunud uued. Tunnistajat ei huvitanud, kust Maksim ketid sai, kuna neil ei olnud raha ja kuskil ööbida. Maksim andis ketid samal päeval kui tunnistaja kaelaketi xxx, Tallinn pandimajja viis, lepingu kohaselt 20.03.2023 ja sai selle eest 714 eurot. Käeketi viis tunnistaja xxx, Tallinn asuvasse pandmajja 21.03.2023, sai selle eest 478,50 eurot. Lepingud antud uurijale (I kd, tl 248-252, 253-257). X OÜ vastusest nõudekirjale nähtub, et vastavalt laenu- ja pandilepingutele on O. A. xxx, Tallinnas asuvasse pandimajja 21.03.2023 toonud kuldkäeketi prooviga 585, kaaluga 14,58 g, milline leping ja ehe on politseile üle antud (kr. toimik I kd, tl 156-166). Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud kuldkäeketti prooviga 585, mis koosneb omavahel ühendatud seotud ketilülidest, keti paksus on 6 mm ning kaalub 14,58 grammi (I kd, tl 167-180). 02.05.2023 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt andis Tallinnas xxx asuva X OÜ esindaja E. P. menetlejale üle kuldketi kaaluga 23,80 grammi ja 20.03.2023 X OÜ ja O. A. vahel sõlmitud lepingu nr 6070 23,80 grammise kuldketi tagatisel 714-eurose laenu andmise kohta (kr. toimik II kd, tl 166-167). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 02.05.2023 üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võetud kuldketti, mille kogupikkus on 46,9 cm ning kaalub 23,80 grammi, lisatud mitteautomaatkaalu taatlustunnistus (II kd, tl 168-180). 03.04.2023 isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud Maksim Pronini välimus ning võeti ära tema jalas olnud pruuni-musta värvi valge tallaosaga jalanõud (kr. toimik I kd, tl 217227). 21.04.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Maksim Pronini kinnipidamisel temalt ära võetud jalatseid, mis on pruuni värvi, osaliselt musta värvi ning tallaosa on valget värvi (II kd, tl 181-189). Kohus leiab, et ülalnimetatud omavahel riimuv tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Häirekeskusele tehtud kõnest ja juveelipoe töötajatest tunnistajate ütlustest nähtub 20.03.2023 kella 16.27 paiku Tallinnas xxx asuvast juveelikauplusest varastati meesterahva poolt kuldkett hinnaga 1904 eurot ja käekett hinnaga 1168 eurot. Ka süüdistatav ise tunnistas ehete vargust nimetatud kuupäeval. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu esindaja ütlustest ja esitatud dokumentidest nähtuvalt kuulusid ehted kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud ehted olid seni, kuni süüdistatav nende eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud ehteid kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav jooksis ehetega juveelipoest välja kauba eest maksmata. Süüdistatava selgituste kohaselt andis ta varastatud ehted oma elukaaslasele, et ta need pandimajja viiks, mida viimane ka tegi ja mida kinnitavad esitatud lepingud ning üleantud ehted. Sellest saab järeldada, et varastatud ehted viidi teise pandimajja, et saada elamiseks rahalisi vahendeid 13 ning ehete väljaostmise ja kannatanule tagastamise eesmärk puudus, kuivõrd selleks puudusid süüdistataval rahalised vahendid ja kuldehted varastatigi varastatu müügist rahaliste vahendite saamiseks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Süüdistusaktis on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.o
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava tegu kvalifitseeritud
lg 2 p 5 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt varastas süüdistatav neljal korral kuldehteid juveelipoest ja pandimajadest, haarates ehted leti pealt või poemüüja käest ning väljus või lausa jooksis poest, pandimajast välja. Seega sai süüdistatav üheselt aru, et klienditeenindajad said aru tema õigusvastasest käitumisest. Seega leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult. Kuivõrd kogutud tõenditest tulenevalt süüdistatav vägivalda võõra vallasasja äravõtmisel ei kasutanud, siis on tegemist võõra vallasaja äravõtmisega avalikult, kuid vägivalda kasutamata
Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Maksim Pronin toime pannud neli vargust. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Maksim Pronin pani toime neli varguse episoodi ning seda ligi aasta ja seitsme kuulise aja jooksul, s.o ajavahemikul 22.08.2021 kuni 20.03.2023. Seejuures tekkis olukord, et esimese episoodi kohtusse saatmise ja kohtuistungi toimumise vahelisel ajal, pani süüdistatav toime uue varguse ning kolm 2023 aastal toime pandud episoodi pani ta toime vaid kuu aja jooksul, s.t süüdistatava poolt varavastaste süütegude toimepanemine on olnud süsteemne. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud faktilises mõttes
Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks eelmärgitule on süüdistusaktist tulenevalt süüdistuse formuleeringus süüdistatud süüdistatavat ka selles, et ta on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. Maksim Pronini karistusregistri andmetest ja Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusest nr 1-21-2824, nähtub, et süüdistatav on süüdi mõistetud
lg 1 järgi ning teda karistati 2 kuulise vangistusega, mis jäeti
Seega algas kohtu määratud katseaeg 06.05.2021 ja lõppes 05.05.2022. Kuivõrd süüdistatav pani esimese süüteo toime 22.08.2021, s.o kohtu määratud katseajal ning ülejäänud süüteod ajal, mil viidatud otsusega karistus ei olnud kustunud, oli süüdistatav isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.t tegemist on
Samas on süüdistatav vargused toime pannud 14 süstemaatiliselt ning eraldi ei ole vaja enam teha viidet
Samas, kuivõrd süüdistatav on varem toime pannud mitte varguse, vaid omastamise, on tegemist erilise isikutunnusega
lg 1 tähenduses, kuivõrd tegemist on
lg 2 p 4 sätestatud süüteokooseisu tunnusega, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi. Seega on tegemist erilise isikutunnusega, mis iseloomustab süüdistatavat ning kuigi see tunnus oleks eraldi kvalifitseeritav
lg 2 p 4 järgi, ei saa seda eraldi kvalifitseerida, kuivõrd süüdistatava tegevus on kvalifitseeritav juba
Seega tuleb eriline isiktunnus nimetada süüdistuse formuleeringus, jättes selle paragrahvi lõike ja punkti täpsusega fikseerimata. Seetõttu leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatava Maksim Pronini käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 5 ja 9 ettenähtud kuriteona, märkides ära ka süüdistatava erilise isikutunnuse, s.t võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise. Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Maksim Proninil 1 kehtiv kriminaalkaristus
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning 1 kehtiv väärteokaristus
Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusest nr 1-21-2824 nähtuvalt karistati Maksim Proninit
lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta, mille kulgemise alguseks loeti 06.05.2021 (II kd, tl 195-196). Karistusandmetest nähtuv väärteokaristus on määratud 22.02.2010 ning karistus on kehtiv seetõttu, et määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Samas on
lg 4 kohaselt selle rahatrahvi sissenõue aegunud, s.t otsuse täitmine on aegunud ja see väärteokaristus ei saa olla kehtiv.
lg 2 p 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtuvaidlustes palus kaitsja tungivalt kohtul kaaluda võimalust rahalise karistuse kohaldamiseks ning ka süüdistatav leidis viimases sõnas, et teda tuleks karistada rahalise karistusega, sest vanglas viibides ei saa ta tööl käia ja pere jaoks raha teenida. Puutuvalt kaitsja ja süüdistatava seisukohtadesse karistuse liigi osas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 4 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite 18 puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatava isikuandmete kontrollimisel antud selgituste kohaselt süüdistatav enne kinnipidamist ei töötanud, s.t tal puudus legaalne sissetulek, mis oleks taganud tema enda ja tema pereliikmete ülalpidamise. Samas ei esitatud kohtule ka mingeid põhjendusi, mis takistasid süüdistataval või tema elukaaslasel tööle asumise ja töise sissetuleku saamise. Seevastu nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav vahetas süütegude toimepanemise järgselt riideid, visates süüteo toimepanemisel kantud üleriided minema ning vargusi pani toime selleks, et maksta hostelites elamise kulu ja kulu perele muretsetava toidu eest. Selline elustiil viitab sellele, et süüdistatava ja tema pere kulud olid suured, kuid legaalne tulu nende kulude katmiseks puudus. Arvestades seda, et süüdistatav püüdis varastada suurema kaaluga ja võimalikult palju maksvaid ehted, saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oli tekitada kannatanutele võimalikult suurt kahju, saamaks varastatu müügiga võimalikult suurt tulu. Seega süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja püsiv sissetulek, kuid süüdistataval lasub ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt Maksim Pronin kinnipidamisele eelnenud ajaperioodil ei töötanud, kuid tal on olnud erinevaid töökohti, kusjuures viimane tööleping lõppes
lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe ja korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Maksim Proninile inkrimineeritakse nelja varavastase kuriteo toimepanemist. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Seejuures pani ta esimese süüteo toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning ka eelmine karistus oli mõistetud süüdistatavale varavastase kuriteo toimepanemise eest. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne karistus. Samas arvestades seda, et osaliselt on varastatud ehted küll kannatanutele tagastatud, on ülejäänud kuldehete puhul tekkinud varaline kahju küllaltki suur, ületades ühel juhul ka olulise varalise kahju piiri
Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses iga episoodi kohta ütlusi andes avaldanud kahetsust ja avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab 19 võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ja rohkust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras. Süüdistatav on jätkanud varguste toimepanemist ka ajal, kui üks kriminaalasi oli juba kohtusse saadetud, mis annab kohtule aluse suhtuda süüdistatava avaldatud kahetsusse kriitiliselt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Kaitsja küll leidis, et kergendava asjaoluna tuleks arvestada süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul, kuid kohus suhtub sellisesse väitesse tugeva kriitikaga. Juhul, kui kohus peaks seda asjaolu arvestama kergendava asjaoluna, tekiks olukord, et seda kergendavat asjaolu tuleks kohaldada iga varavastase süüteo eest karistuse mõistmisel, kuivõrd süüdlasel puudub töine sissetulek ja tal elamiseks raha ei jätku ning sellest tulenevalt tekib tal raske isiklik olukord, sest lastele või mõnele muule ülalpeetavale söögi ostmiseks ei ole raha. Seega peaks kohus suhtuma igasse vargasse kaastundega ning hakkama kahtlema karistuse kohaldamise vajaduses, jättes kõrvale kannatanule tekitatud kahju. Kohus leiab, et selline suhtumine ei ole karistusseadustiku §-s 56 sätestatud põhimõtte ja eesmärkidega kooskõlas. Kriminaalasja kirjalikest tõenditest, süüdistatava või tunnistaja O. A. ütlustest ei nähtu, et süüdistatav või tema elukaaslane ja laste ema oleks pöördunud kohaliku omavalitsuse poole või riigi poole toetuse saamiseks seoses raske majandusliku olukorraga, mis on tingitud sellest, et süüdistatav ei suuda töökohti pidada ja elamiseks raha teenida. Süüdistataval on kogu aeg olnud võimalus käia tööl ja saada palka, millest ennast ja ülalpeetavaid ülal pidada, kuid töötamise registri andmed viitavad sellele, et süüdistatav tööd teha ei soovi ja eelistab sissetulekut saada kergemal viisil, s.o süütegude toimepanemisega. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Samas kaitsja viidatud kergendavat asjaolu ei pea kohus üldse võimalikuks arvestada, kuivõrd sellist kergendavat asjaolu ei ole võimalik sedastada. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust ja kahetsuse avaldamist, millesse kohus suhtub mõningase kriitikaga, võib süüdistatavale karistuse mõista küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Lisaks sellele ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega nr 1-21-2824
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud, mis jäeti tingimisi täielikult täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga, mille algust arvestati otsuse kuulutamisest, s.o alates 06.05.2021 ning katseaeg kestis kuni 05.05.2022. Seega pani süüdistatav 22.08.2021 kuupäeval toime varguse temale määratud katseajal.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Seega kuna süüdistataval on eelmise, s.o Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses ära kandmata, tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, liites eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses.
lg 4 kohaselt on võimalik jätta mõistetav liitkaristus tingimisi kohaldamata, vabastades süüdistatava liitkaristuse kandmisest, kuid selline karistuse kohaldamata jätmine 20 eeldab liitkaristusest vabastamist koos käitumiskontrolliga ühes elektroonilise valvega ning karistuse täitmisele pööramisel on võimalik liitkaristust asendada ka üldkasuliku tööga
Nii
sätete kohaldamisega kaasnev käitumiskontroll kui ka
lg 2 p 9 või 10 alusel kohaldatav elektrooniline valve, samuti
lg 4 kohaselt üldkasuliku tööga kaasnev käitumiskontroll eeldavad aga süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu. Süüdistataval kriminaaltoimikust nähtuvalt püsivat elukohta ei ole pikemat aega olnud ega olnud seda ka kinnipidamise ajal, nagu ei ole tal elukohta ka käesoleval ajal. Seetõttu ei ole tema suhtes võimalik ka käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamine, samuti vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, s.t puuduvad igasugused võimalused mõistetava liitkaristuse kohaldamata jätmiseks või asendamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.