Tsiviilasi nr 2-23-3310 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 2. juuni 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-23-33

) § 28 lg 1 järgi kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see

§ 10

lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates.

1. Kohus määras
2. märtsi 2023 määrusega saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks
3. mai
4. Saneerimiskava on esitatud kohtule
5. mail 2023, seega tähtaegselt. Saneerimiskavale on lisatud hääletusprotokoll koos lisadega (puudutatud isikute nimekiri, hääletamistulemused rühmade kaupa koos puudutatud isikute nimede ja häälte arvu näitamisega, puudutatud isikute kirjalikud seisukohad), võlausaldajate hääletuslehed, võlausaldajate vastused saneerimisnõustaja
6. mai 2023 järelepärimistele, saneerimisnõustaja kirjalik arvamus saneerimiskava kohta koos taotlusega kava kinnitamiseks ning saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruanne (tasu taotlus).
7. Kohtu hinnangul vastab hääletustulemuste kohta koostatud protokoll

§-s 25 sätestatule, samuti on saneerimiskava vastuvõtmisel hääletamise teel koosolekut pidamata järgitud

§-s 24 ettenähtud korda. Saneerimiskava on välja saadetud 173 võlausaldajale, kellest on moodustatud neli eraldi rühma. I rühma moodustavad 21 strateegilist lepingupartnerit, kes jätkavad AS-ga EVIKO lepingulisi suhteid materjalide müümisel või teenuste osutamisel järelmaksuga ning kelle olemasolust ja nendega sõlmitud lepingutest sõltub AS EVIKO võime jätkata oma tegevusega. II rühma moodustab võlausaldajana faktooringupartner SupplierPlus Group OÜ, kes jätkab AS EVIKO nõuete faktooringut, mille tulemusena väheneb käibekapitali vajadus ning on võimalik saada soodsamaid tingimusi alltöövõtul. IV rühma moodustab ettevõtjaga seotud isik HEINZBAU OÜ ning III rühma moodustavad kõik ülejäänud võlausaldajad. Hääletusest võttis osa 148 võlausaldajat. Hääletusel osalesid kõik I, II ja IV rühma võlausaldajad. III rühmas osales 150-st puudutatud isikust 125, kellest vastuhääle andsid 17.

§ 24

lg 4 kohaselt kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. I rühmas hääletasid saneerimiskava poolt võlausaldajad, kellele kuulub kokku 90,11% vastavas rühmas esindatud häältest. II ja IV rühmas hääletasid kava vastuvõtmise poolt selle rühma ainsad võlausaldajad, kellele kuulub kokku 100% nendes rühmades esindatud 8

§ 21

nõuetele vastavalt, sisaldades kõiki

§-s 21 nõutavaid kohustuslikke andmeid. Saneerimisel rakendatavaks abinõuks on nõuete ümberkujundamine, mis seisneb kohustuste täitmise tähtaja pikendamises, nõuete täitmises osamaksetega ja võlasummade vähendamises (

§ 22lg 1 p-d 1-3).

Kõigi võlausaldajate nõuete suhtes on kohaldatud põhimõtet, et kõrvalnõuded kustutatakse. Kõigi kavaga puudutatud isikute nõuete teenindamise tähtaega pikendatakse ja nõuded täidetakse osamaksetega. Võlasummade vähendamine toimub rühmade kaupa: II rühma põhinõudeid vähendatakse 30% ning III ja IV rühma nõudeid 40%. I rühma (strateegilised lepingupartnerid) põhinõudeid ei vähendata. Saneerimiskava täidetakse võlausaldajate suhtes erinevatel aegadel lähtuvalt võlausaldaja rühmast ja AS EVIKO varalisest võimekusest, eeskätt kavandatavatest rahavoogudest. Saneerimiskavast nähtuvalt on kõiki eraldi rühmadesse kuuluvaid võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Samuti ei ole seatud võlausaldajaid ettevõtja saneerimisel halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid ettevõtja pankrotimenetluse korral. Pankrotitesti (põhinõude väärtus pankroti korral) alusel hinnatuna oleks kava järgi kõigi võlausaldajate nõuete hinnanguline rahuldamise määr 9,4%, mis tähendab, et nõude tulusus saneerimisel võrreldes pankrotiga on I rühma osas ca 10,6 korda, II rühma osas ca 7,5 korda ja III rühma nõude osas ca 6,4 korda suurem. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 31. detsember 2027. Kava täitmise tähtaja valikul on lähtutud realistlikest rahavoogude prognoosidest ja võimalustest. Kohtu arvates on kavas märgitut hinnates ettevõtja saneerimine tõenäoline. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja on kinnitanud, et neile teadaolevalt ei esine saneerimiskava väliselt nõudeid määral, millede avaldumine ja rahuldamine võiks ohtu seada saneerimiskava täitmise. Antud juhul puuduvad

§ 28

lg-s 5 märgitud muud asjaolud, mis annaksid aluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Puudutatud isikutest ei ole keegi

§ 26

alusel esitanud kohtule taotlust vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. 5. Eeltoodud põhjendustel kinnitab kohus AS EVIKO saneerimiskava. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (

§ 45lg 5). 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 445 lg 2 (kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1) alusel jätab kohus saneerimiskava täitmise tagamise abinõuna jõusse Tartu Maakohtu

1. märtsi 2023 ja
2. märtsi 2023 määrustega kohaldatud abinõud võlausaldajate õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramiseks kuni saneerimismenetluse lõppemiseni.
3. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja
4. märtsil 2023 ja
5. aprillil 2023 tasunud kohtu deposiidina kokku 10 000 eurot (5000 + 5000). Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule tegevuse ja kulutuste aruande ning taotluse senise saneerimismenetluse raames saneerimisnõustaja tasu määramiseks summas 35 000 eurot, millele lisandub käibemaks 7000 eurot, kokku 42 000 eurot ning järelevalve menetluses tasu määramiseks 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 1200 eurot, kokku 7200 eurot aastas (järelevalve periood kokku 4 aastat). Taotlusest nähtuvalt on saneerimisnõustaja ja ettevõtja kokku leppinud nii tasude suuruses kui maksetähtaegades. Nõustaja toob välja, et tema tasu on 30 000 euro võrra väiksem saneerimisnõustaja tasu alammäärast 65 500 eurot (2,25% ümberkujundatavate nõuete kogusummast, mis kava alusel rahuldatakse). Seda põhjusel, et ka ettevõtja ise on kujundanud kava meetmeid, panustanud kavasse ja läbirääkimistesse ning nõustaja on seetõttu olnud abistavas rollis. Samuti on nõustaja järelevalve tasu väiksem 9

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Kohus otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja jooksul. Seejuures võib kohus määrata, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitis tasutakse osamaksetena (

§ 18lg 3).

Justiitsministri

1. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Määruse § 5 sätestab saneerimisnõustaja tasu piirmäärad, mille kohaselt kui saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis saneerimiskava alusel rahuldatakse, ületab summat 319 560 eurot ja enam, on saneerimisnõustaja tasu piirmääradeks 2,25–2,6% saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast. Määruse § 9 lg 2 kohaselt on saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta kuni üks viiendik määruse § 5 lg-s 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast. AS EVIKO saneerimiskavaga kujundatakse ümber nõudeid kogusummas 4 199 097,11 eurot. Seega oleks määruse kohaselt saneerimisnõustajale makstav minimaalne tasu AS EVIKO saneerimismenetluses 94 479,68 eurot ja maksimaalne tasu 109 176,52 eurot ning saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest makstav minimaalne tasu ühe aasta kohta 18 895,94 eurot ja maksimaalne tasu 21 835,30 eurot.
2. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel on saavutatud kokkulepe saneerimisnõustaja tasu ja selle osamaksetena tasumise osas. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja tasu suurus kuni saneerimiskava kinnitamiseni kokku 42 000 eurot (sh käibemaks) ja saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest 7200 eurot (sh käibemaks) aastas on vastavuses saneerimisnõustaja töö panusega ja see ei kahjusta võlausaldajate huve, olles väiksem seaduses sätestatud tasu alammääradest. Tasu on võimalik kanda osaliselt summas 10 000 eurot ettevõtja poolt kohtu deposiidina ette makstud vahenditest. Ülejäänud ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. Kohus selgitab, et kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat (

§ 18lg 5). 10. Ts

MS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 10

§ 41lg 1 alusel jätab kohus saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11