lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv summas 200 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu
) § 203 lg 1 rikkumise. Kuivõrd tekitatud kahju jääb tulenevalt
p-st 1 alla olulise kahju määra (4000 €), on tegu kvalifitseeritav
Nimetatud tegevusega pani U.O väärteoprotokolli kohaselt
lg-s 1 nimetatud rikkumise ning pani sellega toime
Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist H. T. karistas 25.10.2021.a otsusega U.O
Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses ja palub kontrollida kõiki asjaolusid ja välja selgitada tema tegevuse ulatus. Kokkuvõtvalt leitakse kaebuses ja selle täienduses, et kolmest klaaspaketist olid kahes mõrad juba eelnevalt ja vanglal oli need plaanis ära vahetada. Seda selgitas ta ka seletuskirjas, mida asja materjalides ei sisaldu. Oluline oleks uurida videosalvestisi teise nurga alt, kust on näha pragusid. Tema karistamine võimaldab esitada Riigi Kinnisvara AS-l hagi tema vastu hagi suures summas. Samuti kasutati katkise akna katmiseks vana ust, kuid RKAS nõuab raha vineeri eest. Lisaks märgib ta, et 2 karistamise korral ei ole tal võimalik rahatrahvi tasuda, tal puudub sissetulek ja ta on maksevõimetu. Seetõttu taotleb ta rahatrahvi asendamist muud liiki karistusega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et tal sai sel päeval jalg vigastada ja pidi minema röntgenisse, kuid see asub kaugemal, teises hoones. Selleks ei antud talle ratastooli, vaid kaks erineva pikkusega karku. Samas nägi ta varem, et ratastool on olemas ja probleem oli tegelikult selles, et tuli leida isik, kes teda ratastoolis lükkaks. Kui tal hiljem jalg valutas, palus ta meedikut ja seda talle kohe ei võimaldatud. Seejärel andis ta teada, et sellisel juhul võib ta ka neile mingi „olukorra“ tekitada. Aknapakettide kargu ja pingiga löömist ta möönab. Samas täpsustas, et alumist aknapaketti tuli tugevalt lüüa, aga ülemine ei vajanud mingit jõudu, sest see oli juba enne mõradega ja see tuli nii ehk naa vahetada. Välja tuleks selgitada ka vineeriga katmisega seotud väidetav kahju, kui tegelikkuses kaeti aknaava prügiga. Vangla on teda ka varem taoliste tegude eest karistanud ja trahve ta ei ole tasunud. Jääb selgusetuks, kuidas nüüd jõuti otsuseni, et nüüd võiks ka suurema trahvi tasuda. Ei ole mõeldav, et kolmandad isikud, kes talle raha kannavad hakkavad tema trahve tasuma. Lisaks märkis ta, et ta ei ole vanglas kunagi töötanud, hetkel ei tööta ta vanglas tervislikel põhjustel (tal on tuvastatud töövõimetus) ning tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot. Seda arvestades soovib ta trahvi asendamist arestiga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et U.O oli ärritunud vanglaametnike peale, sest ta ei saanud ratastooliga arstivisiidile minna. Aknaklaaside ja pingi lõhkumisega on tekitatud RKAS-le kahju, kuid see jääb alla olulise kahju määra. Arvestades, et isik kannab pikemaajalist vangistust, on määratud rahatrahvil vahetu mõju, kuid samas arvestades seda, et vanglas on sissetuleku teenimise võimalused piiratumad, on 50 trahviühikut piisavalt range karistus, et mõjutada isikut edaspidi mitte vangla vara lõhkuma. Eelnevat arvestades palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et U.O süü väärteo toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja U.O on kohtus tunnistanud Tallinna Vanglas kahe klaaspaketi löömist pingi ja karguga väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning seda, et need ka purunesid (tl 15pö). Asjaolu, et U.O peksis Tallinna Vanglas nii pingi kui karguga vangla ühiskasutataval alal aknaid, nähtub üheselt nii sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (lk 10-14) ning selle aluseks olevast sündmust kajastavast videosalvestiselt. Videosalvestise kella järgi kl 17.17.55 võtab U.O akna kõrvalt pingi lahkub sellega kambrisse nr
Kummutamaks mistahes kahtlusi süüteokoosseisu täidetuse osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui klaasis oleks esinenud mõra, ei loo see õigustust nende lõhkumisele ega välista vastutust sellise tegevuse eest. Praegusel juhul ei muutnuks ka teoreetiline mõra akent kasutuskõlbmatuks ehk ei rikkunud või hävitanud seda funktsionaalses mõttes. Kuivõrd sündmuskohal tehtud fotodelt nähtuvalt on tegu lamineeritud või armeeritud klaasiga, siis ei mõjutaks selles pragude esinemine oluliselt ka selle peamisi funktsioone – kaitsta ilmastiku eest, varjata vaadet, takistada esemeid õue loopimast, akna kaudu suhtlemist jne.
lg 1 näol ei ole iseseisva süüteokoosseisuga, vaid see näeb ette vastutuse varavastaste süütegude eest, mis on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Kahju suurust puudutavate asjaolude kohta selgitab kohus esmalt, et kahju suuruse täpne määratlemine ei ole
Asja rikkumise või hävitamise tuvastamisel on
lg-s 4 märgitust tulenevalt vajalik, et oleks tuvastatav, et süüteoga põhjustatud kahju jääks alla olulise kahju piirmäära, milleks
Kohus leiab, et kahju kõrvaldamise aktis nimetatud summat (1248,52 eurot) tuleb pidada usaldusväärseks ja eluliselt usutavaks kahju suuruseks. Isegi juhul, kui kõnealused esemed ja teenused oleks saanud soetada odavamalt, ei muuda see asjaolu, et U.O käitumise tagajärjel tekkis Tallinna Vanglat haldavale RKAS-le kahju, mis nõudis kulutuste tegemist. U.O hinnangud lõhutu väärtusele ei arvesta sealjuures ilmselgelt akna ja selle vahetustöö spetsiifikat ehk seda tegu on tugevdatud klaaspakettidega akendega, mille vahetamiseks kasutati tõstukit (tl 3). Seega on käesoleval juhul tõendatud, et U.O poolt akna lõhkumisega on tekitatud varaline kahju väiksemas summas kui 4000 eurot. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 22-23), asitõendi vaatlusprotokollis ja sündmuskohal tehtud fotodel on fikseeritud salvestisel nähtuv ja tekkinud vigastused (lk 10-14, 16-19). Väärteoprotokolliga menetlusalune isik ei tutvunud, keeldudes seda allkirjastamast, kuid samal ajal on see nõuetekohaselt fikseeritud menetleja allkirjaga (lk 23). Oma õigustest väärteomenetluses pidi ta olema teadlik, sest ta on neid ka kasutanud – ta keeldus ülekuulamisel ütluste andmisest (ja mistahes muust suhtlusest), esitas taotluse toimikuga tutvumiseks ja koopiate saamiseks (lk 24, 44) ja ka tutvus sellega (lk 25); esitas kohtule kaebuse, milles on saanud põhjalikult omapoolsed kaitseversioonid ja vastuväited esitada. Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et U.O süü on täies mahus tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on ta toime pannud kavatsetult, kuivõrd kõva ja raske esemega (pingiga) ja metallist toruja esemega (kark) klaaspakette korduvalt pekstes pidi ta teadma, et ka tugevdatud (lamineeritud või armeeritud) klaasid purunevad ning ta soovis seda. Kavatsetust klaaside lõhkumiseks (hävitamiseks) ja kasutuskõlbmatuks muutmiseks kinnitab see, et videosalvestise järgi ei lõpetanud ta oma tegevust esimeste klaasikildude tekkimisel, vaid jätkas mõlema klaaspaketi lõhkumist kuni sellesse tulid augud. Lisaks tuleb tähele panna, et klaase lõhkus ta järjest kolmel korral, käies vahepeal ära (sh allkorrusel) ja seejärel naastes. Klaaside lõhkumiseks istumispinki korduvalt vastu tugevdatud klaaspakette lüües, pidi ta teadma, et selle jalad võivad deformeeruda nii, et pink ei ole enam kasutamiseks stabiilne. Sellega ja et selliselt hävitab pingi ning ta pidi seda vähemalt möönma. Pingi lõhkumine ei olnud U.O 5 eesmärk, selleks oli akende purustamine. Seega on istepingi lõhkumine kohtu hinnangul toime pandud otsese tahtlusega.
lg-le 1 vastav rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. U.O näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. Asjaolu, et U.O tegutses enda väitel reaktsioonina sellele, et talle ei leitud arsti juurde minekuks ratastooli, ei ole ilmselgelt õigusvastasust või süüd välistav asjaolu. KARISTUS Asja lõhkumise ja hävitamise korral, kui sellega tekitatud kahju jääb alla 4000 euro piiri, on
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda
lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
sätestatud asjaolusid, sh toimepandud tegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. U.O ei ole avaldanud kahetsust mingil viisil ning tema hoiakud kohtumenetluses seda samuti ei väljenda. Ta oli lõpuni veendunud, et äärmisel juhul lõhkus ta ühe klaasi, kuigi talle pidi olema mõistetav, et vaid tema intensiivne tegevus lõhkus kaks klaaspaketti ja istepingi täielikult. Kõike seda arvestades ei ole U.O ilmselgelt teadvustanud toimepandud rikkumist ja sellega kaasnenud teise isiku õiguste kahjustamist. Eelneva põhjal ei ole seega alust rääkida mistahes karistust kergendavast asjaolust. Samas tuvastas kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast raskendava asjaoluna ka
Sellele viitab juba see, et U.O püüdis õigustada oma tegevust väitega, et tal ei lastud kõrvalhoones oleva röntgeni külastamiseks ratastooli kasutada. Sellega seoses väärib tähelepanu, et videosalvestiselt nähtuvalt ei ole U.O liikumisega suuremaid raskusi, ta ei kasuta karku, saab trepist liikuda ning n-ö tegevuses olles (akent peksma minnes, seda pekstes ja sealt eemaldudes) saab U.O liikuda sisuliselt lonkamata. Ka tunnistajate ütlustest nähtus eespool see, et U.O ähvardas, et „midagi hakkab juhtuma“, kui ta ei saa ratastooli kasutada. Kuna selliseks tegevuseks oli sihikindel akende purustamine, siis viis U.O oma ähvarduse ka täide. Lähtudes tema enda ja tunnistajate ütlustest oli see reaktsiooniks sellele, et talle ei leitud kasutamiseks ratastooli. Seega on selgelt sedastatav teadlik tegevus kättemaksuks tema palve mittetäitmise osas. Kuigi väärteokoosseisu täitmise sedastamiseks ei olnud kahju täpsel suurusel tähendust, saab kahju hinnangulist suurust (1248,52 eurot) sellises suurusjärgus olevaks, mil ei saa rääkida isiku vähesest süüst. Tegu on siiski arvestatava varalise kahjuga. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et lisaks lõhutu rahalisele väärtusele oli häiritud vangla tavapärane töö – vajalik oli organiseerida koristus, ava katmine jm kaasnenud lisaülesanded, mis tavapärases olukorras poleks vajalikud olnud. Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades U.O süü väärteo toimepanemisel mõnevõrra üle keskmise. Arvestades lisaks temal karistust kergendavate asjaolude puudumist, ühe raskendava asjaolu esinemist ning varasemalt samalaadsete süütegude eest määratud kergemaid karistusi (lk 30-33), 6 peab kohus kohtuvälise menetleja poolt ettenähtud karistusliiki ja määra täielikult põhjendatuks. See karistusmäär on oluliselt alla sanktsiooni keskmise, kuigi U.O süü on keskmisest kõrgem. Kohus rõhutab, et kuigi U.O leidis, et ta ei saa trahvi tasuda, kuna ta on töövõimetu, ei saa ta ka töötada ning talle raha kandvad isikud ei pea tema trahve tasuma, ei tähenda see, et temale määratud karistusliiki saaks muuta ja karistada teda arestiga. Oluline on tähele panna, et kohus ei saa VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt isiku kaebuse arutamisel raskendada tema olukorda (RKKKo 31-1-90-13, p 7) ning määratud rahatrahv on kergeim võimalikest väärteokaristustest. Seega ei ole karistusliigi muutmine U.O poolt nimetatud põhjustel lubatav. Puuduvad ka mistahes alused menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Esiteks ei ole seda taotletud ning selle välistab ka U.O süü suurus ja asjaolu, et ta ei ole kahju hüvitanud ning oma hoiakutest tulenevalt ei soovigi seda teha. Arvestades U.O poolt enda sissetulekute, majandusliku seisu, iseseisva sissetuleku puudumist lk 28-29) ja töövõime puudumise kohta avaldatut, peab kohus põhjendatuks
lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv tuleb tasuda kaheteistkümne kuu jooksul, tasudes igakuiselt 20 eurot. Asitõendid ja salvestised 1 DVD-plaat salvestisega on asitõendi vaatlusprotokolli lisa ja see tuleb KrMS § 126 lg 3 p-st 1 lähtudes jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126, § 175, § 180 lg 1, 3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.