← Eesti

2-18-3402/88

Obsah (9)§ 635§ 637§ 638§ 9§ 208§ 339§ 197§ 200§ 821

2-18-3402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

  1. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagejale 11.07.
  2. a alltöövõtulepingu nr. 17047-01 eritingimused alusel tasumata 5 603,25 eurot, kuigi nimetatud lepingu alusel teostatud tööd on kostja poolt võetud vastu ning nende osas pretensioonid puuduvad.
  3. Kostja vastuväite kohaselt on nõue põhjendamatu. Kostja on 12.12.
  4. a tasunud arve nr TT 2017042 summas 14 737,80 eurot, s.o. ekslikult 736,89 eurot enam kui arvel olev summa. 3 Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud 12.12.
  5. a maksekorralduse. Ülejäänud nõudele esitab kostja tasaarvestuse vastuväite, kuivõrd kostjal on hageja vastu nõue materjali müügi ja tehnika rendi eest summas 94 771,70 eurot.
  6. Võlaõigusseaduse (

) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja on esile toonud, et materjali osas on õiguslikult tegemist müügilepinguga (

§ 208) ning tehnika osas rendilepinguga (§ 339).

Vastavate lepingute osas vorminõue puudub ning pooled sõlmisid need suuliselt (§ 11 lg 1). Hageja kinnitab suuliste kokkulepete olemasolu (III kd tl 146).

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 339

järgi kohustub rentnik maksma rendileandjale lepingueseme kasutuse eest tasu (renti). Kasutuslepingu esemeks oleva tehnika (all)kasutusse andjaks võib olla isik, kes ei ole omanik. Hageja tunnustab kostja nõuet materjali ja tehnika eest, välja arvatud osas, mis puudutab greideri töötunde (III kd tl 146147).

  1. Puudub vaidlus, et hagejal on kostja vastu nõue summas 4 866,36 eurot (5 603,25 eurot736,89 eurot). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 02.03.
  2. a on kostja teinud hagejale tasaarvestuse avalduse, milles kostja tasaarvestab hageja nõuded enda materjali müügi ja tehnika rendist tuleneva 81 028 euro suuruse (lisandub käibemaks) nõudega (I kd tl 120-121). Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu. 17.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.
  2. a otsuse p 9 kohaselt on maakohus esimest korda asja läbi vaadates vääralt järeldanud, et kostja ei saanud materjali ja tehnika rendist tulenevat 81 028 euro suurust nõuet (lisandub käibemaks) hageja vastu hageja nõudega tasaarvestada, kuna kostja ei ole oma nõuet hageja vastu tõendanud. Tallinna Ringkonnakohus juhib otsuse p 9.2 tähelepanu sellele, et hageja on 18.06.
  3. a menetlusdokumendis kinnitanud, et võlgneb kostjale materjalide ja masinate rendi eest 78 976,42 eurot (lisandub käibemaks) (I kd tl 178-180). Selles menetlusdokumendis on hageja tunnistanud, et kostjal on iseenesest nimetatud ulatuses nõue hageja vastu (III kd tl 125).
  4. Hageja on ka 05.09.
  5. a menetlusdokumendis kinnitanud, et kasutatud materjalide hulga ja maksumuse ning buldooseri ning roveri kasutamise tundide ja maksumuse osas vaidlust ei ole. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus seega üksnes greideri renditundide arvus, mis hageja hinnangul on 59 tundi ja kostja hinnangul 76 tundi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja 4 vastuväited. Kohtule on esitatud vaidlusaluse greideri töölehed, millelt nähtub, et perioodil
  6. –
  7. november
  8. a on greider töötanud 56 tundi ja perioodil
  9. –
  10. detsember
  11. a on greider töötanud 20 tundi (IV kd tl 194-195). Kostja arvestuse kohaselt on hagejal tasumata greideri töötundide eest kokku 6 840 eurot. Kohtu hinnangul on kostja oma nõuet tõendanud ning nõue on sissenõutavaks muutnud. Kohtule on esitatud teostatud tööde aktid, millel kajastuvad materjali kogus ja maksumus. Seadmete tunnihinna (75 eurot/tund) vaidlus puudub. Akt nr 4 edastati hagejale 14.12.
  12. a ning aktis kajastamata materjalide kogus ja ühikuhind edastati hagejale 30.01.
  13. a nõudekirjaga.

§ 821

lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt muutusid kostja nõuded hageja vastu sissenõutavaks vastavalt 13.01.

  1. a ja 01.03.
  2. a.
  3. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal on sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu, hageja on tasaarvestuse avalduse kätte saanud ning ei ole sellele esitanud vastuväiteid, mis välistaks kostja nõude maksmapaneku. Seega on kostja kehtivalt tasaarvestanud hageja nõude kostja vastu enda nõudega hageja vastu. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 kohtuotsusega on täiendatud ja muudetud osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.06.2022 kohtuotsuse põhjendusi. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.