) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1, 2 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Viru Vangla kolmanda üksuse erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata
a otsusega nr 1-22-7249 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Steven Matto karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates 13.09.2023 kuupäevast. Kohaldada Steven Matto suhtes KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel tõkendit vahistamine alates 13.09.2023 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumäärus saata Steven Mattole ja Viru Vangla kolmandale üksusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Vahistamismäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 05.01.2023 otsusega tunnistati Steven Matto süüdi
ja
lg 2 p 1, 2 järgi ning temale mõisteti
lg 1 järgi
lg 2 p 1, 2 alusel karistuseks 10 kuud vangistust, samuti tunnistati süüdi
lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja karistati 11 kuu pikkuse vangistusega.
Mattole liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S. Mattole 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
S. Matto pidi kohe ära kandma 2 kuud vangistust ning vangistus 1 aasta, 3 kuud ja 28 päeva mõisteti tingimisi ja ei pööratud täitmisele, kui S. Matto 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid,
lg 2 p 2 alusel ei tarvita alkoholi ja
Katseaja kestus on 05.01.2023 – 05.07.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest S. Matto on rikkunud registreerimis- ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustust 09.05.2023, 16.05.2023, 24.05.2023 ja 31.05.2023 kuupäevadel, samuti on hooldusalune rikkunud kohustust küsida kriminaalhooldusametnikult luba Eesti piires elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, XXX sõnul oli S.Matto kodus viimati 08.05.2023 ning XXX ei tea XXX viibimiskohta. S. Mattolt ei olnud võimalik seletusi võtta, kuna isik ei ole ilmunud registreerimistele. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastati 13.09.2023, millel kohus on juba peatunud eelpool. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et esmakohtumine S.Mattoga toimus 01.02.2023, mil isikule selgitati käitumiskontrolli põhimõtteid, kohtu poolt määratud lisakohustuste olemust, kontrollimise viise ja rikkumistele järgnevaid tagajärgi. Hooldusalune allkirjastas kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. Esmakohtumise järgselt läks isik šokivangistust kandma. Pärast šokivangistust toimus S.Mattoga neli registreerimist. Riske maandava tegevusena jõuti S. Mattoga alustada sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammi raames toimus isikuga üks kohtumine, kus kaardistati hooldusaluse alkoholi tarvitamine, analüüsiti alkoholi tarvitamise kasusid ja kahjusid ning sooritatud süüteo kahjusid ja kasusid. Viimane kontakt S.Mattoga oli 02.05.2023. Pärast seda on ametnik püüdnud isikuga kontakti saada telefoni, e-posti kui ka lähedaste kaudu, kuid hooldusalune ei ole olnud kättesaadav ning saadetud kutsetele ei ole reageerinud. Steven Mattole tehti üks kodukülastus ning ühel korral kontrolliti elukohas alkoholi tarvitamist – indikaatorvahendi näit oli negatiivne. 16.05.2023 tegi kriminaalhooldusametnik päringu Politsei- ja piirivalveametile - 19.05.2023 saadud vastuskirja kohaselt kahtlustatakse S. Mattot käitumiskontrolli ajal kahe uue kuriteo toimepanemises ning isik on alates 08.05.2023 kuulutatud tagaotsitavaks. Kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale kohtuotsuse täitmisest, tema asukoht on teadmata ja sellest tulenevalt ei ole võimalik käitumiskontrolliga jätkata. Seoses eelpool tooduga on kriminaalhooldaja seisukohal et S.Mattole määratud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et Steven Mattot ei mõjutanud mitte keegi et ta ei peaks oma kohustusi täitma. XXX ei teadnud tema kriminaalhooldusest. Steven Matto selgitas et ka pärast šokivangistuse kandmist oli ta teadlik, et kui kriminaalhoolduse nõudeid ei täida, võib vanglasse sattuda. Kohtu hinnangul on tõendatud, et S. Matto on rikkunud registreerimiskohustust, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ja kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust (lahkunud loata pikemaks ajaks kohtu poolt määratud elukohast). Samuti on rikutud alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu on ka hakanud kriminaalhooldusest kõrvale hoidma, mistõttu 3 tuli ta kuulutada tagaotsitavaks ja vahistada. Rikkumisteks mõjuvad põhjused puudusid. Tagasilangused ja eraelulised probleemid sellisteks arvestatavateks põhjusteks ei ole. Seega tuleb tõdeda, et süüdimõistetu ei allu tegelikult enam kriminaalhooldusele ning kriminaalhooldajate kontrollile ning temaga ei ole tema süülise käitumise tõttu võimalik kriminaalhooldust teostada. Paraku on süüdimõistetu aga oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Kuriteo, mille S. Matto toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega S. Matto ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad rikkumised, mis on kahetsusväärselt päädinud kriminaalhooldusele mitteallumisega. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest S. Mattol on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Seetõttu ka kohus ei näe enam perspektiivi, et isik pöörduks vabanemisel kindlasti sõltuvusravile ja muudaks enda senist käitumist, s.o alluks korrakohaselt kriminaalhooldusele – mitme kuu vältel seda juhtunud ei ole. S. Matto on täiskasvanu, kes ilmselgelt suudab enda käitumist ja tahet ise suunata, kuid tal puudub motivatsioon käituda õiguskuulekalt ja alluda kriminaalhooldusele. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine S. Matto käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi S. Matto kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. S. Mattot ei hoidnud kriminaalhooldusnõuete rikkumiselt eemale ka vangistuse osaline reaalne ärakandmine. Süüdimõistetu ei ole seega ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Kohus näitas S. Mattole tingimisi vangistuse mõistmisega tema suhtes üles usaldust, mida aga hooldusalune on rängalt kuritarvitanud. Karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust asuda kandma vanglas. Kriminaalhooldusnõuded on täitmiseks. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele Steven Mattole Tartu Maakohtu 05.01.2023 otsusega nr 1-22-7249 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1(üks) aasta, 3(kolm) kuud ja 28 päeva vangistust. S. Matto suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel alates 13.09.2023 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni, sest esineb koht, et isik hakkab karistuse kandmisest uuesti kõrvale hoidma. Sellist ohtu on võimalik prognoosida süüdimõistetu senisele käitumisele tuginedes – isik hoidis pikemat aega menetlusest teadlikult ja tahtlikult kõrvale. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.