← Eesti

2-23-8350/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8350 Tsiviilasi M. M. ja N. N. i hagi O. O. i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja I M. M. (isikukood XXX ) Hageja II N. N. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja, eestkostja XXX Linn, esindaja XXX Linnavalitsuse sotsiaal - ja tervishoiuosakond Kostja O. O. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post: XXX RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista O. O. ilt M. M. kasuks alates
  4. juunist 2023 kuni M. M. täisealiseks saamiseni (so kuni XX.XX.XXXX) välja elatis 260 eurot 33 senti kuus (249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise suurus muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda
  6. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  7. Mõista O. O. ilt N. N. i kasuks alates
  8. juunist 2023 kuni N. N. i täisealiseks saamiseni (so kuni XX.XX.XXXX) välja elatis 260 eurot 33 senti kuus (249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise suurus muutub iga aasta
  9. aprillil (esimest korda
  10. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  11. O. O. on kohustatud elatise tasuma M. M. ülalpidamiseks tema arvelduskontole nr XXX iga kuu
  12. kuupäevaks selgitusega „XXX“. 2-23-8350
  13. O. O. on kohustatud elatise tasuma N. N. i ülalpidamiseks tema arvelduskontole nr XXX iga kuu
  14. kuupäevaks selgitusega „XXX“.
  15. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
  16. Jätta menetluskulud kostja kanda.
  17. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED XXX Linnavalitsus M. M. ja N. N. i eestkostjana esitas
  18. juunil 2023 hagi O. O. i vastu elatise saamiseks alates
  19. juunist 2023 miinimummääras. Hagejate esindaja toob esile, et XXX Maakohtu XX.XX.XXXX. a määrusega tsiviilasjas nr XXX võeti O. O. ilt ära hooldusõigus N. N. i ja M. M. suhtes. XXX Linnavalitsus määrati lapse eestkostjaks. Lapsed elavad hooldusperes. Hooldusõiguse äravõtmine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest. Hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus on O. O. ile kättetoimetatud
  20. juunil 2023 KÄPOs (kättetoimetamiseportaal). Kostja pidi kohtule vastama
  21. juulil 2023, kuid kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. 2

(3)2-23-8350 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagejad on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli
  1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus tunnistab kohtuotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramata. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.