2-23-4157/10

(4)Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. K. K. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 16. märtsil 2023 hagiavalduse J. K. i (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas hagiavaldust 6. aprillil 2023. Kohus võttis 8. mai 2023 määrusega menetlusse hageja täpsustatud hagiavalduse järgmistes nõuetes: tagasiulatuv elatise nõue perioodi 1. september 2022 kuni 30. november 2022 eest 654 eurot, s.o 218 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 15. märts 2023 eest 600 eurot, s.o 240 eurot kuus; elatise nõue 240 eurot kuus alates hagi esitamisest (s.o alates 16. märtsist 2023) kuni hageja kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt omandab hageja päevaõppes põhiharidust Tartu Kristlikus Põhikoolis. Põhikooli lõpetab hageja 2024. aastal ning siis on plaanis minna kutsekooli õppima. Hagist nähtuvalt on hageja igakuised kulud järgmised: eluasemekulud 250 eurot; kulutused toidule 210 eurot; kulutused transpordile 200 eurot; sidekulud 16 eurot; kulutused tervishoiule 36 eurot; 2

(4)kulutused hügieenitarvetele 55 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 150 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kokku 1017 eurot. Hageja igakuised sissetulekud

1. mai 2023 seisuga on töövõimetuse toetus 457,24 eurot (oleneb, kui palju päevi kuus on) ja puudetoetus 41,17 eurot, kokku 498,41 eurot. Hagejale muud vara ei kuulu. Hageja ei käi õppetöö kõrvalt tööl. Hagejal on keskmine liikumispuue. Liikumispuue ja muud haigused takistavad hagejal kooli kõrvalt tööl käimist. Hageja õpib erakoolis, kus on igakuine õppemaks ning kus tuleb tasuda söögi ja muude kooli jaoks vajalike tarvete eest. Hageja kasutab transpordiks taksot ja eraisikute teenust koolis, arstide ja taastusravis käimisel. Hageja elab koos emaga üürikorteris. Pool üüri- ja kommunaalkuludest on hageja kanda. Hageja on oma kulusid kandnud töövõimetuse ja puude toetusega, lisaks on teda ema ülal pidanud ja rahaliselt toetanud. Hageja on perioodil juuli 2022 kuni jaanuar 2023 vähemalt iga kuu korra kuus suhelnud kostjaga elatise teemal. Kostja on maksnud hagejale elatist
2. aastal juulis 250 eurot, augustis 50 eurot ja detsembris 150 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena perioodi
3. september 2022 kuni
4. november 2022 eest 654 eurot (arvestusega 218 eurot kuus) ja perioodi
5. jaanuar 2023 kuni
6. märts 2023 eest 600 eurot (arvestusega 240 eurot kuus). Hageja palub alates
7. märtsist 2023 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 240 eurot kuus.
8. Kostjale toimetati hagiavaldus ja selle täpsustus ning
9. mai 2023 menetlusse võtmise määrus kätte elektrooniliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 5 alusel
10. juunil
11. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus
12. juulil
13. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
15. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 lg 1 p 2 tuleneb, et laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 3

(4)PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja oli hagi esitamise ajal 18-aastane ning ta õpib Tartu Kristlikus Põhikoolis. Hageja on hagis põhistanud oma vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 250 eurot; kulutused toidule 210 eurot; kulutused transpordile 200 eurot; sidekulud 16 eurot; kulutused tervishoiule 36 eurot; kulutused hügieenitarvetele 55 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 150 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kokku 1017 eurot. Kuna kostja hagile ei vastanud, siis ei pea hageja enda igapäevaseid vajadusi ja kulusid tõendama ning hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2) ning hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4