Obsah (14)

§ 62§ 444§ 407§ 367§ 173§ 174§ 163§ 138§ 144§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-128484 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 29.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1157,88 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 07.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.11.2022 hagiavalduse kostja vastu 2 põhivõla 930,55 euro, intressi 71,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 191,85 euro, sissenõudekulu 40 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 315 eurot.
2. Kohus võttis 30.11.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
3. Nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr TL3736995, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, mille kohustus tagastama maksegraafiku alusel. Kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi ei täitnud tähtaegselt, mistõttu ütles laenuandja 27.03.2022 lepingu üles. 28.03.2022 loovutas Placet Group OÜ oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 69,45 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 930,55 eurot (1000-69,45). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,15% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
4. osamaksest, s.o 10.01.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
5. osamakseni s.o 10.03.2022 summas 71,80 eurot (26,56 + 24,69 + 20,55). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 930,55 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o. 28.03.2022 kuni hagi esitamiseni 09.11.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 33,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.
6. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, hageja viivise nõue on summas 191,85 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 10.11.2022 kuni põhinõude summas 930,55 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 33,15% aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 805 eurot (sh riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
7. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 30.11.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil Xxxxxxxxxxx, dokumendid võttis 06.12.2022 vastu S.I.. Kohus kohustas 30.11.2022 määruses kostjat vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 20.12.
8. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 33,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.
2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, hageja viivise nõue on summas 191,85 eurot. Hagiavaldusele lisatud 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr TL3736995 on Placet Group OÜ ja R.M. kokku leppinud viivise määras 0,09% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui 4 korda (VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr oli lepingu sõlmimise ajal kuni siiani on 8% aastas, see on 0,022% päevas). Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka 3 Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 28.03.2022 – 09.11.2022 eest summas 46,30 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 145,55 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 930,55 euro täieliku tasumiseni samuti lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, rahuldab kohus hageja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 367

kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub 8% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 930,55 eurot täitmiseni.
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ning õigusabikulud 2 tunni ja 50 minuti eest ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise eest 20 eurot, kokku summas 360 eurot (arvestusega 120 eurot / tund ilma käibemaksuta). Kokku koos riigilõivuga 675 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
2. Riigilõivu summas 315 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise eest 20 eurot ning 2 tundi 50 min hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud toimingute eest, kokku 360 eurot (s.o 120 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 180 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu 4 kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 515 eurot (315+20+180). 12. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 515 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 75% menetluskuludest, s.o 386,25 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.. 13.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 15.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2023 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Muuta tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses ja määrata selleks 379,58 eurot.
2. Rahuldada apellatsioonkaebus.
3. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 145,55 eurot osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4) ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 5). Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. 5