KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-9047 Kohtuasi Si

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.

§ 534

lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

1. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Puudutatud isik on varasemalt üritanud ennast kägistada, söönud suitsukonisid ja muutunud äkiliselt agressiivseks haiglapersonali suhtes (seejuures võttis seinalt tulekustuti ära ja vehkis sellega). Psühhiaatrid on leidnud, et anamneesi ning kliinilise leiu alusel esineb patsiendil haiguse ägenemine. Tunde- ja tahteelu on ajendatud psühhootilistest elamustest ning võib seetõttu olla ohtlik nii teistele, kui temale endale. Tal puudub haiguskriitika ning võime adekvaatselt hinnata ravivajadust. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 01.08.
2. 5 2-23-9047
3. Avaldaja selgitas 15.09.2023, et puudutatud isik pöördus 12.06.2023 valvetuppa ema saatel peamiselt kuulmispetete ja ebaadekvaatsete mõtete tõttu (häälte sisu pahatahtlik ja on veendunud, et tal on needus peal ning et tema sees on saatan), kodus küünalde põletamise tõttu ning põhjusel, et puudutatud isik ei rääkinud enam (hallutsineeris). Seejärel oli puudutatud isik enda vabal tahtel haiglas kuni 22.06.2023, mil ta avaldas soovi haiglast lahkuda. Avaldaja märkis, et 22.06.2023 püsis puudutatud isikul äge psühhootiline seisund. Ägedas psühhootilises seisundis kaotab puudutatud isik kontakti reaalsusega, tegutseb lähtuvalt enda psühhootilistest elamustest, millest tulenevalt esines oht eelkõige tema enda elule ja tervisele (varasemalt on ta psühhootiliste elamuste ajel püüdnud end kägistada). Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist järeldada ohtlikkust tema enda elule ja tervisele, mistõttu ei olnud puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul ning esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 01.08.
4. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja puudutatud isiku haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja tema raviskeemi järgimist keegi kodus kontrollinud ei ole ning vähemalt ühel päeval on tal ravim jäänud võtmata. Seetõttu pole ka tõenäoline, et puudutatud isik oleks võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
5. Asjaolu, et puudutatud isik kinnitab, et ta pole ohtlik endale ega ümbritsevatele ja puudutatud isik väidab endal mitte olevat meelepetteid ja sundmõtteid, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervisliku seisundi osas ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Puudutatud isik on kaebuses ka ise möönnud, et vajas abi ning esialgne õiguskaitse oli vähemalt algselt põhjendatud.
6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et vestluste jooksul selgitati puudutatud isikule korduvalt tema raviplaani, raviskeemi, ravimite oodatavat toimet ja võimalikke kõrvaltoimeid. Ühtlasi põhjendati, et puudutatud isikule anti üle paber, milles oli kirjas tema ravimuudatus, uus raviskeem ja sümptomid, mida ta seoses antud ravimuudatusega jälgima peaks. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda raviasutuse arsti määruskaebuse vastuses avaldatu osas.
7. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

22.

§ 543võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg 6