Obsah (7)

§ 147§ 363§ 3401§ 181§ 371§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-8772 Tsiviilasi A S avaldus T T ja M M kohu

) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 pde 9, 10 ning lg 2 teisel lause alusel. A. S taotlused menetlusabi saamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätab kohus rahuldamata. 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. 4 12. Kohus jättis 24.05.2023 määrusega A. S avalduse teistkordselt käiguta ja andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, avalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude ja põhjenduste täiendamiseks, selge nõude esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. A. S ei ole 05.06.2023 esitatud avalduses 24.05.2023 avalduses esinenud puudusi kõrvaldanud. Tasumata on

§ 147

lg 1 järgi nõutav riigilõiv ning järgimata on

§ 363

lg 1 p 1, 2 avaldusele esitatud nõuded, mille kohaselt tuleb avalduses esitada selgelt väljendatud nõue ning tuleb ammendavalt välja tuua nõude aluseks oleva faktilised asjaolud. 13.

§ 3401

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Riigilõiv

1. Kohus jättis 24.05.2023 määrusega A. S taotluse riigilõivude tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2023 määrusega A. S määruskaebuse rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 24.05.2023 määruse muutmata. A. S esitas 05.06.2023 maakohtule korduva taotluse avalduse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, põhjendades oma taotlust samade argumentidega, mille ta esitas määruskaebuses ringkonnakohtule ja mida ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamiseks piisavaks ei pidanud. Kohus jätab A. S korduva taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
2. A S on esitanud 04.07.2023 esialgse õiguskaitse taotluse samuti koos menetlusabi taotlusega (et kohus vabastaks ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest). Kohus leiab, et menetlusabi taotlusele lisatud A. S pangakonto väljavõte ei kinnita menetlusabi taotlustes väidetud igakuiste püsi- ja vältimatute kulude kandmist. A. S on tasunud D OÜ-le
3. a aprillis 80 eurot ja mais 80 eurot arvuti remondi eest. Järelikult on A. S suuteline tegema kulutusi rohkem kui ta menetlusabi taotluses väidetu kohaselt võimeline on. Lisaks on menetlusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt A. S D OÜ (DDDDDD) juhatuse liige ja osaühing on sundlikvideeritud. Äriregistri andmetel D OÜ sundlõpetatud ei ole, osaühing on tegutsev ja A. S on juhatuse liikmena esitanud registrile 03.06.2023 osaühingu
4. a majandusaasta aruande. Majandusaasta aruandele lisatud kasumiaruande kohaselt pole osaühingul palgakulu olnud, samas on osaühing saanud müügitulu ning kandud tegevuskulusid. Vastuolud A. S väidetud igakuistes kulutustes ja eksitavad andmed A. Sga seotud äriühingute kohta võimaldavad järeldada, et A. S on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid ja tema majanduslik toimetulek ei ole nii kriitiline kui ta väidab. A. S välja toodud asjaolud, et tal on osaline töövõime, keskmine puue ja diabeet, ei ole iseseisvaks aluseks menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Kohus jääb 24.05.2023 määruses väljendatud seisukohale, et arvestades A. S sissetulekuid ja kulutusi on ta võimeline hagita menetluses esitatavatelt nõuetelt riigilõivu tasuma (

§ 181lg 1 p 1, § 182 lg 2 p 1).

Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et 05.06.2023 on A. S väitnud, et ta ei saa kohtu antud tähtajaks 07.06.2023 riigilõivu tasuda, sest 05.06.2023 laekunud puudetoetus on vajalik tervisekulude kandmiseks. A. Sle on laekunud 06.05.2023 Töötukassalt 323,60 eurot, mille A. S on seejärel enamuses sularahas välja võtnud. Seega on vale ka A. S väide, et tal poleks olnud vahendeid ega võimalust riigilõivu tähtajaks tasuda. 16.

§ 147lg 1 näeb ette, et riigilõiv tuleb maksta lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi vastaspoolele kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu 5 tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. A. S ei ole kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasunud ja tulenevalt

§ 371

lg 1 p 10 on see alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

§ 371

lg 1 p 10 näeb ette, et kohus ei võta avaldust menetlusse kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Avalduse sisulised puudused

1. A. S 05.06.2023 esitatud avaldus on endiselt ka ulatuslike sisuliste puudustega. Jätkuvalt ei ole selged avaldaja nõuded ning piisavalt selgelt ei ole välja toodud avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud. Eelmise avaldusega võrreldes on A. S oma nõuet ka oluliselt muutnud ning nõuab nüüd kaasomandi kasutuskorra kõrval ka isikliku kasutusõiguse seadmist.
2. Kohus andis 24.05.2023 määrusega A. S võimaluse oma nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Kohus on nii 17.11.2022 kui 14.05.2023 määrustes selgitanud, et avalduses esitatav nõue peab olema selge, arusaadav ja täidetav. Samuti on kohus selgitanud, et asjaolud, millele nõue on rajatud, tuleb avaldajal ammendavalt välja tuua.
3. Kohus juhtis 24.05.2023 määruse punktis 16 A. S tähelepanu sellele, et selge ega täidetav pole kasutuskord, mille kohaselt „kaasomandis oleva asja kasutamine toimub tavapäraselt vastavalt kaasomandi osa suurusele“. A. S on jätnud selle tähelepanuta ning taas näinud ette ehitiste ja maa kasutamise mõttelistes osades. 05.06.2023 avalduse resolutsioonis on A. S märkinud, et kinnistul registriosa numbriga SSSSSSSS (K) asuva rehielamu 2 esikut, sahvrit ja köök ning kinnistul asuv puudekuur jäävad kaasomanike ühiskasutusse vastavalt kaasomandi mõttelistele osadele. K kinnistu maad (osas, mis ei ole koormatud isiklike kasutusõigustega) kasutavad ja valdavad A. S ½ mõttelises osas, T T ¼ mõttelises osas ning M M ¼ mõttelises, osas (p-d 4.5, 4.7). Hoonestamata kinnistu XXXXXXXXXXXXX (NB! Avalduse nõudes on registriosa number vale) kasutamine ja valdamine toimub järgnevalt: A S ½ mõttelises osas ja T T ¼ mõttelises osas ning M M ¼ mõttelises osas (4.8).
4. Kohus selgitas A. Sle 24.05.2023 määruses (punktid 16–22) mh seda, et kasutuskord tuleb sõnastada nii, et sellega on hõlmatud kõik olulised maa valdamist ja kasutamist reguleerivad tingimused selgelt ja üheselt mõistetavalt. Kohus selgitas vajadust tuua konkreetselt välja, milline osa kinnistutest jääb ühe või teise kaasomandiosa omaniku või omanike kasutada, või jäävad kinnisasjad ühiskasutusse. Kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb lahendada nii see, millist osa elamust keegi kaasomanikest kasutab, milliseid hooneid/rajatisi, kui ka see, kuidas kasutatakse maad. Maa kasutamise kord (milline osa ainukasutuses, milline ühiskasutuses) peab olema üheselt selge. Kui maa ja hoonete osade kasutusõiguse kõrval tuleks kokku leppida veel mingeid tingimusi, peab nii sellise tingimuse sisu kui põhjus olema samuti üheselt selge. Sh peab olema välja toodud, miks on kaasomanikud kohustatud leppima kokku vanade hoonete renoveerimises, uute ehitamises, detailplaneeringule heakskiidu andmises, toetuste taotlemises, hüpoteegi seadmises jne, jne. Lisaks selgitas kohus, et kasutuskorra kokkuleppe nõude esitamisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega. Kohus selgitas ka, et kõik faktilised asjaolud, mida kasutuskorra kohtus kindlaksmääramist taotlev pool oma tingimustes arvesse on võtnud, tuleb nõude aluses välja tuua. 6
5. Kohus selgitas 24.05.2023 määruses (punktis 22), et A. S on esitanud enda soovi selle kohta, kuidas peaks kaasomandis olevat vara kasutama, kuid kas ja kuidas on ta arvestanud kaasomanike huvide ja õigustega ning millistest asjaoludest ja põhjendustest tulenevalt tuleks kõiki tema soovitud tegevusi ka ette võtta, on jäänud välja toomata. Kohus selgitas, et avalduses tuleb põhjendada, kuidas taotletav kasutuskord teiste kaasomanike huvidega arvestab. Kui kasutuskord sisaldab kokkuleppeid kaasomanike ühiseks tegevuseks kaasomandi kasutamisel, peab olema ka põhjendus, miks on see vajalik ja kuidas on see kaasomanike ühistes huvides. A. S 05.06.2023 avalduse põhjendused on sama üldsõnalised ja asjaoludega sisustamata kui varem. Kohtu selgitused ja juhised on järgimata.
6. A. S on leidnud, et tema õigustatud huviks on leppida kokku ka isiklikud kasutusõigused kinnistute registriosa numbritega SSSSSSSS ja 3516934 kasutamiseks ja valdamiseks. A. S soovitava kasutuskorra (p 4.9) kohaselt võetaks K kinnistul asuva rehielamu rehala, ait/kuur ning lehtla kasutusele majandustegevuseks, neile tehtaks kuni 33% juurdeehitused ja neis osutataks majutus- ja toitlustusteenust kasutuskorras kokku lepitavate hindadega (resolutsiooni punktid 4.9.1–4.9.8). Välja on toodud A. S poolt soovitud isikliku kasutusõiguse lepingu sisu (punktid 4.17–4.22). Sellest lähtuvalt on kohtule arusaadavalt A. S tegelikuks eesmärgiks saada loetletud osas kaasomandi kasutamise üle kontroll. Seega sisuliselt soovib A. S isikliku kasutusõiguse lepinguga hõlmatud osas kaasomandi ainukasutusõigust endale.
7. Kohus selgitab, et isiklik kasutusõigus on piiratud asjaõigus (AÕS § 225) ja kaasomandis olevale asjale isikliku kasutusõiguse seadmine, s.o asjaõigusega koormamine, on kaasomandi tervikuna käsutamine AÕS § 74 lg 1 mõttes. Kaasomandi valdamist ja kasutamist reguleeriva AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, annab õiguse pöörduda kohtusse kaasomandi valdamise ja kasutamisega seotud nõuetega (sh kasutuskorra määramise nõue). Kaasomandi kasutuskorra vaidluse käigus ei lahenda kohus nõuet kaasomandis oleva asja kui terviku käsutamiseks. Kohtu hinnangul ei võimalda AÕS kaasomaniku vastu sellist nõuet esitada ja nõue on seega ka õiguslikult perspektiivitu.
8. Kohtu hinnangul on õiguslikult perspektiivitud ka kasutuskorra nõuded, millega A. S soovib kohustada kaasomanikke osalema ühises ettevõtlustegevuses (mh p 4.10–4.11: A. S, T T ja M M finantseerivad ühiselt vara kasutusse andmiseks ja üürimiseks ning pakutavate lisateenuste osutamiseks ja osutavate teenuste eest tasumiseks vajaliku kodulehe ja broneerimissüsteemi väljatöötamist ning majutusteenuse osutamiseks K kinnistul osutavad T T koos/või eraldi M Mga transporditeenust Z sadamast kuni K taluni ja/või K talust kuni Z sadamani hinnatasemega 10 eurot/inimene üks ots kuid ühe otsa kogumaksumusega sõltumatult inimeste arvust mitte enam kui 50 eurot). Kohus selgitab, et kaasomanikud võivad soovi korral sellesisulisi kokkuleppeid sõlmida, kuid kaasomaniku kohustamiseks tegelema kaasomandis oleval kinnistul aktiivselt majutusteenuse osutamisega või ettevõtlust finantseerima, puudub õiguslik alus.
9. Kohtutäituri ja sissenõudja vastu esitatud nõude aluse puudused, mida on kohus selgitanud 17.11.2022 määruses ning juhtinud tähelepanu puuduste kõrvaldamata jätmisele 24.05.2023 määruses, on samuti jätkuvalt kõrvaldamata.
10. Kaasomanike vastu esitatud rahalise nõude aluseks olevad asjaolud on olulises osas välja toomata. Kohus selgitas 24.05.2023 määruses, et ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab 7 kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kohus selgitas, et A. Sl tuleb välja tuua, kuidas kaasomanikud on ühist asja kasutades rikkunud tema õigusi, eelkõige, et nad on takistanud A. Sl kaasomandis oleva asja kaaskasutust. A. S on tuginenud sellele, et kaasomanikud on K kinnistu saunamaja ja rehalat kasutanud endi asjade hoidmiseks ja temal oli seetõttu nende kasutamine isiklike asjade hoiuruumina välistatud. A. S ei ole välja toonud, et ta oleks kaasomanike poole saunamaja või rehala hoiuruumine kasutamiseks pöördunud ega seda, et tal polnud ka võimalik oma asju K kinnistu üheski teises hoones hoiustada. Avalduse asjaolude kohaselt pole rehala või saunamaja K kinnistu ainukesed hooned. Seega pole A. S välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema kaaskasutus on olnud takistatud. Lisaks pole kaasomanike vastu võimalik esitada nõuet kasutuseelise saamiseks solidaarselt.
11. Avalduse aluse ja eseme ebaselgus on oluline puudus ja praegusel juhul on eelnevalt välja toodud puudused nii ulatuslikud, et kohtul ei oleks võimalik A. S avaldust menetleda ka juhul kui riigilõiv oleks nõuetekohaselt tasutud. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ka

§ 371lg 1 p 9 ning lg 2 p 2 alusel.

Märgitud sätted näevad ette, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning avaldusega ei ole võimalik eesmärki saavutada. Kohtupraktikas on vorminõuete rikkumisena käsitletud seda, kui hagi alus või ese on esitatud viisil, mida ei ole võimalik menetleda. 28. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Kohus selgitab A. Sle, et kui avaldust pole menetluses olnud, võib ta kasutuskorra kindlaksmääramiseks (jms nõuetes, mida ta vajalikuks peab) esitada uue avalduse. Kohus soovitab A. Sl väga tungivalt leida õigusteadmistega esindaja, kes avalduse nii kokku seaks, et kohus saab selle menetlusse võtta ning kasutuskorra tingimuste õigustatuse korral selle ka rahuldada. Algselt soovis A. S pöörduda kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmisele suunatud nõudega kohtutäituri ja sissenõudja poole olukorras, kus A. S polnud kaasomanikega veel kasutuskorra üle läbirääkimisi alustanud. Menetluses on A. S nõudeid üha lisanud ja täiendanud ning avaldust täpsustades ei ole puudused kõrvaldatud saanud. Kohtu selgitamiskohustus ei ole piiramatu. Kohus on võimaldanud A. Sle ka riigi õigusabi korras advokaadi, kuid A. S on tema abist loobunud. Kohus on A. Sle kahel korral selgitanud, mida A. S saab avalduse nõuetele vastavusse viimiseks teha. A. S on jätnud kohtu selgitused järgimata. 29. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (

§ 168lg 1).

Seega tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud menetluses osalenud ei ole. A. Sle anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad ja A. S poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1. A. S 04.07.2023 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jääb rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.11.
2. a määruses nr 3-2-1-124-04 on selgitatud, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, st mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Kohus 8 keeldus A. S avalduse menetlusse võtmisest, seega tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik 9