← Eesti

2-23-669/7

Obsah (5)§ 657§ 654§ 651§ 371§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-669 Tsiviilasi Tootem OÜ

) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 77 alusel teostavad järelevalvet halduri tegevuse üle võlausaldajad läbi üldkoosoleku. Üldkoosoleku pädevuses on PankrS § 77 p-de 5 ja 7 alusel pankrotivara müügiga seonduv ja halduri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

  1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks teises kohtukoosseisus. Maakohus on õigustamatult keeldunud hagi menetlemast. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust võlgniku võlausaldajana, vaid halduri korraldatud vara enampakkumisel ostjana. Hageja on registreerinud ennast ainsana pankrotivara ostjaks ja soovib esitada pakkumist vara suhtes välja kuulutatud enampakkumisel. Pankrotihalduri peale ei saa esitada kaebust või taotlust järelevalve algatamiseks pankrotimenetluse väline isik. Maakohus on pidanud hagejat ekslikult isikuks, kes saaks vara enampakkumisel osalejana esitada halduri tegevuse peale kaebust. Hageja on vara enampakkumisele registreerinud, tasunud tagatisraha, mis tähendab seda, et hagejal on vara võimaliku ostjana õigus nõuda, et haldur jätkaks enampakkumise läbiviimist. Ei saa olla nii, et haldur kuulutab enampakkumise välja, kuid siis peatab enampakkumise teadmata ajaks. Pankrotivara müüki reguleerib lisaks pankrotiseadusele ka täitemenetluse seadustik (PankrS § 135 lg 1). Hagejale teadaolevalt on ka võlgniku võlausaldajad otsustanud mitu korda, et halduril tuleb jätkata pankrotivara müügiga. Hagejal on igal juhul õigus nõuda enampakkumise jätkamist ja kohus on õigustamatult keeldunud sellise hagi menetlemisest. Hagejal ei ole enampakkumisel osalejana muid efektiivseid õiguskaitsevahendeid. KOSTJA SEISUKOHT
  2. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu määrus hagi menetlusse võtmata jätmise osas on õige, sest pankrotiseadus ei anna õiguslikku alust hagi esitamiseks. Pankrotivara müük on allutatud pankrotiseaduse vara müügi sätetele ning vara müügi viisi otsustavad võlausaldajad. Võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada võlausaldajate üldkoosolekule kaebus. Hageja kui võlausaldaja kaebuse alusel (mis tugines samadele asjaoludele) on järelevalvet teinud Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-
  3. Hageja on allutatud pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätestatud enampakkumise korrale, kus enampakkumisel registreerunu peab arvestama võimalusega sundmüügi peatamisele. Tartu Maakohus on
  4. septembri 2022 määruses tsiviilasjas 2-19-6613 leidnud, et haldur on pankrotivõlgniku menetluses arvestanud vara müügi peatamisel muutunud asjaoludega võlausaldajate ühiseid huve kaaludes. Nii täituri kui ka halduri pädevuses on peatada sundmüük ja lõpetada müügi peatamine. Halduri otsuse (toimingu või tegevusetuse) peale saavad esitada kaebusi kas võlgnik või võlausaldajad, kelle huve rikutakse. Hageja ei ole esitanud nõuet ei võlgniku ega võlausaldajana. Hagejale ei laiene kaebeõigus, sest hageja huvides ei toimu enampakkumist. Maakohus on õigesti viidanud, et vara müügi osas on kaebeõigus piiratud isikute ringil, kelle hulka hageja ei kuulu. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

6. Hageja vaidlustab maakohtu määrust tervikuna ning palub saata asi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust täies ulatuses (

§ 651lg 1 ja § 659).

Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub kohustada kostjat kui pankrotivõlgniku pankrotihaldurit jätkama XXXXXXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) ½ mõttelise osa elektroonilist enampakkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal puudub õiguslik alus sellise hagi esitamiseks, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

Hageja ei ole ka määruskaebuses viidanud ühelegi õigusnormile, mis hagejale (sh kui enampakkumise osalejale) sellise hagi esitamise õiguse annaks. Maakohus ja kostja on õigesti viidanud, et pankrotivara müügiga seonduva otsustamine ja halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses (PankrS § 77 p 5 ja 7). Samuti on kostja õigesti viidanud, et samadel asjaoludel on hageja esitanud halduri tegevuse peale kaebuse pankrotimenetluses, mis on lahendatud jõustunud kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-19-6613. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud kindlaksmääratavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest Üllar Roostoja 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.