) § 424 lg 1 alusel ning palus tasutud riigilõivu tagastada. Kohus selgitas 28. juunil 2023 hagejale hagi tagasivõtmise ja hagist loobumise õiguslikku regulatsiooni ning tagajärgi. Ühtlasi selgitas kohus, et hagejal tuleb kohtule teatada, mis põhjusel ta hagi tagasi võtab või hagist loobub – kas kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus selgitas, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle 2
10.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud.
lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise avalduse osas vastuväited. 11.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust 3
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus selgitas hagejale 28. juunil 2023, et hagejal tuleb kohtule teatada, mis põhjusel ta hagi tagasi võtab või hagist loobub – kas kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei teatanud kohtule hagist loobumise põhjust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud
13.
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 14. Kostja palub hagejalt esindaja kuluna välja mõista 100 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu
lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses ilma täiendavat õigusabi kasutamata. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub PankrS § 65 lg 14, mis sätestab, et kui haldur vastab
lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Kostja esindajal kulus
lg 1 p 2 sätestatud nõuetele – kostja esindaja on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi). Arvestades, et kostja esindaja tegi menetluses toiminguid 40 minuti ulatuses, siis on kostja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal
lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 15.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, mistõttu tuleb hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot
16. Kohus selgitab, et
lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 17. Kohus rahuldas riigilõivu tagastamise avalduse, mistõttu ei ole määrus selles osas edasikaevatav (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.