1-17-11854/47

1-17-11854 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Osuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11854 Kohtukoosseis Ringkonnakohtu istung Kohtuistungi sekretär Eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola
2. jaanuar 2018, avalik kohtuistung Elina Huobolainen Kriminaalasi O.H süüdistus KarS § 157 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja O.H (ik: XXX); elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Süüdistatav
3. 3 oktoobri Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri Natalja Vester Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Simon järgi
4. a otsus, ringkonnaprokurör RESOLUTSIOON
5. Jätta Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks O.H-le kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot.
9. Välja mõista O.H-lt talle apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 180 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse O.H-le eraldi dokumendina. 1-17-11854 EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3
10. O.H-le esitati süüdistus KarS § 157 järgi selles, et ajavahemikul
11. augustist kuni
12. septembrini 2017 otsis ta järjepidevalt ja sihipäraselt visuaalset kontakti XX-ga, jälgis ja jälitas sõidukiga XX 27 korral. Seejuures O.H mõistis, et XX märkas temapoolset jälitamist, kuna
13. augustil 2017 kutsus jälgimist märganud OO politsei, kes tegi O.H-le vastavasisulise märkuse ja selgitas tema tegevuse lubamatust. Hoolimata sellest jätkas O.H XX jälitamist, rikkudes tema õigust eraelu puutumatusele ning tekitades sellise õigusvastase tegevusega XX hirmutunnet ja vaimset pinget. 3
14. Harju Maakohtu
15. oktoobri
16. a otsusega tunnistati O.H talle KarS § 157 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja teda karistati kuue kuu vangistusega. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kaks päeva ja kandmisele jäi viie kuu kahekümne kaheksa päevane vangistus. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui O.H ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus kehtestas O.H-le kaheks aastaks keelu viibida lähemal kui 100m XX elu- või töökohast. Maakohtu otsusega mõisteti O.H-lt ositi kaheteist kuu jooksul kohtumenetluse kuludena välja 1863 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
17. Maakohus leidis, et O.H-le süüdistuses etteheidetud teo toimepanemine on tõendamist leidnud esmalt kannatanu ütlustega selle kohta, et O.H pikema aja vältel järjepidevalt jälgis teda tööle saabumisel ja sealt lahkumisel ning järgnes kannatanu sõidukile. Seda ei muutnud mh ka politseipatrulli vestlus süüdistatavaga. Kannatanu ütlusi kinnitasid tunnistajate GG, OO, SS, VV, OO, AA ja PP ütlused. Seejuures andsid kõik naisterahvastest tunnistajad ütlusi, et O.H on varasemalt ka nendega kontakti otsinud ja neid jälginud. Kohus hindas eelnimetatud isikute ütlusi usaldusväärseks erinevalt süüdistatava O.H ütlustest, sest need ütlused langevad olulises osas omavahel kokku nii sündmustiku kirjeldamise osas kui ka selles osas, et süüdistatava tegevus oluliselt häiris kannatanut ja tekitas temas hirmu. Seevastu süüdistatava ütlused tanklas kohvijoomise kohta, samuti Jüri ristmiku ehitustööde vastu huvi tundmine, mis olevat põhjusteks, miks ta oma sõidukiga seal seisis, ei ole usalduseväärsed ning on kantud soovist oma käitumist õigustada. Ühtlasi osutas kohus sellele, et kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka asjas uuritud kirjalikud tõendid – kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt, millest nähtuvalt on O.H püsiv XXX. Kohus tugines ka patrullilehe koopiale ja asitõendite vaatlusprotokollidele, millest nähtuvalt viibis süüdistatav mitmel korral kannatanu töökoha 1-17-11854 3 läheduses. Maakohtu hinnangul vastas O.H käitumine KarS § 157 koosseisule, sest ta otsis kannatanuga kontakti järjepidevalt ja on fikseeritud 27 juhtumit, kus süüdistatav kas jälgis kannatanut või järgnes talle. Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatava tegevus kannatanu tahte vastane ja kannatanu püüdis jälitaja tegusid vältida. O.H-le öeldi sõnaselgelt, et tema käitumine on sobimatu, see häirib kannatanut, ning paluti korduvalt tulutult tal kannatanu jälgimine lõpetada. Seetõttu pani maakohtu hinnangul O.H süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Maakohus ei tuvastanud O.H teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18. Harju Maakohtu
19. oktoobri
20. a otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja O.H õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et O.H ei ole andnud ebaõigeid ütlusi, kuid arusaamatul põhjusel on kõik tunnistajad nagu omavahel kokku lepitult tema kohta valeütlusi andnud. Apellandi väitel puudus O.H tahe kedagi jälitada või häirida ja hirmutada. Kõik kohtumised kannatanuga (v.a esialgsed katsed kannatanuga tutvust sobitada) toimusid juhuslikult ja olid tagamõtteta. Kannatanu töökoha läheduses asuvas tanklas käis ta kohvi joomas põhjusel, et seal oli hea parkida ja omi mõtteid mõlgutada. See, et kohvi joomise ajal tuli tööle või lahkus sealt XX, oli juhuslik. Samal ajal möödusid süüdistatavast veel kümned või isegi sajad inimesed. Samuti on igapäevane, et samas rajoonis elavad või töötavad inimesed sõidavad sageli sama marsruuti mööda ja samal ajal tööle, poodi või koju. Tunnistajad aga andsidki ütlusi sisuliselt selle kohta, kuidas inimesed tulid tööle või lahkusid sealt samal ajal, mis on rutiinne ja paratamatu. Süüdistatav ei eita, et on XX-ga kontakti otsinud, kuid leiab, et selles ei olnud midagi keelatut.
21. Tallinna Ringkonnakohtu istungil
22. jaanuaril 2019 jäi kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukohtade juurde ja palus apellatsiooni rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ja märkis, et ei ole talle süüks arvatud tegu toime pannud, vaid tema vastu on koordineeritud valeütluste andmine. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kolleegium arutas istungil ka kohtuistungi eelselt süüdistatava esitatud taotlust kuulutada kohtuistung eraelu kaitseks kinniseks. Kohtuistungil süüdistatav sellest taotlusest loobus, leides, et istungi kinniseks kuulutamine ei ole vajalik, kuna asja arutamise juures ei viibi ajakirjandust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
23. Kohtukolleegium, kuulanud
24. jaanuaril 2018 avalikul kohtuistungil ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, vaadanud läbi kaitsja apellatsiooni ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et apellatsioonis toodud väited ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks. 1-17-11854
25. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase ja vahetu uurimise kohustus maakohtul. Apellatsiooni alusel ja selle piires maakohtu otsust läbi vaatav ringkonnakohus võib maakohtu järeldusi tõendite hindamisel kummutada üksnes siis, kui on võimalik ära näidata konkreetsed vead tõendite hindamisel, mis viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning mille tõttu tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda teistsugune hinnang (vt nt
26. novembri
27. a RKKKo asjas nr 3-1-1-103-12, p 11). Maakohtu tõenditele antud hinnangu tühistamise aluseks ei ole seega pelgalt maakohtu järeldustega mittenõustumine. Paraku arutataval juhul puuduvad apellatsioonis igasugused osutused maakohtu vigadele tõendite hindamisel ja apellant soovib, et ringkonnakohus teeks maakohtuga võrreldes teistsugused järeldused lihtsalt põhjusel, et maakohtu järeldused ei meeldi talle.
28. Kolleegiumi hinnangul ei eksisteeri mingit arusaamatut põhjust, miks tunnistajad nagu omavahel kokku lepitult O.H kohta valeütlusi annavad. Tunnistajate ütlused langevad omavahel kokku, sest nad räägivad tõtt. Mis puutub apellandi väidetesse, nagu oleks kannatanu ja süüdistatava ühel ajal samal marsruudil liikumine, nende kohtumised ja süüdistatava viibimine kannatanu lähedal kõik juhuslik ja tagamõtteta, siis need on asjas uuritud tõendite valguses kummutamist leidnud. O.H oli kannatanut jälginud juba enne arutatavas kriminaalasjas süüdistusse kantud juhtumeid ning kannatanu oli talle juba varem väljendanud kontaktide soovimatust. Sellegipoolest O.H jätkas käitumist viisil, mis häiris ja hirmutas kannatanut. Isegi pärast seda kui O.H-le mitmed isikud olid väljendanud, et niisugune käitumine on sobimatu, ta jätkas endisel viisil. Seega on vaieldamatu, et isegi kui O.H polnuks eesmärki kannatanut teise isiku hirmutada või muul viisil oluliselt häirida, oli see tema käitumise tagajärg ning seega KarS § 1573 mõttes relevantne käitumine.
29. On ka täiesti ebatõenäoline, et pikema aja vältel, mõnikord lausa mitmel korral päeva jooksul sattunuks kannatanu ja süüdistatava liikumised puht juhuslikult sedavõrd täpselt kokku, et kannatanule jäänuks silma just sama inimene ja sama auto tema liikumisteel. Maakohtu otsuses kummutatakse mh süüdistatava versioon selle kohta, miks tal oli väidetavalt „süütu“ põhjus viibida kannatanu töökoha parklast üle tee asuvas tanklas. Enda sõnutsi käis ta seal kohvi joomas, sest seal oli rahulik ja seal oli võimalik autot parkida. Samas nähtub tunnistajate ütlustest, et kõnealuse tanklas näol on tegemist automaattanklaga, kus ei müüdagi kohvi (vt maakohtu
30. septembri
31. a istungi protokoll, lk 2). Samuti on tunnistajate ütlustest nähtuvalt O.H enda käitumist selgitanud mh enda sisemise hääle ja suure armastusega, et ta ei saa sellega midagi teha, et ta peab (vt maakohtu
32. septembri 2018 a istungi protokoll, lk 2). Seega on O.H ka ise avaldanud, et põhjus, miks kannatanu töökoha läheduses viibis, ei seondunud mitte kohvi joomise või mõtete mõlgutamisega, vaid tema sooviga olla kasvõi passiivselt kannatanule lähedal.
33. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
34. Kaitsja on esitanud taotlused määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 120 eurot (sh käibemaks) ning süüdistatava konsulteerimise ja tema 1-17-11854 ringkonnakohtu istungil esindamise eest 60 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotlutse kohaselt kulunud maakohtu otsusega tutvumisele, enda kaitsealusega konsulteerimisele, apellatsiooni koostamisele ja ringkonnakohtu istungil osalemiseks kuus pooltundi. Need menetlustoimingud on põhjendatud ning nendeks kulunud aeg usutav. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata kaitsjale tasu kindlaks taotletud ulatuses, s.o kuue pooltunni eest suuruses 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni rahuldamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.