← Eesti

2-23-110162/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-110162 Kohtuasi A. F. G. O.hagi J. K.

§ 371lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel. 6. Ts

MS 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale

  1. aprilli 2023 määruses, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et riigilõivu tasumata jätmisel võib kohus jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Hageja on hagis märkinud hagihinnaks 4689,92 eurot. Hagilt hinnaga 4689,92 eurot kuulus tasumisele riigilõiv 560 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja riigilõivu 100,90 eurot ning hagilt tasus hageja täiendava riigilõivu 345,19 eurot. Hageja on hagis märkinud tasutud riigilõivu suuruseks 560 eurot, kuid hageja on tasunud riigilõivu kokku 446,09 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem 113,91 eurot. Seetõttu esineb TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Hagejal on võimalik taotleda riigilõivu 345,19 eurot tagastamist.
  2. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS §

§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt Riigikohtu 24.

novembri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-2015376/34, p 15 ja
  2. oktoobri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult perspektiivitu järgmistel põhjustel. 2

(4)7.
  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I. D. E. O. (esialgne võlausaldaja) ja P. K. neli lepingut: 1) 22.02.2016 krediidikonto lepingu nr XXX; 2) 18.07.2016 krediidikonto lepingu nr XXX; 3) 27.09.2016 krediidikonto lepingu nr XXX; 4) 13.12.2016 krediidikonto lepingu nr XXX. Nende lepingute alusel sai P. K. krediiti. P. K. ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis võlgnikule 13.06.2019 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 01.07.2019), milles anti P. K. täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna P. K. ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 02.07.2019 lepingu üles. Hageja tõi hagis välja iga lepingu krediidikulukuse määra. Lepingu ülesütlemise seisuga 02.07.2019 oli võlgnikul tagastamata krediit summas 1873,45 eurot. P. K. laekus kokku 280 eurot. Põhivõla nõue on summas 1593,45 eurot. Intressinõue on summas 1453,02 eurot. P. K. suri ning pärimisregistri andmete kohaselt läks pärand üle kostjale. 7.
  2. Kuna hageja tugines hagis neljale lepingule, mis on erinevad lepingud, siis palus kohus hagejal nõude aluseks olevad asjaolud välja tuua eraldi iga lepingu kohta, et kohtul oleks võimalik aru saada, millised nõuded millise lepingu alusel on kohtule esitatud. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud ning selgitusi kohtule ei esitanud. Kohtul peab olema võimalik asja lahendamisel aru saada, millistest lepingutest hageja konkreetsed nõuded tulenevad, mis on vajalik ka selleks, et kohtul oleks võimalik hageja nõuded õiguslikult kvalifitseerida. 7.
  3. Kuna hageja tugines hagis neljale lepingule, siis palus kohus hagejal lepingute ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid välja tuua. Hagist ei nähtu, milline leping ja millistel asjaoludel üles öeldi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas täidetud on võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 sätestatud tarbijakrediidilepingute ülesütlemise eeldused. Samuti palus kohus hagejal täpsustada intressi- ja viivisenõude aluseks olevaid asjaolud, arvestades, et sõlmitud oli neli lepingut. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud ega selgitusi kohtule ei esitanud.
  4. Hageja tugines hagis neljale lepingule, kuid nendest lepingustest tulenevate nõuete aluseks olevaid asjaolusid hageja välja ei toonud ning selgitusi kohtule ei esitanud. Hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi menetlemist takistavaks puuduseks, mistõttu ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks. Kohus on määranud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kuna hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, jätab kohus hagi TsMS §

§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (vt nt Riigikohtu 24.

novembri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376/34, p 15).
  2. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  3. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. 3

(4)(allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.