Obsah (8)

§ 146§ 158§ 162§ 65§ 651§ 23§ 165§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Tsiviilasja number 2-23-293 Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 15. september 2023, Jõhvi Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole.

Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu, ülekandekulud)

§ 146

lg 1 p 4 järgi on kokku 870 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.3 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.5 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99800416203, konto saldo on 0,00 (raha välja võetud). Võlgniku nimele on Liiklusregistris registreeritud: • Honda Civic, reg märk xxx, esmane registreerimine

1. Sõidukile seatud käsutamise keeld alates juulist 2019 erinevate kohtutäiturite poolt. Sõiduki asukoht, olemasolu, seisund on teadmata. Võlgnik on 15.02.2023.a. saadetud e-kirjaga pankrotihaldurile teatanud, et sõiduk on müüdud. Pankrotihaldur küsis võlgnikult täiendavaid andmeid müügi kohta (kellele, hind, müügileping), kuid võlgnik neid ei ole esitanud. Pankrotihaldur hindab sõiduki väärtuseks (mh arvestades vanust) 0 eurot. Pensioni registri pidaja andmetel pensionikonto puudub. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnistuid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. 2.6 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I ja III järgu nõuded puuduvad Võlausaldaja Välja maksmata nõude suurus EUR IntrXum Debt Finance AG (RK CHE1 475,46 100.023.266, Šveitsi Konföderatsioon) X AS (RK xxx) 11 237,34 Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva (IK 472,19 48101293714) X OÜ (RK xxx) 20 257,97 X AS (RK xxx) 2 745,75 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti 2 142,90 kaudu) (RK 70000349) X OÜ (RK xxx) 11 060,24 X OÜ (RK xxx) 8 133,74 AS X (RK xxx) 357,50 X OÜ (RK xxx) 1 035,51 II järgu välja maksmata nõudeid kokku 58 918,60 eurot. Järk Jaotis % II 2,504 II 19,073 0,801 II II II II II II II II 34,383 4,660 3,637 18,772 13,805 0,607 1,758 2.7 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.8 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud maksejõuetuse põhjusena asjaolu, et võttis laenu seoses raske majandusliku olukorraga, lootes töötasust tasuda, kaotas töökoha. Vajas raha lapse ülalpidamiseks ja igapäevakuludeks. Otsib tööd läbi töötukassa. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnik on üle hinnanud oma majanduslikku võimekust (võlgnevused ületavad oluliselt tavapärasest tarbimisest tekivad), tal puuduvad sissetulekud ja vajalik varakogum, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgnikul on täitmata kohustusi juba 2019 aastast (täitemenetlused). Lisaks nähtuvalt KPK andmetest on võlgnik saanud päris palju trahve PPA-lt. Käesoleval ajal viibib võlgnik haldurile teadaolevalt kuni 2023 aasta oktoobrini Tallinna Vanglas. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku maksejõuetusavalduses toodut, KPK andmeid ja võlausaldajate nõudeavaldustes toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2019 aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 sätestab pankrotimenetluse lõppemise ühe võimaliku alusena raugemise.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Vastavalt

§ 158

lg 6 ei lõpeta kohus menetlust § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus määras 02.08.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi 1500 euro tasumise tähtaja 14.08.2023.a Kohtu määratud tähtajaks keegi deposiiti maksnud ei ole. Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt puuduvad O. R. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud võlgniku majandusliku võimekuse ülehindamisest, sissetuleku ja vara puudumisest, millest oleks võimalik kohustusi täita. Lisaks eeltoodule on mõjutanud võlgniku varalist seisundit tema eluviis, arvukad trahvid Politsei-ja Piirivalveametilt, täitemenetlused 2019. aastast. Käesoleval ajal kannab võlgnik karistust Tallinna Vanglas. Eeltoodud põhjendustel lõpetab kohus

§ 158lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

4. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu summas 870 eurot koos käibemaksuga hüvitamisele riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto EExxx Swedbank), millise kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (

§ 65lg 2).

Kohus määrab haldurile tasu alammääras (

§ 65lg 5).

Halduri tasu piirmäärad on sätestatud

§ 651

. Kohus leiab, et halduritasu ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651

lg-le 1.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus kinnitab halduri tasu summas 870 eurot (sisaldab käibemaksu) ja määrab selle hüvitamise hüvitada riigi vahenditest. 5.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Hillar Villers tuleb vabastada O. R. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. FiMS § 46 lg 1 sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. FiMS § 69 lg 2 sätestab, et kuni

1. aasta
2. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus. Haldur ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja E. M. (isikukood xxx), kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus nimetab O. R. usaldusisikuks E. M. . FiMS § 46 lg 2 ja 3 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 01.09.2024.a.
3. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik