Obsah (8)

§ 1§ 4034§ 4062§ 94§ 1027§ 113§ 1132§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-121313 Tsiviilasi OK

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 21.06.2021 krediidilepingu nr

1. Kostja on kasutanud krediidilepingu alusel saadavat krediidilimiiti summas 5226,50 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
2. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 27.07.2023 hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et ESTO AS on enne lepingu sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasi alusel ning võeti AS Creditinfo krediidiskooring. Krediidiandja tuvastas kliendi 3 2-23-121313 sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (800 eurot), AS-lt Pensionikeskus (575,06 eurot) ja arvelduskonto väljavõttelt (475,11 eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (9 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 eurot). Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis ESTO AS veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, kuna sissetuleku ja kohustuste vahe oli piisav lepingu sõlmimiseks ning kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et ESTO AS järgis

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.

10.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% (Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 39,90% aastas ja lepingu personaalsetes tingimustes on kokkulepitud krediidikulukuse määr 57,73% aastas. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping

4062 lg 1 alusel tühine. 11.

§ 4062

lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on

§ 4062

lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses.

§-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 01.01.2021 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 299,52 eurot kostjalt välja mõistmata. 13. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1027

sätestab, et isik peab alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

1. Kostja on kasutanud krediidilepingu alusel saadavat krediidilimiiti summas 5226,50 eurot. . Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 3226,50 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2000 eurot. Põhivõlg summas 2000 eurot tuleb kostjal hagejale tagastada.
2. Hageja nõuab kostjalt viivist võrdselt lepingus kokkulepitud intressimääraga ehk 39,90% aastas. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuli krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 39,90% aastas ning kohaldada tuleb

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 17.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.07.2023 kujuneb viivis summas 112,68 eurot (10,5% kuni 30.06.2023 ja 12% alates 01.07.2023). 4 2-23-121313 16.

§ 1132

lg 2 p-le 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 10 eurot. Kohus selgitab, et säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringuid jne, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu

§ 1131

lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud sissenõudekulude ning muude kulude kandmist summas 10 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 10 eurot.

1. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 2000 eurot, jätab intressinõude ja sissenõudekulu rahuldamata, rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt, s.o summas 112,68 eurot. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
5. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Ts

MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5