← Eesti

2-22-5382/27

Obsah (8)§ 477§ 172§ 663§ 423§ 371§ 428§ 431§ 168

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-5382 Määruse kuupäev Tartu, 4. oktoober 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare Kohtuasi Evgeny Esini a

) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, leides, et kohus on avaldaja samasisulise avalduse asjus võtnud seisukoha tsiviilasjas nr 2-21-

  2. jaanuari
  3. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-12556 nähtub, et avaldaja esitas Harju Maakohtule avalduse, vaidlustades puudutatud isiku korteriomanike koosolekut kokku kutsumata
  4. juunil 2021 vastu võetud otsused ja nende otsustega ametisse valitud volinike
  5. juuni
  6. a otsuste kehtivuse. Avaldaja palus tunnistada otsused kehtetuks. Hiljem palus avaldaja tunnistada volinike otsused tühiseks. Kohus on nimetatud määruses leidnud, et
  7. juuni 2021 otsused volinike valimise kohta on kehtivad ja puudub alus korteriomanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Pole teada asjaolusid, millest saaks järeldada otsuste tühisust. Kohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Seega on kohus avaldaja samasisulise avalduse lahendanud
  8. jaanuaril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-12556 tehtud kohtumäärusega, mis on jõustunud
  9. veebruaril
  10. Sellest tulenevalt puudus kohtul vajadus käesolevas menetluses sama nõude lahendamiseks, mistõttu jäeti avaldus läbi vaatamata

§ 477lg 1 ja § 423 lg 1 p 4 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel avaldaja kanda, sest avaldajal ei olnud põhjust esitada avaldust teist korda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskuludena 240 eurot. 2

(5)2-22-5382
  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata avaldus maakohtule läbivaatamiseks. Maakohtu seisukoht on ekslik, sest tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitas avaldaja vaid kehtetuks tunnistamise nõude. Kuigi avaldaja
  2. augustil 2021 kohtule esitatud dokumendis on p-s 5 kirjas sõnad „tühisuse alusel“, on selles dokumendis edasi juttu kehtetuks tunnistamisest. Kuna avaldaja ei valda eesti keelt, palus ta enda vene keeles koostatud avalduse ja järgnevad dokumendid tõlkida eesti keelde, ning sõna „tühisus“ on tekkinud tõlkeveana. Seega puudus maakohtul alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
  3. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. mai
  3. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-21-12556 oli avaldaja nõue muuhulgas tuvastada puudutatud isiku korteriomanike
  4. juuni 2021 otsuste kehtetus. Avaldaja eesmärk mõlemas kohtuasjas on olnud vaidlusalustest otsustest vabanemine ehk nende kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine. Avaldaja tugines mõlemas kohtuasjas muuhulgas KrtS § 21 lg 3 ja puudutatud isiku põhikirja p 4.10 rikkumisele. Maakohtul tuli tsiviilasjas nr 2-21-12556 avaldaja esile toodud asjaoludel tuvastada ka otsuste kehtivus, s.o võimalike tühisuse aluste puudumine. Maakohus leidis
  5. jaanuari
  6. a lahendi p-s 12, et puuduvad alused, millest saaks järeldada otsuste tühisust. Ringkonnakohus nõustus seega praeguses asjas maakohtuga, et kohus on lahendanud avaldaja samasisulise avalduse juba tsiviilasjas nr 2-21-12556 tehtud
  7. jaanuari
  8. a kohtumäärusega, mis on jõustunud
  9. veebruaril
  10. Avaldaja on valesti aru saanud KrtS § 21 lg 3 mõttest. Nimetatud säte näeb ette, et korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Puudutatud isiku põhikirja p 4.10 näeb selles osas ette, et üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik ühistu liikmed. Puudutatud isik leiab ekslikult, et KrtS § 21 lg 3 ja põhikirja p 4.10 koostoimes pidid otsuse poolt hääletama kõik 980 korteriomanikku. Seadus ei näe ette nõuet, kui suur osa korteriomanikest peab hääletusel osalema. Seaduse mõtte kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole hääletamisel osalenud korteriomanikest või tulenevalt puudutatud isiku põhikirjast kõik hääletamisel osalenud korteriomanikud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et ringkonnakohus on eksinud puudutatud isiku põhikirja p 4.10 tõlgendamisel. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et eelnimetatud põhikirja sätte järgi on otsus, mis võetakse vastu 3

(5)2-22-5382 koosolekut kokku kutsumata, sisuliselt võrdne korteriomanike kokkuleppega. Avaldaja ei ole tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitanud tühisuse tuvastamise nõuet, mistõttu on avaldus praeguses asjas jäetud alusetult läbi vaatamata. Kohtud ei ole oma vastupidist järeldust põhjendanud. Lisaks on ringkonnakohus määranud puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 90 eurot vaatamata asjaolule, et puudutatud isik ei ole esitanud vastust määruskaebusele. 9. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb

§ 477

lg 1, § 428 lg 1 p 2, § 431 lg 2 esimese lause, § 695, § 691 p 3 ja § 692 lg 6 alusel tühistada ja asja menetlus tuleb lõpetada.

  1. Kassatsiooniastmes on vaidlus eelkõige selle üle, kas kohtud leidsid õigesti, et praegune vaidlus on tsiviilasjaga nr 2-21-12556 samasisuline, mistõttu tuli avaldus jätta läbi vaatamata. Praeguses asjas on avaldaja esitanud avalduse, milles on palunud tuvastada puudutatud isiku
  2. juuni
  3. a hääletusprotokollis vastu võetud otsuste tühisuse. Avalduse kohaselt on otsused tühised, kuna nende vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda, st otsuste vastuvõtmisel on rikutud puudutatud isiku põhikirja p-s 4.10 sätestatud häälteenamuse nõuet. Tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitas avaldaja avalduse, milles palus tunnistada puudutatud isiku
  4. juuni
  5. a hääletusprotokollis vastu võetud otsused kehtetuks. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja nimetatud avalduse p-s 1.3 välja toonud, et volinike nimekirja (24 isikut) ja igaühe poolt hääletanud korteriomanike arv ei vasta KrtS § 21 lg 3 ja põhikirja p 4.10 sätetele.
  6. detsembril 2021 esitatud menetlusdokumendis viitas avaldaja samuti KrtS § 21 lg-le 3 ning puudutatud isiku põhikirja p-le 4.10 ja leidis, et põhikirjast tulenevalt pidi otsuse poolt hääletama 100% korteriomanikest (vt ringkonnakohtu määruse p 8).
  7. Kolleegium selgitab, et kohus võib juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui avaldaja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele avaldaja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tuvastamise korral kaasa otsuse tühisuse (vt RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 27). Sel juhul tuleb kohtul esmajärjekorras kontrollida otsuse tühisuse aluste esinemist, sest kui otsus on tühine, ei saa seda enam kehtetuks tunnistada (vt RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 14). Kui aga avaldaja ei ole otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid kohtu ette toonud, ei saa ka kohus otsuse tühisuse aluste esinemist kontrollida. See aga ei võta avaldajalt õigust vastavate asjaolude ilmnemisel hiljem uuesti kohtusse pöörduda, et nõuda otsuse tühisuse tuvastamist.
  8. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguse avalduse aluseks olevad asjaolud kattuvad tsiviilasjas nr 2-21-12556 esitatud avalduse omadega. Mõlemas vaidluses on avaldaja otsuste vaidlustamisel tuginenud põhikirja p-st 4.10 tuleneva häälteenamuse nõude rikkumisele. Seejuures ei ole tähtsust, kas avaldaja nõudis tsiviilasjas nr 2-21-12556 alternatiivselt nendele asjaoludele tuginedes ka otsuste tühisuse tuvastamist või mitte, kuna kohus kontrollib vajaduse korral otsuse tühisuse aluseid avaldaja nõudest sõltumata (vt määruse p 12). Seejuures on ringkonnakohus tuvastanud, et maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-12556 avaldaja esitatud asjaoludel muu hulgas kontrollinud ka vaidlusaluste otsuste tühisust (ringkonnakohtu määruse p 8). Lisaks märgib kolleegium, et avalduses esitatud asjaoludel saaks avaldaja nõuda üksnes otsuste kehtetuks tunnistamist, mitte tühisuse tuvastamist. Otsus, mille vastuvõtmisel on rikutud 4

(5)2-22-5382 häälteenamuse nõudeid, on olemuselt seaduse või põhikirjaga vastuolus ning üksnes kehtetuks tunnistatav (TsÜS § 38 lg 1 esimene lause; vt ka RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 12). 14. Kuigi kohtud leidsid õigesti, et asjas on olemas jõustunud kohtulahend, jättis maakohus siiski avalduse ekslikult läbi vaatamata. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Maakohus on jätnud avalduse läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 4 alusel, mis on aga kohaldatav üksnes juhul, kui avaldusega samasisuline vaidlus on veel kohtu menetluses. Asjaoludest nähtuvalt oli tsiviilasja nr 2-21-12556 menetlus avalduse esitamise hetkeks juba lõppenud. Seetõttu pidanuks maakohus praegustel asjaoludel avalduse menetlusse võtmisest keelduma (

§ 371lg 1 p 4).

Kuna aga maakohus oli avalduse juba menetlusse võtnud, siis pidanuks ta menetluse lõpetama (

§ 428lg 1 p 2).

15. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd asjas on olemas jõustunud kohtulahend ning avaldus on juba menetlusse võetud, tuleb asja menetlus

§ 428

lg 1 p 2 alusel lõpetada ja alama astme kohtute lahendid

§ 431lg 2 alusel tühistada.

16. Menetluse määrusega lõpetamise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

§ 168

lg 2 ja

§ 477lg 1 järgi avaldaja kanda.

Maakohtus mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 240 eurot ja ringkonnakohtus 90 eurot. Kuigi maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistatakse, ei ole kolleegiumi arvates alust muuta maa- ja ringkonnakohtu määrusega kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et õige ei ole avaldaja väide, et puudutatud isik ei ole ringkonnakohtu menetluses määruskaebusele vastust esitanud. Toimikust nähtuvalt on puudutatud isik vastuse esitanud 6. märtsil 2023. Kassatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad, samuti ei ole puudutatud isik esitanud menetluskulude nimekirja. Kokku peab avaldaja hüvitama puudutatud isikule menetluskulud 330 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.