KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2023.a, Tallinn

§ 144

sätestatud teabe andmise kohustust ja muu hulgas andma teineteisele teada laste tervislikust seisundist ning lastega juhtunud õnnetusest ja muudest olulistest asjaoludest, esimesel võimalusel; 1.

1. Lastega suhtlemine võib toimuda ka suhtlemiskorrast erinevatel tingimustel, ent seda ainult mõlema lapsevanema eelneval kokkuleppel; 1.
2. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmitud, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel. Menetluskulud palus avaldaja jätta Q (puudutatud isiku III, ema) kanda.
3. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Q (puudutatud isik III, ema) abielust sündinud kaks last X (6-aastane)ja Y (4-aastane). Avaldaja ja puudutatud isiku III abielu lahutati juulis 2018, samal ajal lõppes ka nende kooselu. 23.05.
4. a esitas puudutatud isik III laste nimel kohtusse hagiavalduse elatise saamiseks laste isalt, kuigi sel ajal elasid pooled veel koos. 03.06.
5. a esitas laste ema lisaks hagiavaldusele ka avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kohus liitis nii elatise nõude kui ka avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ühte menetlusse 07.09.
6. a. Peale seda kui kohus tegi asjas lõpplahendi 10.12.
7. a proovisid laste vanemad taaskord koos elada. Käesolevaks hetkeks on poolte kooselu purunenud, mis on kaasa toonud muutused senises ühiselus. Pärast teistkordset lahkuminekut ei leppinud pooled kokku laste edasist elukorraldust ega seda, mil viisil on tagatud laste suhtlus mõlema vanemaga. Vanemad jätkavad ühise hooldusõiguse teostamist.
8. Isa ei ole tänaseks juba 3 kuud saanud võimalust oma lastega kohtuda. Viimati nägi isa lapsi märtsis 2021.a. Laste ema takistab laste isal lastega suhtlemist. Laste isa on palunud laste emalt teavet laste käekäigu kohta, aega lastega kohtumiseks, kuid enamasti laste ema ei vaevu laste isale vastama või anna lühivastuseid, jätmata vastamata laste isa esitatud küsimustele. Käesolevaks hetkeks ei tea laste isa, kus lapsed elavad, mis lasteaias käivad. Laste ema on otsustanud ilma ühegi selgituseta laste isa laste elust välja lõigata. Eeltoodud põhjustel on põhjendatud ja vajalik määrata kindlaks laste huvidele vastav suhtluskord. Laste isa on lastega tegelenud nende sünnist saadik ning elanud lastega koos. Laste isal on paindlik töögraafik, mis tähendab, et tal on aega ja tahtmist oma lastega tegeleda. Kindel suhtluskord isaga tagaks lastele vajaliku turvatunde, stabiilse elukorralduse ning lähedaste suhete säilimise isaga. Laste isa on seisukohal, et 50/50 suhtluskorra rakendamine on laste huvidega kooskõlas muuhulgas järgmistel põhjustel: see võimaldab lastele täisväärtuslikku suhet mõlema vanemaga, kuna tagab mõlemale vanemale võimaluse võtta osa laste kasvatamisest. Lastel on isa juures tagatud kõigi mugavustega elamistingimused. Laste isa on üürinud uue korteri, kus on üks magamistuba ja kööktuba. Lapsed saavad isa juures ööbides magada magamistoas. Laste isal on olemas töökoht ning ta on majanduslikult kindlustatud. Laste isa töögraafik on paindlik, mis võimaldab graafikut muuta vastavalt sellele, millal lapsed on temaga. Seetõttu on laste isal ka päevasel ajal piisavalt aega, et lastega tegeleda ning nende heaolu eest hoolt kanda. Laste isa on alates laste sünnist pühendunud täielikult lastele ning lapsed on isa esmane prioriteet. Laste isa on alati seadnud laste huvid enda omadest ette poole ning taganud, et lapsed saaksid parimat võimalikku hoolt. Lapsed elasid enne kohtuvaidlust 15 päeva igas kuus isaga ja olid isa vahetul ülalpidamisel. Selle üle vaidlust ei saa olla, kuivõrd seda on ema ise kohtule kinnitanud. Menetluse edasine käik
9. Harju Maakohus võttis avalduse 22.06.
10. a määrusega menetlusse. Kohus rahuldas 05.07.
11. a määrusega isa avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning määras esialgse 4 2-22-9904 õiguskaitse korras isa C ning laste X ja Y vahelise suhtluskorra kuni tsiviilasja nr 2-21-9904 lõpplahendi jõustumiseni järgmiselt: 2.
12. isa ja lapsed suhtlevad paaritu nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast kell 17.00 ning annab lapsed emale üle pühapäeva õhtul kell 19.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Kui lapsed ei viibi reedel lasteaias, siis annab ema lapsed isale üle reedel kell 17.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a); 2.
13. isa ja lapsed suhtlevad paaris nädalal teisipäeviti kella 17.00-19.00 ja neljapäeviti 17.00-19.00 nii, et isa võtab lapsed Stroomi Keskuse (Tuulemaa 20) peasissekäigu juurest ning annab lapsed seal ka emale üle; 2.
14. suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või SMS-i teel. Puudutatud isikute seisukohad
15. Eestkosteasutus toetas avaldust osaliselt. Vanemate vahel on tekkinud vaidlus suhtlemiskorra üle isiklike konfliktsete suhete pinnalt. Vanemad on registreerinud end vanemate koolitusele „Dialoog lapse nimel“. Vanemad ei ole veel käinud perelepituses. Kuivõrd 50% ajast nõue puudutab vanemate ühise hooldusõiguse teostamist, ei saa nimetatud punkti toetada. Laste isa võimalus lastega suhelda sõltub tema töögraafikust. Avaldaja tegelikud võimalused ei vasta sellele, mis on kirjas avalduses. Lapsed elavad emaga, käivad Tallinna lasteaias ning alates septembrikuust huviringides. Suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lastel peavad olema võimalused mitmekülgseks arenguks. Q sõnul laste isa ei pea vajalikuks lapsi lasteaeda ja huviringesse viia, sel ajal, kui lapsed on avaldaja juures. Isal tuleb korraldada lastega suhtlemist nii, et säilitada laste igapäevased rutiinid, tagada lastele arenguperspektiivid ja turvaline olustik. Isa poolt pakutud lastega kohtumiste graafik peab olema kooskõlastatud laste vanuse ja vajadustega ning vanemate võimalustega (mh tööajaga).
16. Lastele määratud esindaja leidis, et laste seisukohast oleks parim, kui vanemad suudaksid kokku leppida teist poolt mittetraumeeriva suhtluskorra ja sellest ka kinni peaksid. Vanematel tuleks kohtule esitada omapoolne nägemus suhtlemiskorrast, mis muu hulgas lähtuks laste huvidest ja vajadustest, aga arvestaks ka lastest lahus elava vanema võimalust lastega reaalselt kohtuda. Laste huvides on laste ja isa vahel suhtluskorra reguleerimine, et isal oleks võimalus lastega stabiilselt suhelda. Vanemate omavaheline suhtlus on konfliktne. Q sõnul kohtub avaldaja lastega spontaanselt ning üksnes ajal, mil temal on mugav või töö seda võimaldab. Isa selline käitumine ei võimalda emal planeerida oma aega ja laste tegevusi. Laste ema pole rahul sellega, et laste isa ei pea kinni esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlus graafikust. Isa tahab lapsi enda juurde siis kui aeg pole kokku lepitud. Samas kokkulepitud ajal ei tule lastele järele. Ema on nõus kohtu poolt määratud graafikuga, see võiks ka edaspidi jätkuda. Lapsed käivad meelsasti isa juures, sh ka ööbivad seal. Viimati olid lapsed isaga 18.-19.09.
17. a.
18. Laste ema avaldust ei toetanud ning leidis, et piisav on järgmine suhtluskord: 1.
19. isa kohtub oma lastega paaritu nädala reedel kella 11.00 kuni pühapäeval kella 18.00 nii, et isa võtab lapsed lasteaiast, kui lapsed ei viibi lasteaias, tuleb isa lastele ema juurde järele. Pühapäeva õhtul annab isa lapsed emale üle oma elukoha juures. Alates septembrist 2022 võtab isa X reedel koolist peale koolipäeva lõppu ja annab emale üle pühapäeval kl 18.00; 1.
20. emadepäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva isaga, sõltumata sellest, kelle juures suhtluskorra alusel lapsed peaksid viibima; 1.
21. vanemal on õigus lastega kohtuda nende sünnipäevadel ja osaleda koolis või muus avalikus kohas toimuvatel üritustel, võistlustel jmt. Laste ema on huvitatud sellest, et lapsed oma isaga suhtleksid, seega oli ema nõus suhtluskorda muutma selliselt, et C võtab lapsed reede hommikul ja tagastab pühapäeval. Kokkuleppe 5 2-22-9904 täitmisel selgus, et C ei pea kohtumäärust esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta endale siduvaks, samuti ei täida C poolte kokkuleppeid, jättes emale lapsed kokkulepitud ajal tagastamata ja sundides ema mitmel korral asjatult Lasnamäelt Õismäele sõitma. Avaldaja taotletud suhtluskord 50/50 põhimõttel ei ole sobiv ja ei ole käesoleval juhul vastavuses laste huvidega ja avaldaja ei ole objektiivselt suuteline seda suhtluskorda täitma. X läheb sügisel eesti õppekeelega kooli esimesse klassi. Teise emakeelega laps vajab eesti keeles õppides igapäevast tuge ja abi, mida laste isa, kes eesti keelt ei oska, ei ole suuteline pakkuma. Ema oskab vene, eesti ja inglise keelt ning on suuteline last toetama. Lisaks sellele ei saa laste isa aru, et haridusasutuses käimine on kohustuslik ja laps peab kinni pidama koolikorrast, näiteks ei tohi põhjuseta puududa. Seni on laste isa jätnud lapsed oma suhtlusajal lasteaiast koju, on suhtlusaega omavoliliselt pikendanud ja ei ole lapsi lasteaeda viinud, et lapsed ei saaks kokkulepitud ajal ema juurde tagasi. Arvestades laste isa senist käitumist, on tõenäoline, et laste isa oma suhtlusajal lapsi kooli viima ei hakka. Teine esialgse õiguskaitse kehtivusajal ilmnenud probleem on selline, mis seab ohtu laste tervise. Kui laps on laste isa juures viibides haigestunud, ei ole laste isa pöördunud arstiabi saamiseks ja on püüdnud probleemi varjata. Näiteks tekkis 25.06.
22. a X-l silmapõletik, mida ema märkas, kui suhtles lapsega videokõnes. Ema palus isal sellega tegeleda, isa keeldus, mille tulemusena sai ema täiesti ravimata ja edasiarenenud silmapõletikuga lapse. Ema pidi pöörduma EMOsse, et abi saada ja võtma töövõimetuslehe. Ema palus kohtul kehtestada suhtluskord, mis on üldjoontes sarnane esialgse õiguskaitse määrusega kehtestatud korrale, mis vastab kujunenud olukorras kõige paremini laste huvidele ning tagab isa ja laste piisava ja turvalise suhtlemise, selle erisusega, et nädalasiseste kohtumise arvel pikendatakse isaga veedetavat nädalalõppu reedese päeva võrra. Menetluse edasine käik
23. Harju Maakohus kuulas menetlusosalised ära 28.09.
24. a. Vanemad käisid ka perelepitaja juures, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Maakohtu määrus ja põhjendused
25. Harju Maakohus rahuldas 05.07.
26. a määrusega C avalduse X ja Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1) ning määras laste X-ga ja Y-ga ning isa C ja ema Q vahelise suhtluskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 2): 2.
27. isa C ning lapsed X ja Y suhtlevad isaga paaris nädala pühapäeva õhtust, mil isa võtab lapsed ema elukohast kell 18.00, kuni paaritu nädala pühapäeva õhtuni (resolutsiooni punkt 2.1); 2.
28. ema Q ning lapsed X ja Y suhtlevad emaga paaritu nädala pühapäeva õhtust, mil ema võtab lapsed isa elukohast kell 18.00, kuni paaris nädala pühapäeva õhtuni (resolutsiooni punkt 2.2); 2.
29. emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva veedavad lapsed isaga; 2.
30. ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva isaga; 2.
31. laste sünnipäevad veedavad lapsed paaritul aastatel emaga ja paaris aasta l isaga; 2.
32. jõulude ajal veedavad lapsed paarisaastal 23.12.-26.12 emaga ning paaritul aastal 23.12-26.12 isaga. Lapsed antakse üle 23.12 kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgsele vanemale 26.12 õhtul kell 18.00; 2.
33. aastavahetuse ajal 31.12.–01.01 veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapsed antakse üle 31.12 hommikul kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgsele vanemale 01.01 õhtul kell 18.00; 2.
34. juhul, kui vanem ei saa laste eest suhtluskorra ajal hoolitseda, annab vanem teisele vanemale sellest viivitamatult teada ning vanema soovil korraldab lapse üleandmise teisele vanemale; 2.
35. lapse haigestumise korral kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise hetkel viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapse haigestumiseks loetakse lapse tervislikku seisundit, mis on fikseeritud portaalis digilugu.ee haigestumisena; 2.
36. lapsel 6 2-22-9904 on võimalik suhelda lahus oleva vanemaga telefoni, sms-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel; 2.
37. vanem kohustub lastega koosveedetud ajal kinni pidama laste päevarutiinist (sh lõunauinakud, õhtused magamaminekud); 2.
38. vanemal on õigus lastega reisida välismaale 20 päevaks aastas. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja koha (sihtkoht, hotell või muu peatumispaiga täpne aadress). Kui viidatud andmed on vanemale edastatud, siis kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks kirjaliku allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Reisimiseks annab ema isale laste reisidokumendid, mis pärast reisi tagastatakse emale. Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi korraldamisel (resolutsiooni punkt 2.12.); 2.
39. suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või sms-i teel. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
40. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isiku III, puudutatud isikutele I-II määratud esindaja, linnavalitsuse seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leidis, et C avaldus X-ga ja Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele.
41. Kohus leidis, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (

§ 123

lg 1).

§ 143

lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

1. Vanemad osalesid menetluse kestel perelepitusteenusel, kuid suhtluskorra osas kokkulepet ei saavutanud (vt I kd tl 115). Samas on menetluse kestel laste ja isa vahel regulaarsem suhtluskord toimima hakanud Harju Maakohtu 05.07.
2. a määruse alusel (tl 61-62), mille kohaselt isa ja lapsed suhtlevad paaritu nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast kell 17.00 ning annab lapsed emale üle pühapäeva õhtul kell 19.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Kui lapsed ei viibi reedel lasteaias, siis annab ema lapsed isale üle reedel kell 17.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Samuti suhtlevad isa ja lapsed paaris nädalal teisipäeviti kella 17.00-19.00 ja neljapäeviti 17.00-19.00 nii, et isa võtab lapsed Stroomi Keskuse (Tuulemaa 20) peasissekäigu juurest ning annab lapsed seal ka emale üle.
3. Kuigi vanemad ei ole menetluse kestel suutnud kokku leppida suhtluskorras, siis vanemate seisukohad suhtluskorra mahu osas on aasta jooksul lähenenud. Vanemate paranenud suhteid ilmestab seegi, et olenemata hooldusõiguslikust kohtuvaidlusest (tsiviilasi nr 2-18-8026) jätkavad vanemad ühise hooldusõigusega.
4. Isa on menetluse algusest saadik taotlenud laste lapse emaga võrdset suhtluskorda, s.o nädal : nädal põhimõttel. Ema on nõus laste ja isa suhtluskorraga nii, et paaritu nädala reedel kella 11.00 kuni pühapäeval kella 18.00, mis on aga isegi vähem kui 05.07.
5. a määrusega menetlusaegseks suhtluskorraks määratu. Ei ema ega laste huve kaitsvad isikud ole esile toonud isa ohtlikkust laste suhtes ega selle kohta tõendeid esitanud. Arvestades mõlema vanema ja laste lähedasi ja südamlikke suhteid ning vanemate erimeelsuste puudumist hooldusõiguslikes küsimustes, saab kohus kaaluda laste suhtluskorra määramist vanemate vahel võrdses ulatuses. Kohus juhtis vanemate tähelepanu asjaolule, et ajal, mil lapsed viibivad ühe vanemaga, peab see vanem tagama laste osalemise õppetöös ja huvihariduses. Seega peab olema suhtluskord ühelt poolt piisavalt konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka 7 2-22-9904 täidetav ning teiselt poolt peab see olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades.
6. Kohus määras suhtluskorra vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktile
7. Kohus leidis, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra. Määruskaebus
8. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse punktid 2.1., 2.
9. ja 2.12 ning teha uus määrus, millega reguleerida C suhtlus X ja Y-ga alljärgnevalt: C kohtub oma laste X ja Y-ga paaritutel nädalatel alates reede hommikul kl 11.00 kuni pühapäeva õhtul kl 18.00 selliselt, et võtab lapsed lasteaiast; kui lapsed ei viibi lasteaias, tuleb C lastele ema juurde järele. Pühapäeva õhtul annab C lapsed emale üle oma elukoha juures. Alates 01.09.
10. a võtab C X reedel koolist peale koolipäeva lõppu ja annab emale üle pühapäeval kl 18.
12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu suhtlemise kord kooskõlas laste huvidega, sest võib luua olukorra, kus üle nädala jäävad lapsed terve nädala vältel kõrvale lasteaiast ja koolist ning huvitegevustest. Samuti on laste ja isa suhtlemine lastele emotsionaalselt kahjustav, sest laste isa tegeleb oma suhtlusajal olulise osa ajast laste ema halvustamise ning ema ja laste suhte kahjustamisega, samuti käitub laste suhtes manipuleerivalt.
13. Kohus kohaldas 05.07.
14. a määrusega esialgset õiguskaitset, mille kohaselt isa ja lapsed suhtlevad paaritu nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast kell 17.00 ning annab lapsed emale üle pühapäeva õhtul kell 19.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Kui lapsed ei viibi reedel lasteaias, siis annab ema lapsed isale üle reedel kell 17.00 Haabersti Linnaosa Valitsuse ees (Ehitajate tee 109a). Samuti suhtlevad isa ja lapsed paaris nädalal teisipäeviti kella 17.00-19.00 ja neljapäeviti 17.00-19.00 nii, et isa võtab lapsed Stroomi Keskuse (Tuulemaa 20) peasissekäigu juurest ning annab lapsed seal ka emale üle. Selle suhtluskorra täitmisel tekkis mitmeid probleeme: isa ei kasutanud nädalasiseseid kohtumisi ja need jäid enamjaolt ära, nädalavahetuse kohtumistel jättis lapsed omavoliliselt pikemaks enda juurde, ei viinud lapsi lasteaeda ega huviringidesse ega teavitanud laste ema õigeaegselt, et ei anna lapsi tagasi. Laste igapäevane elukorraldus oli väga häiritud. See näitas, et laste isal tegelikult ei ole võimalik nädala sees lastega tegeleda ja ta ei ole sellest huvitatud. Kindel ei ole, et isa suhtluskorda täitma hakkab.
15. X läheb sügisel eesti õppekeelega kooli esimesse klassi. Teise emakeelega laps vajab eesti keeles õppides igapäevast tuge ja abi, mida laste isa, kes eesti keelt ei oska, ei ole suuteline pakkuma. Ema oskab vene, eesti ja inglise keelt ning on suuteline last toetama. Lisaks sellele ei saa laste isa aru, et haridusasutuses käimine on kohustuslik ja laps peab kinni pidama koolikorrast. Seni on laste isa jätnud lapsed oma suhtlusajal lasteaiast koju. On väga tõenäoline, et laste isa oma suhtlusajal lapsi kooli viima ei hakka.
16. Teine esialgse õiguskaitse kehtivusajal ilmnenud probleem on selline, mis seab ohtu laste tervise. Kui laps on laste isa juures viibides haigestunud, ei ole laste isa pöördunud arstiabi saamiseks ja on püüdnud probleemi varjata. Näiteks tekkis 25.06.
17. a X-l silmapõletik, mida ema märkas, kui suhtles lapsega videokõnes. Ema palus isal sellega tegeleda, isa keeldus, mille tulemusena sai ema täiesti ravimata ja edasiarenenud silmapõletikuga lapse. Ema pidi 8 2-22-9904 pöörduma abi saamiseks EMO-sse ja võtma töövõimetuslehe. Sellest järeldub, et isa ei ole suuteline oma suhtlusajal lastele terviseabi korraldama ja ka seetõttu ei ole mõistlik, et lapsed viibiksid isa juures üle 3 päeva järjest.
18. Lapsed vajavad mõistlikku, stabiilset ja turvalist elukorraldust, mida avaldaja ei suuda püsivalt pakkuda. Maakohus ei ole kohtumääruse tegemisel arvestanud piisavalt konkreetsete laste, nende vajaduste ja muude asjaoludega. Eelkõige on küsimus laste isa arusaamises ja valmisolekus laste huve esiplaanile seada. Kohus ei ole kohtumääruse tegemisel arvestanud lapsi esindama õigustatud isikute seisukohtadega ega ka põhjendanud, miks ta seda ei tee.
19. Määruskaebuse esitaja ei nõustu punktiga 2.
20. ning leiab, et tegemist ei ole suhtluskorra küsimusega

§ 143mõttes, vaid hooldusõiguse teostamise küsimusega.

Vanematel on ühine hooldusõigus. Suhtluskorda reguleerivas määruses sellise hooldusõigusliku küsimuse reguleerimine on üllatuslik. Lisaks on p 2.12 sõnastatud imperatiivselt, nii, et teisel vanemal ei olegi sõnaõigust ja võimalust keelduda, kui vanem 3 nädalat enne reisi algust teist vanemat reisist teavitab. Võib tekkida ka olukord, kus näiteks mõlemad vanemad on planeerinud reisi samale ajale. Samuti ei võimalda kohtumääruse sõnastus vanemal nõusoleku andmisest keelduda, isegi mõjuval põhjusel (nt teise vanema soov reisida ohtlikku piirkonda või väga ebasobiv aeg). Kohus on määruses välja toonud, et suhtluskord peab olema ühelt poolt piisavalt konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades. Kohtumääruse p 2.

1. nendele kriteeriumitele ei vasta ja tuleks seetõttu tühistada. Menetlusosaliste seisukohad
2. Lastele määratud esindaja leidis, et kaebuses toodud asjaolud ei anna määruse tühistamiseks alust. Määruskaebuses soovitud suhtluskord jätab lastele oluliselt väiksema aja isaga suhtlemiseks ning ei vasta laste huvidele. Suhtluskorra punktis 2.12 on kohus andnud vanematele loa lastega reisimiseks aastas kokku 20 päeva ulatuses, mis ei ole vastuolus laste huvidega ja aitab vältida vanemate erimeelsuste korral vaidlusi olukorras, kus üks või teine vanem soovib lastega reisile minna.
3. Eestkosteasutus leidis, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Suhtlemiskord, mis baseerub mudelil 50/50, ei ole antud juhul täidetav. Isa võimalus suhelda lastega sõltub tema töögraafikust ning tema tegelikud võimalused ei vasta avalduses kirja pandule. Isa kinnitas, et töötab graafiku alusel, ta on 4 päeva tööl ja 3 päeva vaba, siis järgmine nädal on ta 5 päeva tööl ja 2 vaba. Tööpäev lõppeb hilisõhtul, seega perspektiivis puudub lapse isal võimalus last lasteaiast ja koolist õigel ajal võtta. Isa ei täida esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtlemiskorda, kohtub lastega spontaanselt. Isa ei tee laste kasvatamisel emaga koostööd, vanemad ei saa üksteisega hästi läbi, isa avaldab psühholoogilist survet laste emale ning järgib suhetes autoritaarsust. Vanim laps X ”sulgub” pärast isaga suhtlemist ning keeldus viimane kord kategooriliselt isa juurde minemast. Septembris 2022.a läheb X esimesse klassi Lasnamäel asuvasse kooli, mis tähendab, et lapsel tuleb kohaneda uute oludega. Lapse pidev kolimine ühe vanema juurest teise juurde kõigi kooliasjadega ei anna talle vajalikku stabiilsust ja rutiini. Arvestades laste isa senist käitumist ja lähtudes reaalsetest võimalustest, sobib laste ema määruskaebuses pakutud suhtlusvariant nii lastele kui ka laste isale. Heade kontaktide säilitamiseks piisab, et lapsed veedavad isa juures vähemalt 25% oma ajast. Kohtumääruse p 2.12 tühistamise osas seoses puhkusega ei toeta eestkosteasutus määruskaebust. Tähtis oleks märkida või täiendada, et lastega saab välismaale reisida koolivaheaegadel ning et pikaajaline reisimine ei segaks laste õppeprotsessi. 9 2-22-9904
4. Laste isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna kohtulahend vastab laste parimatele huvidele. Ei vasta tõele väited, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra täitmisel tekkis probleeme laste isa tõttu. Hoopis laste ema on korduvalt takistanud laste suhtlust isaga, asudes laste isa lastest võõrutama, samal ajal võimaldamata laste isal lastega aega veeta. Laste ema teatas isale, et tema lähtub 05.07.
5. a kohtumäärusest ning ei pea võimaldama isal lastega kohtuda nädal-nädal suhtluskorra alusel. Laste isa on esitanud kohtule avalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks võrdse ajajaotuse alusel. Seega ei vasta tõele ema seisukoht, et isa ei soovi lastega tegeleda. Laste isa mõistab laste koolikohustuse täitmise olulisust, peab väga oluliseks laste keeleõpet ning etteheited, et laste isa ei oska puhtalt eesti keelt, ei ole asjakohased. Laste isa õpib eesti keelt ning samuti räägib puhtalt inglise keelt. Ei vasta tõele väide, et isa seab ohtu laste tervise, sest lapsel tekkis silmapõletik ajal mil ta viibis isaga. Laste isa võttis lapsed emalt 24.06.2022.a. Laste isa läks lastega 25.06 nautima Harku järve äärde suvemõnusid ning isa veetis lastega järve ääres mitu tundi. Koduteel läks lapsele midagi silma. Apteegist saadi soovitus silmatilkasid kasutada. Punetus silmas ei taandunud oodatud kiirusel ning 27.06 hommikul palus laste ema, et ta tuleb lastele järgi ja viib lapse arsti juurde, millega laste isa nõustus. Lapse ema hakkas kasutama arsti poolt määratud rohtu lapse silma ravimiseks, kuid pärast ravimi kasutamist läks silma seisund veelgi halvemaks ja ema pöördus uuesti kiirabisse, kuid laste isa sellest ei teavitanud. Lapsed on alates veebruarist kuni juuni lõpuni olnud korduvalt haiged ja seda nii ema kui ka isaga olles. Lapsed käisid väga harva arsti juures, kui nad viibisid emaga ja olid haiged. Ema suhtub kergekäeliselt laste toitumisse. Lapsed on korduvalt isale öelnud, et nad söövad poest ostetud valmistoite ja pitsasid. Laste isa nõustub ema seisukohaga, mille kohaselt vajavad lapsed mõistlikku, stabiilset ja turvalist elukorraldust, kuid ei nõustu, et isa neile seda pakkuda ei suuda. Laste isa vaidleb vastu seisukohale, et punkt 2.12 ei ole käsitletav suhtluskorra küsimusena. Laste isa märgib, et kõik isapoolsed sugulased elavad Indias ja lastel pole võimalust olnud külastada oma sugulasi. See peab olema laste võimalus, säilitada lähedased suhted nii oma isa kui isapoolsete sugulastega. Lastel on India kodakondsus, nad räägivad isaga kohalikus keeles ning see on laste huvides, et see kontakt, side oma päritolu ja kultuuriga neil säiliks. Punkt 2.12 on laste huvides ning vastab kohtu poolt viidatud kriteeriumitele - on piisavalt paindlik, üheselt mõistetav ja täidetav ning arvestab laste huve ka nende kasvades. Maakohus on konkreetsete laste ja nende huvidega arvestanud. Alates Harju Maakohtu 10.12.2019.a kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-18-8026, mille kohaselt leiti, et lapsed veedavad võrdse aja mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad annavad võrdselt ülalpidamist vahetult ja isal puudub kohustus tasuda täiendavat elatist, hakkas avaldaja leiutama erinevaid argumente, miks lapsed ei peaks isaga enam võrdset aega veetma. Laste ema hakkas välja mõtlema erinevaid intsidente, kutsuma politseid, pöördus ohvriabisse, mõtles välja narratiivi, et isa on vägivaldne jms. Tegelikkuses on hoopis laste isa olnud vägivalla ohver laste ema ning tema uue elukaaslase/abikaasa poolt. 13.12.2019.a sõlmiti SKA lepitaja vahendusel lepituskokkulepe, milles Q tunnistas, et käitus kannatanu suhtes valesti ning vabandas C ees. Lepiti kokku, et suheldakse omavahel viisakalt ning konfliktsed olukorrad lahendatakse omavahel rahumeelselt. Q seda kokkulepet kahjuks ei täida ning tekitab pidevalt konfliktseid olukordi, millesse kaasab oma uut abikaasat. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isa ei ole ohtlik ning lastel on isaga turvaline ja hea suhe. Ka lapsed soovivad elada võrdse aja isaga, seda on lapsed korduvalt väljendanud. Menetluse edasine käik
6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7. Ringkonnakohus soovis menetlusosalistelt 22.05.
8. a teada, kuidas on toimunud maakohtu poolt 05.07.
9. a asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse täitmine pärast 10 2-22-9904 maakohtu lõpplahendi tegemist ja mida on lapsed neile määratud esindajale suhtluskorra osas avaldanud. Kohtule vastasid nii vanemad kui ka lastele määratud esindaja. Eestkosteasutus ei ole oma seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras suhtluskorra tingimused seoses laste reisimise ja puhkusega (resolutsiooni punkt 2.12.) ning teha selle asemel uus määrus, millega täpsustada laste reisimise ja puhkusega seotud suhtluskorda sellega, et reisimine välismaale on võimalik laste koolivaheaegadel ning pikaajaline reisimine ei tohi segada laste õpinguid. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohtu täiendab määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud õiguslike põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
11. Määruskaebusest nähtuvalt vaieldakse ringkonnakohtus edasi vanemate ja laste suhtluskorra põhireeglite üle, mille kohaselt veedavad lapsed kummagi vanemaga võrdse aja ning laste reisimise ja puhkusega seotud suhtluse korraldamise üle. Sealjuures heidab ema maakohtule ette nii materiaalõiguse väära kohaldamist kui menetlusõiguse normide rikkumist. Kaebust ei toeta ei isa ega ka lastele määratud esindaja, eestkosteasutus toetab seda osaliselt ning on esitanud oma ettepaneku laste reisimist puudutava suhtluskorra täpsustamiseks. Arvestades määruskaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse seaduslikkust ainult osas, milles see on vaidlustatud ehk määruse resolutsiooni punktide 2.1., 2.
12. ja 2.
13. osas. Muus osas on vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud.
14. Ringkonnakohtu hinnangul materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav ei ole. Nagu maakohus õigesti esile tõi, teeb kohus

§ 123

lg-st 1 tulenevalt lapsesse puutuvates asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Nimetatud sätte kohaldamisega seoses on kohtupraktikas selgitatud, et üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab

§ 123lg 1 mõttes lapse huvidele (RKTKm 17.12.2013.

a, 3-2-1-4-13, p 73). Kohus peab arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-1-83-11, p 21). Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Pigem oleks ekslik võtta kõikides vanema ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks see, et laps peaks lahuselava vanemaga kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei pruugi selline eeldus viia lapse parimate huvidega kooskõlas oleva lahenduseni. Kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures (RKTKm 07.12.2018. a, 2-17-3347, p 23). 31. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et käesoleval juhul on konkreetsete laste huvidega kooskõlas suhtluskorra määramine vanemate vahel võrdses ajalises jaotuses vahelduvalt nädala kaupa, kuna mõlemal vanemal on lastega lähedased 11 2-22-9904 ja südamlikud suhted, vanemad jätkavad vaatamata erimeelsustele ühise hooldusõiguse teostamist ning menetluses ei ole tuvastamist leidnud isa ohtlikkus lastele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtust erinevale seisukohale asumiseks isegi mitte ema poolt määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite alusel. 32. Ema esitatud tõendid seonduvad perioodiga 12.12.2022. – 29.12.2022. a ja koosnevad kolmest videofailist. Olgugi, et kahelt neist on arusaadav see, et ema elukohas viibivad isikud peavad uksele koputajaks ja ukselingi vajutajaks isa, ei ole see fakt kohtu jaoks tuvastatav, kuna korteri ust ei avata ning koputajaga ka ei vestelda. Kuid isegi juhul, kui eeldada selle väite õigsust, ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna ei võimalda järeldada, et maakohtu määratud suhtluskorra põhireeglid oleksid laste huvidega vastuolus. Kolmandalt videolt nähtuv laste kelgu kaasahaaramine ema elukohast ning selle tagasisaamiseks järgnenud isa ja ema elukaaslase vaheline kähmlus tänaval on tegevusena igati taunitav ja isegi arusaamatu, kuid ei põhista siiski ema väidet, et isal on süvenenud alkoholiprobleem, arvestades, et rohkem sellekohaseid tõendeid ringkonnakohtule esitatud ei ole. Laste isa väidetavat alkoholisõltuvust ei ole asja materjalidest nähtuvalt esile toonud ei lastele määratud esindaja ega ka eestkosteasutus. 33. Määruskaebusest nähtuvalt on ema maakohtu määratud suhtluskorra põhireegleid laste huvidega vastuolus olevaks pidanud ka põhjustel, et see võib luua olukorra, kus üle nädala jäävad lapsed terve nädala vältel kõrvale lasteaiast ja koolist ning huvitegevustest, kuna isa on lapse lasteaiast oma suhtlusajal koju jätnud. Kuna tegemist on oletusega, ei ole selle alusel maakohtu määruse tühistamine võimalik. Oma väiteid selle kohta, et suhtlus isaga on lapsi emotsionaalselt kahjustav, kuna isa halvustab ema ning käitub laste suhtes manipuleerivalt, ei ole ema aga põhistanud. Ringkonnakohus osundab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (RKTKm 20.12.2017. a, 2-17-4751, p 14). 34. Vaidlustatud määruse tühistamiseks ei anna alust ka ema tuginemine väitele, et isa seab ohtu laste tervise. Näitena toodud X silmapõletikuga seoses on isa selgitanud, et kasutas apteekri soovitusel silmatilkasid ning nõustus ärrituse mittetaandumisel sellega, et ema viib lapse arsti juurde. Isa väidet, et lapse seisund halvenes ema juures arstilt saadud ravimi kasutamise tagajärjel veelgi, ei ole ema kummutanud. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik nõustuda kaebuse väitega, et isa ei ole suuteline oma suhtlusajal lastele terviseabi korraldama, mistõttu ei ole mõistlik, et lapsed viibiksid isa juures üle 3 päeva järjest. Pealegi nähtub asja materjalidest, et Y on olnud isaga 12.05-17.05.2023. a , mis teeb kokku 5 päeva. 35. Ema on tuginenud ka väitele, et kuna isa ei ole suutnud täita esialgse õiguskaitse määrust, ei saa kindel olla, et ta suudab täita maakohtu määratud suhtluskorda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka see alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna tegemist on taas oletusega. Lisaks nähtub isa vastusest ringkonnakohtule, et ka ema ise on esialgse õiguskaitse määrust rikkunud, mille tõttu on isa olnud sunnitud algatama täitemenetluse. Nendest asjaoludest järeldab ringkonnakohus, et tegelikkuses ei ole kumbki vanematest olnud käesoleva ajani võimeline lastele piisavalt mõistlikku, ettenähtavat ja turvalist elukorraldust pakkuma, mis ju oligi maakohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse tegelik eesmärk. 36. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ei arvesta kohus eestkosteasutuse seisukohtadega. Nimetatud eksimuse saab ringkonnakohus parandada määruskaebemenetluses, täiendades vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi alljärgnevalt (p 37). 12 2-22-9904 37. Eestkosteasutus on avaldanud arvamust, et isa soovitud suhtluskord ei ole tema töögraafikut arvestades realistlik. Isa on kohtule avaldanud, et tal on kalendrikuus 16 vaba päeva, mis võimaldab lastega veeta 50/50 mahus aega. Ärakuulamistel on isa avaldanud, et näeb kompromissina seda, et kui ta on 2 päeva tööl, veedaks lastega 5 päeva ja kui on 5 päeva tööl, siis oleks lastega 2 päeva. Isa soovib saada võrdset suhtluskorda. Kohtu hinnangul on eestkosteasutus ekslikult lähtunud isa olemasolevast töögraafikust ega ole arvestanud asjaoluga, et isa on läbivalt rõhutanud oma töögraafiku paindlikkust. Sellest järeldub kohtu hinnangul see, et isa saab oma tööd planeerida ja töötamise ajad tööandjaga kokku leppida selliselt, et lapsed elavad vahelduvalt vanemaga ühe nädala korraga pühapäeva õhtust järgmise nädala pühapäeva õhtuni nagu isa soovinud on. Kohus võtab siinjuures arvesse ka lastele määratud esindaja seisukohta, et laste huvides on laste ja isa vahel suhtluskorra reguleerimine selliselt, et isal oleks võimalus lastega stabiilselt suhelda ning lapsed käivad meelsasti isa juures, sh ka ööbivad seal. 38. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul nõustuda ka selle määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole kohtumääruse tegemisel arvestanud piisavalt konkreetsete laste, nende vajaduste ja muude asjaoludega. Vastupidi, maakohtu määratud suhtluskord on selle põhireeglite osas piisavalt selge ja täidetav, vastates sellega kohtupraktikas rõhutatud analoogele põhimõttele (vt RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-1-83-11,p 16) ning loob lastele ettenähtava ja stabiilse elurütmi. Laste ema poolt määruskaebuses välja pakutud suhtluskord ei vasta konkreetsete laste huvidele, kuna see võimaldaks isaga suhtlust isegi vähem, kui maakohtu esialgse õiguskaitse määrusega ette nähtud on, millisele asjaolule on määruskaebemenetluses tähelepanu juhtinud ka lastele määratud esindaja. Kuigi eestkosteasutus on ema ettepanekut määruskaebemenetluses toetanud, ei anna see kohtu eelpooltoodud seisukohti (vt p 37) arvestades kaebuse rahuldamiseks alust. Lisaks on eestkosteasutus väide, et laps X pidev kolimine ühe vanema juurest teise juurde kõigi kooliasjadega ei anna talle vajalikku stabiilsust ja rutiini, oletuslik ja põhistamata. 39. Ringkonnakohtule esitatud vastustest nähtuvalt on laps X suhtlus isaga puudulik alates 2022 aasta novembri keskpaigast, laps Y suhtlus isaga toimib veidi paremini ning viimati oli laps isa juures 12.05-17.05.2023. a. Kuigi ema on laps X vastuseisu põhjendanud nii sellega, et isa rikkus ära lapsele kingitud nutikella kui arvamusega, et isa spontaanne ja kohatine vägivaldne käitumine on suhtluse vastumeelseks muutnud, isa on laps X vastuseisu põhjuseks pidanud ema manipuleerivat käitumist ja lapses lojaalsuskonflikti tekitamist, ei ole kumbki vanem oma väiteid põhistanud. Sealjuures on märkimisväärne, et ema ei ole esitanud tõendeid isegi nende väidete kohta, et lapse suunamine psühholoogi juurde või Perekeskuse teenus ei ole tulemusi andnud. Eestkosteasutus ei ole ema väiteid kinnitanud, jättes ringkonnakohtule üldse vastamata. Lastele määratud esindaja on lastega kohtumise tulemusena esile toonud, et noorem poeg Y ei ole vastu kui ööbib isa juures ja laps X-l ei ole isaga kohtumiste vastu midagi, kuid isa juurde minna ta ei taha, kuigi põhjust ei avaldanud. Ringkonnakohus ei pea laps X eluiga arvestades usutavaks, et laps ei suudaks esindajale avaldada oma vastuseisu põhjust isaga suhtlemisele, kui see oleks seotud eelkirjeldatud nutikella juhtumiga või mõne muu tema ja isa vahel juhtunud, last häirinud sündmusega. Arvestades eeltoodut ning laste esindaja arvamust, mille kohaselt peaks ema laps X isa vastu tekkinud trotsist ülesaamiseks toetama, ei ole alust maakohtu määrust osas, milles kohus kehtestas suhtluskorra vahelduvalt nädala kaupa, muuta. 40. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et punktis 2.12. määratu ei ole suhtluskorra küsimus. Ema seisukoht on ka üllatav, arvestades, et maakohtumenetluses ei ole ema selles osas kordagi vastuväiteid esitanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt reguleeritakse suhtluskorraga ka laste välismaale reisimisega seotud küsimusi ajal, mil lapsed vanemaga suhtlevad. Reisimist võib eelduslikult pidada iga lapse huvidega kooskõlas olevaks 13 2-22-9904 tegevuseks, kuna see võimaldab lapse maailmapildil avarduda. Ema vastuseis reisimist puudutavas osas suhtluskorra reguleerimisele on eeltoodust tulenevalt arusaamatu ega vasta laste huvidele. Ema kartus, et võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad on planeerinud reisi samale ajale, on ületatav omavahelise suhtluse teel, milleks nii määruskaebuse esitaja kui vastustaja konkreetsete laste hooldusõiguslike vanematena perekonnaseadusest tulenevalt õigustatud ja kohustatud on. Ema mõttekäik, et vanem võib soovida lastega reisida ohtlikku piirkonda, jääb põhjenduste puudumise tõttu mõistetamatuks. 41. Osaliselt tuleb siiski ema etteheidetega maakohtule reisimist puudutavas osas nõustuda. Arvestades vanemate vahelisi suhteid, mis tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on olnud nii konfliktsed kui ka sõbralikumad, võinuks maakohus välismaale reisimist puudutavas osas suhtluskorda reguleerida konkreetsemalt. Ringkonnakohtu hinnangul on selles osas mõistliku ja põhjendatud ettepaneku teinud eestkosteasutus, millest tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.12. täpsustada ja määrata, et reisimine välismaale on võimalik laste koolivaheaegadel ning pikaajaline reisimine ei tohi segada laste õpinguid. Selgitused 42. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 143

lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta

§ 143

lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.

§ 123

lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab

§ 123lg 1 mõttes lapse huvidele.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne
2. aasta
3. septembrit, lahendab kohus avalduse enne
4. aasta
5. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne
6. aasta
7. septembrit kehtinud seadust. Taotluste lahendamine
8. Puudutatud isik III (ema) esitas määruskaebusmenetluses 29.05.
9. a taotluse uute tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus rahuldab eelnimetatud taotluse TsMS § 238 lg 1 alusel ja võtab tõenditena asja materjalide juurde videofailid: 1) 12.12.22 koputab ja tõmbab käepidemest; 2) 12.12.22 varastab kelk ja lööb; 3) 29.12.22 koputab. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
10. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. 14 2-22-9904
11. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 4 osas. Muus osas võib määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 15