Tsiviilasi nr 2-22-140564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-140564

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning märgib menetluskuludega seonduva.

1. Hageja palub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 ja lepingu p-i 7.11 alusel mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt kujuneb sissenõudekulu järgmiselt: 29.07.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 09.08.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 16.09.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muude makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 3 esimese lause järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Hagiavalduse kohaselt ütles esialgne võlausaldaja, s.o Inbank AS kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles 27.07.
2. Kuivõrd 29.07.2022 kiri oli kostjale saadetud ülejärgmisel päeval pärast lepingu lõppemist (s.t mitte seitsme päeva möödumisel VÕS § 1132 lg 3 I lause kohaselt), siis pole eeldused tasu nõudmiseks 29.07.2022 kirja eest täidetud. Seega loeb kohus, et hageja saatis kostjale esimese nõuetekohase võla meeldetuletuse 09.08.2022 maksumusega 25 eurot ning teise kirja 16.09.2022 maksumusega 5 eurot. 3

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 1818,24 eurot, s.o põhivõlgnevus 1474,88 eurot, intress 91,32 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 202,44 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja aga 1803,24 eurot, s.o põhivõlgnevus 1474,88 eurot, intress 91,32 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 202,44 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99,2% ((1803,24x100) / 1818,24). 9. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 99,2% ulatuses kostja kanda ning 0,8% ulatuses hageja kanda.

1. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 676 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulu 1046 eurot.
2. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 124lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 12. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 144pst 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 kolmas lause).

Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (

§ 4842). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot. 4

§ 175

lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus leiab, et esindajatasu 676 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 300 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 376 eurot rahuldamata. 14. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 670 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot, millest kostja kanda jääb 99,2% ehk 664,64 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 5,36 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes

§ 177

lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 16. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 pst 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik 5