) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad
1) X saabus Eesti Vabariiki 13.09.2023 lennuga Ateenast (Kreekast). PPA pidas isiku
lg 1 alusel 13.09.2023 kl 03.10 Tallinna lennujaamas 48-tunniks kinni ning toimetas ta PPA kinnipidamiskeskusesse. Tallinna lennujaama II astme kontrollis selgus, et isiku dokumendid (Rumeenia isikutunnistused Y nimele) on võltsitud ning isikul ei ole kaasas ehtsaid isikut tõendavaid dokumente. Isiku väitel on ta Süüria kodanik ning sündinud xx xx xxxx Süürias. 2) Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta täpselt tuvastamata ajal (arvatavasti üks kuu tagasi) laevaga Türgist Kreekasse, kuhu teda, tema sõnade kohaselt, smuugeldas X nimeline isik. Olles Kreekas, varjas isik ennast ametivõimude poolt kohalikus 3-23-2014 hotellis, kus ootas, kuni talle tuuakse lennupiletid ja võltsitud Rumeenia pass ja ID-kaart. Võltsitud dokumendid olid isikule vajalikud selleks, et ta saaks reisida läbi teiste Schengeni liikmesriikide, et jõuda Saksamaale. 3) PPA 13.09.2023 läbi viidud vestlusest selgus, et isik hankis endale teadlikult võltsitud isikut tõendavad dokumendid ja maksis vahendajatele raha selleks, et nad toimetaksid isiku kolmandast riigist ehk Türgist Schengeni viisaruumi (isiku ebaseaduslik üle välispiiri toimetamine). Isik varjas ennast viis päeva Kreekas selleks, et edasi suunduda läbi Eesti Saksamaale omamata selleks õiguslikku alust. PPA-l on põhjendatud kahtlus isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses, kuna isikutuvastamine tehti üksnes isiku ütluste alusel. Arvestades isiku eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on ebausaldusväärne. Kuna PPA-l on alust kahelda isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses on vajalik läbi viia põhjalik isikutuvastamise menetlus (vajalike ametkondade ja suursaatkondade poole pöördumine). Samuti koostas PPA isikule 13.09.2023 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub koheselt täitmisele. 4) Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta vahendajate abiga. Isiku eesmärk oli jõuda kõikvõimalikul moel Saksamaale. Selleks hankis isik endale võltsituid Rumeenia passi ja ID kaardi, mida teadlikult kasutas selleks, et läbida Schengeni liikmesriikide piirivalvekontrolle ja luua petlik ettekujutus sellest, et tal on õigus viibida Schengeni viisaruumis (Rumeenia kodanikel on õigus viibida Schengeni viisaruumis viisavabalt 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul). Isik, kasutades teadlikult võltsitud isikut tõendavaid dokumente, püüdis omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Isiku käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivat õiguskorda. Küsitluse raames tehti selgeks, et isikul ei ole perekondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumiga. Isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Isiku pereliikmed asuvad väljaspool Schengeni viisaruumi. X puhul on põgenemisoht põhjendatud
Isik on teadlik, et saabus Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil ja viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Isik tunnistas, et teadlikult kasutas võltsituid dokumente, et jõuda Saksamaale. Seega võib eeldada, et ta ei aitaks vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmise menetluses kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida ja oma plaani lõpule viima ehk suunduma Saksamaale. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele väljasaatmisele kaasa. 5) Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. 6) PPA leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. PPA hinnangul on X soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust (naasta Süüriasse), mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (
7) Isik saadetakse Eesti Vabariigist välja Süüriasse tingimusel, kui PPA teeb kindlaks, et isik on Süüria kodanik. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul, kuna isikul puuduvad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid. 2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA täpsustas, et tugineb taotluse esitamisel üksnes
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. X on 13.09.2023 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning tema suhtes on kohaldatud ka 5-aastast Schengeni sisenemiskeeldu. 5. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht (
lg 1 p 1,
p-d 3 ja 6), samuti puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid (
lg 1 p 3).
lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) ning kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (
6. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud. Isiku põgenemise ohule osundavad nii
Vaidlust ei ole selles, et isikul puuduvad ehtsad isikut tõendavad dokumendid ning isik on praegusel hetkel tuvastatud üksnes tema enda ütluste ja tema telefonis olnud Türgi pagulaskaardi alusel. Isik on hankinud endale teadlikult võltsitud isikut tõendavad dokumendid (Rumeenia passi ja ID kaardi) selleks, et viibida ja liikuda ringi Schengeni alal ning jõuda lõpuks Saksamaale. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik ei saanud aru, et reisis ebaõigete ja võltsitud dokumentidega. Selline käitumine viitab, et isikut ei saa pidada usaldusväärseks ning isik ei pruugi ka praegu anda PPA-le õiget teavet enda isiku kohta (sh ei saa välistada, et telefonist leitud pagulaskaart ei ole ehtne). Samuti asjaolu, et isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri viitab sellele, et ta on valmis samasuguseks õigusrikkumiseks ka edaspidi. Isik on teada andnud, et tema eesmärgiks oli jõuda Saksamaale. Isiku pere on väidetavalt Türgis, ent isik soovib siiski jõuda Saksamaale, kus elab tema 3
§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 7. Puudub vaidlus, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (
PPA esindaja märkis istungil, et isikusamasuse kindlakstegemine ning dokumentide hankimine võib võtta aega kuni üks kuu. Seega ei saa isiku väljasaatmist pidada perspektiivituks. 8. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (
Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (
11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.