← Eesti

4-22-2190/17

Väärteoasi nr 4-22-2190 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.oktoober

  1. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2190 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.06.
  2. a otsusele väärteoasjas 2780,22,005572 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik nr Menetlusalune isik: T.N (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood: 70008747; asukoht: Riia mnt 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post_ louna@politsei.ee). Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.06.
  4. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,22,005572 muutmata ja T.N-i kaebus rahuldamata.
  5. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 4.novembriks
  6. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.
  7. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  8. Jäta menetluskulud T.N-i kanda. Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. 14.06.
  10. a koostati T.N-i suhtes kiirmenetluse otsus (tl 5-6; 19-20) väärteoasjas nr 2780,22,
  11. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistati T.N liiklusseaduse (LS) 202 lg 1 järgi rahatrahviga 39 trahviühikut, s.o 156 eurot, selle eest, et tema 14.06.
  12. a kell 12.58 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete tee 45.kilomeetril (suunaga Aravete suunas) mootorsõiduki Audi A4, registreerimismärgiga XXXXXXX, omanikuna lubas juhtida mootorsõidukit isikul XXXXXXX xxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxx kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kirjeldatud teoga rikkus T.N LS § 90 lg 2 nõudeid.
  13. Menetlusalune isik T.N esitas 27.06.
  14. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse (tl 1) Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.06.
  15. a kiirmenetluse otsusele. Kaebuse kohaselt tegi T.N 14.06.
  16. a koos XXXXXXX xxxxxga õppesõitu. T.N oli juhendaja. Politseiametnik soovis näha juhendaja tunnistust, kuid Maanteeameti kodulehel ei kajastunud 18.01.
  17. a taotletud tunnistust nr xxxxxxxx. T.N taotles aprillis juhendamise tunnistuse ka teise isiku kohta, mida politseiametnik mais ka nägi. 14.06.
  18. a tunnistust aga enam näha ei olnud ning T.N-ile määrati rahatrahv 156 eurot. XXXXXXX xxxxxle määrati 45 päeva juhilubade kättesaamiseks, kuid ARK järjekordade pikkust arvestades on see võimatu. T.N-i hinnangul oli tal juhendaja tunnistus olemas. Seoses rikkumisega ei saa ta sügisel T-kategooria juhiluba taotlema minna.
  19. Väärteoasi saadeti 27.06.
  20. a kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 10).
  21. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 11).
  22. Tartu Maakohtu 04.08.
  23. a määrusega (tl 35-36) võttis kohus T.N-i kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitatud kaebuse kohta esitada kohtule kirjalik seisukoht. Lisaksmääras kohus, et T.N tuleb täpsustada, mida ta kaebusega taotleb, lisaks esitada seisukoht kirjaliku menetluse ja kaitsja osavõtu kohta.
  24. 17.08.
  25. a täpsustas menetlusalune isik, et soovib Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.06.
  26. a kiirmenetluse otsuse nr 2780,22,005572 annulleerimist. T.N-i ole seadust rikkunud teadlikult. Lisaks varem avaldatule toob menetlusalune isik välja, et hilisemalt selgus, et ta oleks pidanud mõlemaid tunnistusi korraga uuendama, kuid täpne info Maanteeameti kodulehel selle kohta puudub. Kohtuistungil osaleda ei soovi ning nõustub kirjaliku menetlusega (tl 43).
  27. 19.08.
  28. a saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (tl 50-51), milles kohtuväline menetleja taotleb väärteoasjas tehtud otsuse muutmata jätmist ning esitatud kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja hinnangul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse tegemisel tunnistanud oma süüd ning selgitanud, et ta lubas XXXXXXX xxxxx rooli ilma juhendaja tunnistuseta. T.N ei ole 2 kaebuses ümber lükanud asjaolu, et ta juhendas 14.06.
  29. a isikut, teadmata kehtetust juhendaja tunnistusest. Menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel on leidnud kinnitust. Kiirmenetluse otsus on vormistatud nõuetekohaselt. Lisaks on kohtuväline menetleja teinud 09.08.
  30. a päringu Transpordiametile. 15.08.
  31. a saadud vastuskirja kohaselt ei omanud T.N liiklusregistri andmetel 14.06.
  32. a kell 12.58 kehtivat mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistust XXXXXXX xxxxx õppesõidu juhendamiseks. T.N esitas Transpordiameti eteeninduses taotluse XXXXXXX xxxxx õppesõidu juhendamiseks ja juhendaja tunnistuse saamiseks 14.06.
  33. a kell 13.
  34. Seega 14.06.
  35. a kell 12.58 puudus menetlusalusel isikul kehtiv juhendaja tunnistus õppesõidu juhendamiseks XXXXXXX xxxxx kohta. Mootorsõiduki juhendamise tunnistus nr JH130194 oli 14.06.
  36. a kell 12.58 kehtetuks tunnistatud. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on alla sanktsiooni keskmise määra. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusealuse isiku ütlustest ega ka esitatud kaebusest ei nähtu, et T.N oleks toimepandud rikkumist kahetsenud. Kehtivad karistused puuduvad. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.
  37. 02.09.
  38. a kirjaga (tl 56) määras kohus, et teeb kohtulahendi avalikult teatavaks 04.10.
  39. a ning menetlusosalistel on õigus esitada väärteoasjas lõppseisukohad ja menetluskulude nimekiri.
  40. Kohtuväline menetleja teatas 05.09.
  41. a, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 60). KOHTU SEISUKOHT
  42. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
  43. Kohus teavitas menetlusalust isikut ning kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  44. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.06.
  45. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,22,005572 T.N-i süüditunnistamises ja karistamises LS § 202 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata.
  46. 1 Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse T.N-ile ette tema 14.06.
  47. a kell 12.58 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete tee 45.kilomeetril (liikus Aravete suunas) mootorsõiduki Audi A4, registreerimismärgiga xxxxxxx, omanikuna lubas juhtida mootorsõidukit isikul XXXXXXX xxxxx, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. T.N rikkus oma tegevusega LS § 90 lg 2 nõudeid. Selline T.N-i tegevus kvalifitseerub LS § 202 lg 1 sätetele. LS § 202 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 14.06.
  48. a kell 12.58 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete tee 45.kilomeetril T.N mootorsõiduki Audi A4, registreerimismärgiga XXXXXXX, omanikuna lubas mootorsõidukit juhtida XXXXXXX xxxxxl, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 3 Vaidlust ei ole selles, et 14.06.
  49. a kell 12.58 juhendas menetlusalune isik T.N Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete tee 45.kilomeetril (liikus Aravete suunas) XXXXXXX xxxxx õppesõitu. Seejuures puudus XXXXXXX xxxxxl vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Nii nähtub XXXXXXX xxxxx ütlustest, et ta osales 14.06.
  50. a liikluses juhina ning ta liikles sõidukiga Audi, registreerimismärgiga XXXXXXX . Sõiduk kuulub T.N-ile. Sõitu alustati Jõgeva linnast ning suunduti Põltsamaale. Liikluses osaleti 10 minutit, enne politsei poolt peatamist. XXXXXXX xxxxx ei olnud teadlik T.N juhendaja tõendi puudumisest. T.N on kaebuses tuginenud asjaolule, et tal oli olemas kehtiv juhendaja tunnistus nr JH130194 (tl 4) XXXXXXX xxxxx õppesõidu juhendamiseks. Hilisemalt, s.o 16.08.
  51. a on menetlusalune isik tuginenud asjaolule, et ta ei olnud teadlik, et oleks pidanud uuendama mõlemat tunnistust ning Maanteeameti lehel vastavasisuline informatsioon puudus (tl 43). Käesoleval juhul on kaebuse lahendamisel oluline, et vahetult pärast politsei poolt peatamist tunnistas T.N rikkumist ning andis ütlusi, et ta lubas XXXXXXX xxxxx rooli ilma juhendaja tunnistust omamata. Detailandmete päringu (tl 24-26; 32-34) kohaselt omab T.N juhiluba EV752000 AM, B kategooriale kehtivusega 05.05.
  52. a kuni 05.05.
  53. a. Juhendaja tunnistus JH130194 (18.01.
  54. a) on kehtetu. T.N-ile on 14.06.
  55. a väljastatud juhendaja tunnistus JH140526 kehtivusega kuni 13.06.
  56. a ning seda XXXXXXX xxxxx juhendamiseks. Asjaolu, et T.N puudus 14.06.
  57. a kell 12.58 kehtiv juhandaja tunnistus XXXXXXX xxxxx õppesõidu juhendamiseks nähtub ka Transpordiameti kirjast (tl 54). Esitatu kohaselt esitas T.N Transpordiameti e-teeninduses taotluse XXXXXXX xxxxx õppesõidu juhendamiseks ja juhendaja tunnistuse saamiseks 14.06.
  58. a kell 13.
  59. Mootorsõiduki juhendaja tunnistuse väljaandmise korra (vastu võetud 27.06.
  60. a nr 55) § 3 sätestab, et Maanteeamet tunnistab juhendaja tunnistuse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, tunnistus on antud alusetult, tunnistus või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või on väljastatud uus juhendaja tunnistus. Seega tulnuks T.N 08.04.
  61. a juhendaja tunnistuse taotlemisel uuendada ka juhendaja tunnistust XXXXXXX xxxxx õppesõidu juhendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit Audi A4, registreerimismärgiga XXXXXXX , XXXXXXX xxxxx. Sõiduki juhtimise andis üle T.N . Kuna XXXXXXX xxxxxl puudub juhtimisõigus, on T.N XXXXXXX xxxxx sõiduki juhtima lubamisega rikkunud LS § 90 lg-s 2 toodud kohustust mitte lubada sõidukit juhtima isikut, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. T.N endal puudus samal ajal juhendaja tunnistus XXXXXXX xxxxx õppesõidu juhendamiseks. Seega on T.N-i käitumises tuvastatud LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. 11.2 Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et T.N pani LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse T.N-ile ett LS § 90 lg 2 nõude rikkumist. Mootorsõiduki omanik ei või lubada juhtida mootorsõidukit isikul, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tähelepaneliku ja kohustundliku suhtumise korral oleks kaebuse esitaja pidanud endale selgeks tegema mootorsõiduki juhendaja tunnistuse väljaandmise korra. Seda enam, et T.N on 4 tegelenud õppesõidu juhendajana vähemalt alates
  62. a. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et T.N pani LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kergemeelsusest. 11.3 Kohtu hinnangul puuduvad T.N-i tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 11.4 Seega on T.N täitnud LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.
  63. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras T.N-ile karistuseks 39 trahviühikut, s.o 156 euro suuruse rahatrahvi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohus leiab, et määratud sanktsiooni alammäära lähedane karistus vastab T.N-i süüle. Karistatuse põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et T.N on väärteo toime pannud kergemeelsusest. T.N puuduvad väärteokaristused (tl 31). T.N-i tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates T.N-ile määratud rahatrahv proportsionaalne toimepandud teoga, vastab T.N-i süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega.
  64. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.06.2022.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2780,22,005572 tuleb jätta muutmata ja T.N-i kaebus rahuldamata. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud T.N-i kanda. Menetluskulud puuduvad. Ülle Raag Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.