Obsah (4)

§ 173§ 2§ 175§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2023 Tsiviilasja number 2-17-6572 Tsiviilasi M. P. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming

§ 173toodud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve.

1. 19.12.2022 küsis kohus võlausaldajatelt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukohta.
2. Võlausaldajad, kes soovi avaldasid on oma seisukohad kirjalikult esitanud. Võlausaldaja E AS on seisukohal, et M. P.i ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud 2 kohustustest vabastamata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada. E AS on seisukohal, et M. P. ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. M. P. ei ole E AS-le teinud ühtegi makset kohustustest vabastamise menetluse raames. Võlgnikul oleks soovi korral olnud võimalik teha makseid kasvõi väikeses ulatuses, et näidata välja oma soovi kohustusi tasuda. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi võlgnikul on selleks olnud vahendid. Kohtutäitur K. P. jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Maksu-ja Tolliamet toob välja, et pankrotimenetluse lõppedes jäi muu hulgas rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 1760,75 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on Maksu- ja Tolliameti nõue tasutud, sh 1755,75 eurot on tasaarvestatud võlgniku füüsilise isiku tuludeklaratsioonide (edaspidi FIDEK) alusel tekkinud tulumaksu tagastusnõuetega ning võlgnik on nõude katteks tasunud kahel korral 5 eurot. EMTA-l puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Sotsiaalkindlustusamet annab teada, et elatisabi nõue on lõpetatud seoses aegumisega. J OÜ palub jätta taotlus kohustusest vabastamise kohta rahuldamata. Võlausaldajale on laekunud võlgniku poolt kokku 30,00 eurot. Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. AS S leiab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 105 205.12 eurot. Kokku on võlausaldajale laekunud 1 668.41 eurot, mis on 1.59% saamata jäänud nõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnevusest niivõrd väikesel määral võlausaldajale tagasimaksete tegemise korral ei ole võlgnik andnud menetluses parimat, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses täita. Tõendamata on igasugune tööotsimine suurema sissetuleku leidmiseks.
3. Kohus kogus 02.06.2023 tõendeid omal algatusel krediidiasutustest (IIk lk 50-119, 130) ning Maksu- ja Tolliametist, Töötukassast (IIk tl 44), Sotsiaalkindlustusametist (IIk ll 122) ja Pensioniametist (IIk lk 126). Kogutud andmed kinnitavad võlgniku varatut olukorda.
4. Kohtusse 20.07.2023 ärakuulamisel võlgnik selgitas, et töötab endiselt xxxx, tal on 2 alaealist last, hetkel kolis ema juurde. Korterit üürida ei ole võimalik. Igas kuus eraldas võlausaldajatele u. 200 eurot, aasta lõpus tegi väljamaksed. Võlgnevused on tekitanud kunagine elukaaslane, pankroti väljakuulutamisel sai aimu võlgnevuste suurusest, kõik jäi võlgniku peale, elukaaslane ei vastutanud millegi eest. Hasartmänge ja lotot ei mängi, reisinud on, elukaaslane elab välismaal, on seal külas käinud. Kalleid reise pole ostnud. Kaks aastat tagasi ilmus välja uus võlausaldaja, kes algselt võttis kogu raha ära, kuid pärast pankrotimääruse saamist tagastas. Lubasid pöörduda uuesti pärast kohustustest vabastamise lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused
5. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

1. aasta
2. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. M. P. kohustustest vabastamise menetlus algatati 14.12.2017 määrusega (jõustus 03.01.2018) ning käesolevaks ajaks on menetlus kestnud veidi üle viie aasta. Võlgnik esitas 14.12.2022 kohustusest vabastamise taotluse. 3
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
4. aasta
5. juunini. 9.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. 11. Tulenevalt Fi

MS § 49 lg-st 6 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (FiMS § 49 lg 7). 12. Kohus kuulas 20.07.2023 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on kogu menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Xxxx). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või tööotsimise kohustust, samuti tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldaja J OÜ, E ja AS S vaidlevad kohustustest vabastamise avaldusele vastu. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks tulutoovamat tegevust otsinud. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Võlgnikule ei ole etteheidetav see, et pedagoogi elukutse ei ole ühiskonnas piisavalt väärtustatud. Küll aga oleks ühiskond kaotanud rohkem, kui üks pedagoog loobub oma ametist selleks, et otsida suurema sissetuleku teenimise võimalusi. 14.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on aruandeid esitanud korrektselt ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Võlgnik on esitanud kõik aruanded tähtaegselt. 15.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, lapsetoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud eraldisi arestitavast ja mittearestitavast sissetulekust vastavalt seaduses sätestatule. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 3083,09 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Arvestades igakuise sissetuleku suurust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajale suuremas mahus väljamakseid teha. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel on menetluse ajal olnud kaks alaealist last. Kohtule on esitatud tõendid ja arvelduskonto väljavõtted võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt 4 esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud või neid põhjendamatult vähendanud.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 14.09.2017 (Ik lk 85) andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.

1. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus leiab, et võlausaldajate vastuväide vabastamata jätmise osas ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõtetest ja kohtu kogutud tõenditest nähtub võlgniku kehv majanduslik olukord. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud süüliselt ega ka raske hooletuse tõttu oma kohustusi.
2. Võlgnik on kohtu hinnangul täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka

§ 175lg 2 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Neil asjaoludel leiab kohus, et M. P. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 17.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi täitnud nõuete kohaselt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M. P. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 18.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude 5 rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et FiMS § 50 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

1. FiMS § 51 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib FiMS § 51 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
2. FiMS § 49 lg 11 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
3. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
4. Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 14 avaldab kohus teate M. P. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 6