← Eesti

1-23-1934/17

Obsah (8)§ 238§ 180§ 126§ 38§ 233§ 2371§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-1934 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mariann Rei Kr

) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:

  1. Tunnistada süüdi Raadi Tumaševitš KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (20.11.2022-
  2. a detsembri keskpaiga tegudes) ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Raadi Tumaševitšile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista Raadi Tumaševitši karistuseks 1 aasta vangistust.

  1. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni eelmises punktis märgitud karistust 1 aasta vangistust osaliselt Tartu Maakohtu 09.01.
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistuse arvelt ning mõista Raadi Tumaševitši liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
  3. Tunnistada süüdi Raadi Tumaševitš KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (
  4. ja 12.02.
  5. a tegudes) ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust. 1 5.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Raadi Tumaševitšile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista Raadi Tumaševitši karistuseks 6 kuud vangistust.

  1. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 5 mõistetud karistust (6 kuud vangistust) käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 mõistetud liitkaristuse (2 aasta ja 6 kuu vangistuse) võrra ning mõista Raadi Tumaševitši lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Raadi Tumaševitši kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.02.
  4. Raadi Tumaševitšile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  5. Rahuldada kannatanu K. K. (isikukood: XXX; arvelduskonto nr XXX, Swedbank AS) tsiviilhagi ja mõista Raadi Tumaševitšilt K. K. kasuks välja 10 eurot varalise kahju katteks. 10.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Raadi Tumaševitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu ja kulud 609,60 euro ulatuses ning sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1153,35 eurot. 11.

§ 180

lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu ja kulud 609,60 euro ulatuses ning jätta Raadi Tumaševitšilt välja mõistmata sundraha 543,75 euro ulatuses. 12.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Raadi Tumaševitšil tasuda menetluskulud kokku 1153,35 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 96,11 eurot ja viimasel

  1. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 96,14 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 10 DVD-R-plaati turvakaamerate ja patrullipolitsei vormikaamera videosalvestistega. 14. Kannatanu K. K. on esitanud

§ 38

lg 5 p 2 alusel taotluse, et teda teavitatakse Raadi Tumaševitši ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja tsiviilhagi

  1. Raadi Tumaševitšit süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 09.01.
  2. a otsusega nr 1-22-6918 tuvastatult pannud
  3. a septembris toime 3 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud vargust, varastas salaja ja süstemaatiliselt võõraid vallasasju järgnevalt: 1.
  4. 20.11.2022 kella 11:47 paiku võttis Võru maakonnas Antsla linnas Kreutzwaldi 4a Antsla Tarbijate Ühistu Antsla Konsum kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 purgi „Nutella metspähklitega 3kg“ maksumusega 29,90 eurot. R. Tumaševitš läbis kassaliini, jättes selle asja eest tahtlikult tasumata, ja väljus müügisaalist koos varastatud asjaga, tekitades Antsla Tarbijate Ühistule varalist kahju 29,90 eurot; 1.
  5. 22.11.2022 kella 11:41 paiku võttis Võru maakonnas Antsla linnas Kreutzwaldi 4a Antsla Tarbijate Ühistu Antsla Konsum kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 ajalehe „Õhtuleht“ maksumusega 1,79 eurot. R. Tumaševitš läbis kassaliini, jättes selle asja eest tahtlikult tasumata, ja väljus müügisaalist koos varastatud asjaga, tekitades Antsla Tarbijate Ühistule varalist kahju 1,79 eurot; 1.
  6. 30.11.2022 kella 12:04 paiku võttis Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk 10 Coop Põlva Tarbijate Ühistu Põlva Euronics kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kõrvaklapid „JBL in-ear“ maksumusega 29,99 eurot. R. Tumaševitš läbis kassaliini, jättes selle asja eest tahtlikult tasumata, ja väljus müügisaalist koos varastatud asjaga, tekitades Coop Põlva Tarbijate Ühistule varalist kahju 29,99 eurot; 1.
  7. 09.12.2022 kella 11:21 paiku võttis Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk 10 A1000MARKET kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 pakki sigarette „Kent Surround“ kogumaksumusega 10,20 eurot. R. Tumaševitš läbis kassaliini, jättes nende asjade eest tahtlikult tasumata, ja väljus müügisaalist koos varastatud asjadega, tekitades A1M OÜ-le varalist kahju 10,20 eurot; 1.
  8. 17.12.2022 kella 13:10 paiku võttis Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk 41 Grossi Toidukaubad kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 dušigeeli „Old Spice Captain“ maksumusega 3,08 eurot, 1 nõudepesuvahendi „Fairy Apple“ maksumusega 1,88 eurot, 1 vedelseebi „Roheline Apteek“ maksumusega 1,78 eurot ja 3 pakki sigarette „Kent Surround“ kogumaksumusega 15,30 eurot. R. Tumaševitš läbis kassaliini, jättes nende asjade eest tahtlikult tasumata, ja väljus müügisaalist koos varastatud asjadega, tekitades AS-ile OG Elektra varalist kahju summas 22,04 eurot; 1.
  9. 20.12.2022 kella 11:13 paiku võttis Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk 10 A1000MARKET kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 pudeli „Red Bull 0,25l“ maksumusega 1,49 eurot. R. Tumaševitš läbis kassaliini, jättes selle asja eest tahtlikult tasumata, ja väljus müügisaalist koos varastatud asjaga, tekitades A1M OÜ-le varalist kahju summas 1,49 eurot; 1.
  10. 27.12.2022 kella 11:13 paiku võttis Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk 10 A1000MARKET kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 šokolaadi „Kinder Bueno White“ kogumaksumusega 1,58 eurot. R. Tumaševitš läbis kassaliini, jättes nende asjade eest tahtlikult tasumata, ja väljus müügisaalist koos varastatud asjadega, tekitades A1M OÜ-le varalist kahju 1,58 eurot; 1.
  11. ajavahemikul
  12. a detsembri keskpaigast kuni 12.02.2023 kohtueelses menetluses tuvastamata päeval võttis Võru maakonnas Võru vallas või Võru linnas Hansa Bussiliinid AS-ile kuuluvast liinibussist Iveco registreerimismärgiga XXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära aknaklaasipurustamise haamri maksumusega 9 eurot; 1.
  13. 11.02.2023 kella 08:40 paiku võttis Võru linnas Vilja 2 Võru bussijaamas ootesaalis viibides ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le Evoler kuuluva sularaha 25 eurot; 3 1.
  14. 12.02.2023 (s.o pühapäeval) läks võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas AS Lõuna-Eesti Haiglasse, kus võttis kella 13:30 paiku sobivat hetke ära kasutades õendusabi osakonna toast ära haiglatöötajate isiklikud asjad ̶ Ü. K. rahakoti (kus juhuslikult ja R. Tumaševitši teadmata polnudki paberraha, vaid mõned sendid) koos dokumentide, pangakaartide ja kliendikaartidega ning K. K. rahakoti koos dokumentide, kliendikaartide, pangakaardi ja rahaga (paberraha 525 eurot ja metallraha vähemalt 10 eurot). R. Tumaševitš peitis paberraha kaasas olnud spordikotti ja selles olnud Fairy pudelisse ning jõudis peita varastatud rahakotid haigla lähedale metsa sisse. Kirjeldatud käitumisega pani R. Tumaševitš toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt.
  15. Kannatanu K. K. esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab R. Tumaševitšilt 12.02.
  16. a teoga tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 10 eurot. Varaline kahju seisneb varguse ajal K. K. rahakotis olnud metallraha väärtuses, mis on seni kannatanule hüvitamata. Kohtumenetluse poolte seisukohad
  17. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ja taotles R. Tumaševitši süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi enne Tartu Maakohtu 09.01.
  18. a otsuse kuulutamist toimepandud 8-s varguses (20.11.2022-
  19. a detsembri keskpaigani) ning tema karistamist nende tegude eest 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, misjärel kujuneb R.

Tumaševitši karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seejärel moodustada KarS § 65 lg-st 1 ja § 64 lg-st 1 juhindudes liitkaristus 09.01.

  1. a otsusega mõstetud karistusega, mõistes R. Tumaševitši liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 2 eelvangistuses viibitud päeva (s.o 29.-30.09.2022) karistusaja hulka ning määrata, et kandmata liitkaristus on 2 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Edasi tunnistada R. Tumaševitš KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi pärast Tartu Maakohtu 09.01.
  2. a otsust toimepandud 2-s varguses (
  3. ja 12.02.2023) ning karistada teda nende tegude eest samuti 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, misjärel kujuneb R.

Tumaševitši karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-le 5 ja § 65 lg-le 2, mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata R. Tumaševitši kahtlustatavana kinnipidamisest 12.02.

  2. Kannatanu K. K. jäi kohtus tsiviilhagi juurde.
  3. R. Tumaševitš soovis kohtuistungil kriminaalasja lahendamist lühimenetluses, kinnitas, et sai süüdistusest ja tsiviilhagist aru, tunnistas end täielikult süüdi, nõustus tsiviilhagiga ega taotlenud enda ristküsitlemist. Viimases sõnas küsis R. Tumaševitš, et ehk saab ilma karistuse kandmiseta, näiteks rahatrahviga. Ta väga kahetseb ja vabandab.
  4. R. Tumaševitši kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel märkis, et süü ega tsiviilhagi üle vaidlust pole. Karistuse osas palus kaitsja KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel lugeda praeguses asjas 8 varguse eest mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu 09.01.
  5. a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega. Seejärel karistada R. Tumaševitšit 2 varguse eest tunduvalt alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra mõnekuulise vangistusega, moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ja

§ 238lg-st 2 juhindudes vähendada karistust 1/3 võrra.

Arvestades R. Tumaševitši majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätta nii menetluskulud 2/3 ulatuses riigi kanda. 4 Kohtu seisukoht

  1. Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetluses ja R. Tumaševitš anti üldmenetluses kohtu alla. 12.06.
  2. a istungil esitas kaitsja kohtule R. Tumaševitši taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (II kd, tl 126) ja palus lahendada asja lühimenetluses, R. Tumaševitš jäi kohtus lühimenetluse taotluse juurde ning ka prokurör nõustus lühimenetlusega.

§ 233

lg 1 kohaselt võib kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Lähtudes eelnevast, jätkas kohus

§ 2371lg 1 alusel kriminaalasja kohtulikku arutamist lühimenetluse sätete järgi.

Kohtu arvates on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav ja R. Tumaševitš tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Samuti tuleb rahuldada tsiviilhagi. 20.11.-27.12.

  1. a poevargused Antsla ja Põlva linnas
  2. Praeguses asjas ei vaidle pooled süü tõendatuse ega kuriteo kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega tõendatud ja R. Tumaševitši tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Nimelt tuleneb seoses
  3. ja 22.11.
  4. a vargustega Antsla Konsumis (kokku 2 vargust) kannatanu Antsla Tarbijate Ühistu esindaja A. G. ütlustest, et ta töötab Antsla Tarbijate Ühistu XXX ning tema üks tööülesanne on Antsla Konsumi turvakaamerate videosalvestiste vaatamine. 21.11.2022 andsid Antsla Konsumi klienditeenindajad A. G. teada, et 20.11.2022 käis kaupluses võõras kahtlane isik – tõmmu, tumesinise jopega, kapuuts peas, spordikott üle õla – ja kerjas inimestelt raha. Samuti ütlesid klienditeenindajad, et kauplusest on kadunud 1 võidekreem „Nutella metspähklitega 3 kg“, ja palusid vaadata turvakaamera videosalvestisi. Salvestistelt nägi A. G., et 20.11.2022 umbes kell 11:30 siseneb kirjeldatud isik kauplusesse. A. G. jäi mulje, et tegu on võõramaalasega. Salvestiselt oli näha, et isik tiirutab kaupluses ringi, võtab riiulist 1 purgi võidekreemi „Nutella metspähklitega 3 kg“ väärtusega 29,90 ja paneb selle endale spordikotti. Seejärel tiirutab isik veel pikalt ringi ja läheb lõpuks kassasse sooviga osta kommipakk, kuid kuna tal pole raha, võtab kassapidaja kommipaki enda kätte. Isik lahkub poest, jättes võidekreemi eest maksmata. 22.11.2022 helistas A. G. kaupluse juhataja, öeldes, et sama isik on jälle kaupluses. A. G. läks kohe kauplusesse ja nägi hiljem turvakaamerate videosalvestistelt, et kell 11:37 siseneb isik poodi. Tal oli sama riietus. Oli näha, et isik läheb ajalehtede riiuli juurde, võtab sealt 1 „Õhtulehe“ väärtusega 1,79 eurot, paneb ajalehe endale kotti ja läbib kassa, jättes lehe eest maksmata. Isik jääb üldalale pingile istuma ning umbes 5 minuti pärast jõudis ka A. G. kauplusesse ja läks isiku juurde vestlema. A. G. küsis isikult, miks ta eile varastas, mispeale vastas isik, et ta pole midagi varastanud. A. G. ütles isikule veel, et ta ei taha teda rohkem poes näha ja edastab kogu materjali politseile, ning lahkus kauplusest. Isik on proovinud korduvalt kauplusesse siseneda, kuid klienditeenindajad ega A. G. pole lubanud. Kokku tekitas isik Antsla Tarbijate Ühistule 31,69 eurot kahju (I kd, tl 7-8). 30.11.
  5. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõenditena Võru maakonnas Antsla linnas Kreutzwaldi 4a kaupluse Antsla Konsum turvakaamerate
  6. ja 22.11.
  7. a videosalvestisi. Salvestiste järgi võtab tumesinises jopes meesterahvas, kel on peas heledat värvi kootud müts ja kapuuts, 20.11.2022 kell 11:43 riiulilt „Nutella“, paneb selle enda õlal olevasse spordikotti ja lahkub kell 11:47 poest, jättes kauba eest maksmata. 22.11.2022 kell 11:39 võtab sama isik riiulilt ajalehe, paneb selle taas enda õlal olevasse spordikotti ja lahkub kell 11:41 müügisaalist, jättes taas kauba eest maksmata (I kd, tl 15-18). Antsla Tarbijate Ühistu 22.11.
  8. a kuriteoavalduse kohaselt varastas tumesinises jopes mees Antsla Konsumist 20.11.2022 võidekreemi „Nutella metspähklitega 3 kg“ maksumusega 29.90 eurot ja 22.11.2022 „Õhtulehe“ maksumusega 1,79 eurot (I kd, tl 1). 5
  9. Mis puudutab 30.11., 09.12., 17.12., 20.
  10. ja 27.12.
  11. a varguseid Põlva linnas erinevates kauplustes (kokku 5 vargust), siis nähtuvalt Coop Põlva Tarbijate Ühistu 02.12.
  12. a avaldusest-aktist varastati 30.11.2022 kella 12:04 paiku Põlva Euronics kauplusest kõrvaklapid „JBL in-ear“ maksumusega 29,99 eurot (I kd, tl 19). 17.01.
  13. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõenditena Põlva linnas Kesk 10 kaupluse Põlva Euronics turvakaamerate 30.11.
  14. a videosalvestisi. Salvestiste järgi võtab tumesinises jopes meesterahvas, kel on peas heledat värvi kootud müts ja kapuuts ning õlal on spordikott (s.o sama riietusega mees, kes viibis
  15. ja 22.11.2022 Antsla Konsumis), kell 12:04 riiulilt 2 pakendit, paneb 1 pakendi endale taskusse ning väljub poest, jättes kauba eest maksmata (I kd, tl 61-62). Edasi tuleneb süüteoteadetest, et ülalkirjeldatud meesterahvas võttis Põlva linnas Kesk 10 A1000MARKET kauplusest 09.12.2022 kaks pakki sigarette „Kent Surround“ koguväärtusega 10,20 eurot, 20.12.2022 ühe „Red Bulli“ väärtusega 1,49 eurot ja 27.12.2022 kaks šokolaadi „Kinder Bueno White“ koguväärtusega 1,58 eurot ning lahkus kõigil kordadel poest, jättes kauba eest maksmata (I kd, tl 30-34). 17.01.
  16. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõenditena A1000MARKET kaupluse turvakaamerate 09.12., 20.
  17. ja 27.12.
  18. a videosalvestisi. Salvestistelt nähtub, et sama mees, kes viibis
  19. ja 22.11.2022 Antsla Konsumis ning 30.11.2022 Põlva Euronicsis, võtab 09.12.2022 kell 11:18 suletud kassa kohalt 2 pakki „Kent Surround“ sigarette ja lahkub kell 11:21 poest, jättes kauba ees maksmata. 20.12.2022 kell 11:09 võtab sama mees jahutuskapist 1 „Red Bull 0,25l“ ja lahkub kell 11:13, jättes kauba est maksmata. Ning 27.12.2022 kell 11:09 võtab sama mees riiulist 2 šokolaadi „Kinder Bueno White“, paneb need oma õlal olevasse spordikotti ja lahkub kell 11:13 poest, jättes jälle kauba eest maksmata (I kd, tl 63-64 ja 68-71). Viimaks varastas tumesinises jopes mees AS-i OG Elektra 29.12.
  20. a avaldusest tulenevalt 17.12.2022 kella 12:40 ajal Põlva linnas Kesk 41 Grossi Toidukaubad kaupluses dušigeeli „Old Spice Captain“ maksumusega 3,08 eurot, nõudepesuvahendi „Fairy Apple“ maksumusega 1,88 eurot, vedelseebi „Roheline Apteek“ maksumusega 1,78 eurot ja 3 pakki sigarette „Kent Surround“ kogumaksumusega 15,30 eurot, tekitades varalist kahju kokku 22,04 eurot (I kd, tl 47). 17.01.
  21. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõenditena Grossi Toidukaubad kaupluse 17.12.
  22. a turvakaamerate videosalvestisi. Salvestiste järgi võtab sama eelpool kirjeldatud meesterahvas 17.12.2022 kl 13:05-13:06 riiulilt vedelseebi „Roheline Apteek“, dušigeeli „Old Spice Captain“ ja nõudepesuvahendi „Fairy Apple“ ning paneb need oma õlal olevasse spordikotti. Seejärel võtab mees kl 13:09 kapist 3 pakki sigarette „Kent Surround“, paneb need eemale kõndides jope taskusse ja lahkub kl 13:10 poest, jättes kaupade eest maksmata (I kd, tl 64-67).
  23. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist, kusjuures turvakaamerate videosalvestistelt nähtuvalt pani kõik poevargused toime sama meesterahvas. Kuigi 17.01.
  24. a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt avaldas R. Tumaševitš esialgu, et ta pole kunagi Antsla Konsumi, Põlva Euronicsi, A1000MARKET ega Grossi Toidukaubad kauplustest midagi varastanud, ütles ta ülekuulamise jätkudes, et ta arvab, et võis küll olla, et ta vahepeal vastastas. Ning viimaks tunnistas R. Tumaševitš, et kuna seal videotel ja piltidel on tõepoolest tema, siis ta pani need vargused toime. Keegi pole R. Tumaševitšile öelnud, et ta varastaks, vaid ta on läinud, sest on ise tahtnud. Ta ei oska öelda, miks ta need asjad varastas. Tal polnud raha ja nii lihtsalt juhtus (I kd, tl 74). Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et R. Tumaševitš võttis süüdistuses märgitud aegadel ja kauplustest ära süüdistuses loetletud esemed (kokku 7 poevargust). 6 11.02.
  25. a vargus Võru bussijaamas
  26. Tunnistaja E. L. 17.02.
  27. a ülekuulamise protokolli kohaselt töötab ta T-Grupp OÜ-s XXX ja tema töökoht asub Võru linnas Vilja 2 Võru bussijaamas, kus TGrupp OÜ rendib ruume OÜ-lt Evoler. E. L. tööülesanded on bussipiletite müümine ja info andmine ning vastavalt OÜ Evoler juhatuse liikme J. K. sõlmitud kokkuleppele võtab E. L. vastu ka WC kasutamise eest raha. Karp, kuhu raha pannakse, asub töölaual kassaluugi lähedal. E. L. jättis 10.02.
  28. a õhtul rahakarbi lauale ja kui ta alustas järgmisel hommikul 11.02.2023 kella 09:10 paiku tööd, märkas ta, et karbist on ära võetud 25 eurot sularaha. Samal ajal viibis ootesaalis muslasrahvusest meesterahvas. Sama mees on umbes pool aastat koguaeg bussijaama vahet käinud, viibib sageli klienditeenindajate juures kassaluugi lähedal ja häirib ning E. L. on pidanud talle korduvalt ütlema, et ta läheks kassaluugist eemale. E. L. hakkas kohe seda meest raha äravõtmises kahtlustama, rääkis 12.02.2023 oma kahtlustest J. K. ja palus viimasel vaadata turvakaamera salvetist. E. L. vaatas salvestist 15.02.2023, nägi, et R. Tumaševitš võttiski raha ära, ja esitas politseile avalduse (II kd, tl 66). Tulenevalt kannatanu OÜ Evoler juhatuse liikme J. K. 17.02.
  29. a ülekuulamise protokollist on OÜ Evoler Võru bussijaama kinnistu (sh bussijaamas asuva tualettruumi) omanik ja vastavalt omavahelisele kokkuleppele kogub tualeti kasutamise eest raha T-Grupp OÜ XXX. 12.02.
  30. a hommikul teatas E. L. J. K., et karbist on raha ära varastatud, ja kui J. K. hakkas 13.02.2023 vaatama ootesaali turvakaamera salvestist, selgus kohe, et raha võttis mustlasrahvusest meesterahvas 11.02.2023 kella 08:36 paiku. Sama mees on vähemalt 3 kuud viibinud iga päev bussijaamas ja kui J. K. küsis temalt, miks ta on nii sageli seal, vastas mees, et tal pole kuskil olla (II kd, tl 63). 22.02.
  31. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõenditena Võru bussijaama turvakaamerate videosalvestisi. Salvestiste järgi siseneb R. Tumaševitš 11.02.2023 kell 08:40 bussijaama ootesaali, võtab kell 08:42 ootesaali vasakust nurgast roosat värvi karbi enda kätte, paneb karbi mõne hetke pärast tagasi ja lahkub kell 08:45 ootesaalist (II kd, tl 67-70).
  32. Kohus leiab, et tunnistaja ja kannatanu ütlused ning Võru bussijaama turvakaamerate videosalvestis on samuti lubatavad ja usaldusväärsed tõendid, mis langevad omavahel täielikult kokku. Võru bussijaama turvakaamerate salvestiselt nähtub sama mees, kes pani toime 20.11.-27.12.
  33. a poevargused, ning kuigi R. Tumaševitš ütles 07.03.
  34. a kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta ei mäleta bussijaamast 25 euro võtmist (II kd, tl 83), tunnistas ta kohtuistungil end täielikult süüdi. Tuginedes eelpool käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile, tuvastab kohus, et R. Tumaševitš võttis 11.02.2023 Võru bussijaamast ära OÜle Evoler kuuluvad 25 eurot sularaha. 12.02.
  35. a vargus Lõuna-Eesti Haiglas
  36. Kannatanu Ü. K. 13.02.
  37. a ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 12.02.2023 LõunaEesti Haiglas tööl, läks söögiruumi ja avastas, et tema rahakotti pole käekotis. Ta hakkas rahakotti otsima ja küsis kolleegidelt, kas nemad on seda näinud, mispeale ütles kolleeg K. K. (ülekulamise protokollis ekslikult K.), et ehk Ü. K. pani oma rahakoti K. K. kotti, mis seisis Ü. K. koti kõrval toolil. Kuid kui K. K. läks oma kotti vaatama, avastas ta, et ka tema rahakott on kadunud. Ü. K. läks kohe alumisele korrusele valvuri juurde ja küsis, kas pole kahtlast inimest liikunud. Kahtlane inimene seisis aga juba valvuri juures fuajees ja nad vestlesid omavahel. Samal ajal helistas K. K. politseisse. Võõras inimene hakkas end kohe kaitsma, avas kaasas olnud spordikoti ja näitas, et seal pole rahakotte. Seejärel läks see inimene tualettruumi, kus viibis kuni politsei saabumiseni. Ü. K. rahakotis olid mõned sendid, dokumendid, pangakaardid ja kliendikaardid ning ta sai kõik oma asjad 13.02.2023 politseist tagasi (II kd, tl 9). Tulenevalt kannatanu K. K.
  38. ja 13.02.
  39. a ülekuulamise protokollidest oli ta 12.02.2023 alates kella 06:00 Lõuna-Eesti Haiglas tööl ja pani hommikul oma käekoti õendusabi puhketoa toolile. Kella 12:30-14:00 vahel avastas Ü. K., et tal pole rahakotti, mispeale ütles K. K., et ehk pani 7 Ü. K. oma rahakoti kogemata K. K. kotti. Kui K. K. vaatas oma kotti, avastas ta, et tema rahakott on samuti kadunud, ja helistas kohe politseisse. Haigla töötajad hoidsid kuni politsei saabumiseni fuajees mustlast kinni ja mustlane ütles, et tema käes rahakotte pole. K. K. rahakotis olid paberraha 525 eurot, münte vähemalt 10 eurot ning dokumendid, pangakaart ja kliendikaardid. K. K. sai 13.02.2023 oma asjad politseist tagasi, v.a 10 eurot müntides (II kd, tl 14 ja 16).
  40. Tunnistaja P. M. 13.02.
  41. a ülekuulamise protokolli järgi oli ta 12.02.2023 tööl patrulliteenistuses ja sai väljakutse Meegomäe külla Lõuna-Eesti Haiglasse, kust oli varastatud kahe töötaja rahakotid. Kohapeal ütlesid haiglatöötajad politseinikele, et varas on WC-s ega ava ust. Politseinikele avas ukse R. Tumaševitš, kes eitas rahakottide vargust ja politseinikud ei leidnud rahakotte ka WC-st. Politseinikud otsustasid toimetada R. Tumaševitši asjaolude selgitamiseks patrullautosse ja kui P. M. vaatas koos haigla osakonnajuhatajaga turvakaamera salvestisi, oli näha, et R. Tumaševitš siseneb puhkeruumi, tegutseb käekottide juures ja lahkub seejärel nii puhketoast kui ka osakonnast. Kui P. M. küsis R. Tumaševitšilt, kus on rahakotid, ja ütles, et kaameralt on näha, et R. Tumaševitš käis osakonnas, ütles R. Tumaševits endiselt, et ta pole midagi teinud. Kui politseinikud hakkasid koos R. Tumaševitšiga jaoskonna poole sõitma, küsis R. Tumaševitš, kas ta saab koju, kui ta rahakottide asukoha ette näitab. Samuti käskis R. Tumaševitš sõita haigla juures olevasse metsa, kus ta näitas, kuhu ta oli varastatud rahakotid pannud. Politseinikud kontrollisid kohapeal rahakotid üle, kuid raha neis polnud, ja ka R. Tumaševitš ei tahtnud rahast rääkida. Kui hakati uuesti jaoskonna poole sõitma, ütles R. Tumaševitš, et raha on tema spordikotis, võttis arestimajas kotist Fairy pudeli ja näitas, et raha on pudelis. R. Tumaševitš võttis raha pudelist välja, pesi puhtamaks ja luges üle. R. Tumaševitšil oli väike rahakott, milles olid ainult mündid ja sendid, ning R. Tumaševitš ütles, et see on tema raha (II kd, tl 21).
  42. Kohus märgib, et kannatanute ja tunnistaja ülal refereeritud ütlustega langevad kokku
  43. ja 23.02.
  44. a asitõendite vaatlusprotokollid, mille kohaselt vaadeldi asitõenditena Lõuna-Eesti Haigla turvakaamerate videosalvestisi, patrullpolitseinike vormikaamera videosalvestisi ning kaht rahakotti, Fairy pudelit ja sularaha. Nii nähtub haigla turvakaamera salvestistelt, et R. Tumaševitš siseneb 12.02.2023 kell 13:30 Lõuna-Eesti Haigla osakonnas paremal asuvasse ruumi, suundub akna all toolidel olevate käekottide juurde, toimetab kottide juures ja lahkub kell 13:31 osakonnast (II kd, tl 30-33). Patrullpolitseinike vormikaamera videosalvestiste järgi näitab R. Tumaševitš Lõuna-Eesti Haigla lähedal metsas politseinikele rahakottide asukohta ning arestimajas näitab ta Fairy pudelit ja ütleb, et ta peitis sinna rahakottidest võetud raha. Samuti peseb ja loeb R. Tumaševitš rahakupüüre ning saab kokku 525 eurot. Rahakottide vaatlusel fikseeriti, et ühes rahakotis olid K. K. dokumendid ja kliendikaardid ning teises rahakotis olid Ü. K. dokumendid ja kliendikaardid. Sularaha oli kokku 525 eurot (II kd, tl 2328).
  45. R. Tumaševitši 13.
  46. ja 07.03.
  47. a kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest tulenevalt tunnistas ta Lõuna-Eesti Haiglast rahakottide võtmist, selgitades, et kui ta nägi haiglas viibides ühes ruumis käekotte, võttis ta kohe kottidest rahakotid. R. Tumaševitš võttis haiglaruumides rahakottidest raha välja (raha oli ainult ühes kotis), pani raha taskusse ja viis rahakotid metsa alla puu juurde, kust ta hiljem need politseile üle andis. Kui R. Tumaševitš ootas haigla fuajees bussi, tulid rahakottide omanikud kohale, kuid R. Tumaševitš ütles, et ta ei võtnud rahakotte. R. Tumaševitš pani enne politsei saabumist raha Fairy pudelisse, ütles teel jaoskonda politseinikele, kus raha on, ja andis raha tagasi. R. Tumaševitš vabandab kannatanute ees ja tal on häbi. Ta ei tahtnud seda kuritegu teha, aga no juhtus niimoodi (II kd, tl 46 ja 83). 8
  48. Kohtu arvates on ka ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusvärsed ning omavahel kooskõlas. Tuginedes neile kogumis, tuvastab kohus, et R. Tumaševitš võttis 12.02.2023 Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas Lõuna-Eesti Haigla õendusabi osakonna toast ära Ü. K. rahakoti koos dokumentide, pangakaartide ja kliendikaartidega ning K. K. rahakoti koos dokumentide, kliendikaartide, pangakaardi ja rahaga (paberraha oli 525 eurot ja metallraha vähemalt 10 eurot). K. K. kuuluvad 10 eurot pole praeguseni kannatanule tagastatud. Ajavahemikul
  49. a detsembri keskpaigast kuni 12.02.2023 vargus liinibussis
  50. R. Tumaševitši kinnipeetu läbiotsimise protokollist nähtub, et kui ta oli 12.02.2023 kinni peetud kahtlustatavana Lõuna-Eesti Haiglas toime pandud varguses, leiti tema juurest muu hulgas akna purustamise haamer (II kd, tl 7), ning 22.02.
  51. a asitõendi vaatlusprotokollist järgi vaadeldi seda klaasi purustamise haamrit asitõendina (II kd, tl 74-75). Lisaks tuleneb tunnistaja E. Z. ülekuulamise protokollist, et ta töötab Hansa Bussiliinid AS-is XXX. Ühel päeval (E. Z. ei mäletanud täpset kuupäeva), kui dispetšer küsis kõigilt tööl olnud juhtidelt, kas mõnest bussist on kaduma läinud aknapurustamise haamer, avastas E. Z., et selline haamer on puudu bussist, millega tema sõidab. Buss kuulub Hansa Bussiliinid AS-ile ja on registreerimismärgiga XXX (II kd, tl 73). Kannatanu Hansa Bussiliinid AS-i tehnikajuhi K. O. ülekuulamise protokolli kohaselt ei teatanud bussijuhid ühegi haamri kadumisest, kuid kui politseist küsiti, kas mõnest bussist on haamer kadunud, selgus, et Hansa Bussiliinid AS-i bussist registreerimismärgiga XXX on haamer puudu.
  52. a detsembri keskpaigas olid selles bussis haamrid alles, sest siis toimus viimane põhjalik busside kontroll, kuid täpsemat haamri kadumise aega pole võimalik välja selgitada, sest bussis pole turvakaameraid. 22.02.2023 politseist tagasi saadud haamer on sama, mida kasutatakse Iveco bussides, ja selle väärtus on 9 eurot (II kd, tl 80). R. Tumaševitši 07.03.
  53. a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli järgi võttis ta kinnipidamisel leitud haamri linnaliini bussist sõidu ajal, kuid ei mäleta, millal täpselt see oli ega kuhu ta siis sõitis (II kd, tl 83).
  54. Sarnaselt ülejäänud käesolevas otsuses käsitletud tõenditega on kohtu arvates ka ülal refereeritud aknapurustamise haamri äravõtmist puudutavad tõendid lubatavad, usaldusäärsed ja omavahel kooskõlas. Seega tuvastab kohus neile tõenditele tuginedes, et R. Tumaševitš võttis ajavahemikul
  55. a detsembri keskpaigast kuni 12.02.2023 täpsemalt tuvastamata kuupäeval Võru maakonnas Võru vallas või Võru linnas Hansa Bussiliinid AS-ile kuuluvast liinibussist Iveco registreerimismärgiga XXX ära aknaklaasipurustamise haamri maksumusega 9 eurot. Õiguslik hinnang ja lõplik kvalifikatsioon
  56. Asudes andma R. Tumaševitši tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et kõikide praeguses asjas kõne all olevate tegude puhul olid teo objektid võõrad vallasasjad, mille R. Tumaševitš ära võttis. Järelikult on täidetud KarS § 199 lg 1 objektiivsed tunnused. Kuna R. Tumaševitš teadis, et need asjad on tema jaoks võõrad ja et asjade omanikud pole asjade äravõtmisega nõus, kuid tegutses sellegipoolest sooviga jätta senised omanikud asjadest kestvalt ilma, on praegusel juhul täidetud ka KarS § 199 subjektiivne koosseis, s.o ebaseadusliku omastamise eesmärk ja tahtlus muus osas. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb R. Tumaševitš talle etteheidetavates vargustes süüdi tunnistada.
  57. Kohtu arvates vastab R. Tumaševitš tegevus KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud kvalifitseerivale tunnusele. R. Tumaševitš pani kõigepealt 20.11.-27.12.2022 (s.o ca 1 kuu jooksul) Antsla ja Põlva linnas toime 7 poevargust, võttes iga kord ära mõned üksikud väheväärtuslikud asjad (suurima varalise kahju tekitas 30.11.2022 kõrvaklappide vargusega 29,99 eurot). Seejärel varastas R. Tumaševitš alates
  58. a detsembri keskpaigast kuni 9 12.02.2023 (s.o ca 2 kuu jooksul) Võru bussijaamas sularaha, Võru maakonnas või Võru linnas sõidu ajal liinibussis klaasipurustamise haamri ning Võru maakonnas Lõuna-Eesti Haiglas haiglatöötajate rahakotid. Kokku pani R. Tumaševitš vähem kui 3 kuu jooksul (20.11.202212.02.2023) toime 10 vargust. Pidades lisaks silmas, et Tartu Maakohtu 09.01.
  59. a otsusega tunnistati R. Tumaševitš KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi 21.-27.09.2022 (s.o ca 1 nädala jooksul) toime pandud 3-s varguses (I kd, tl 84), ning praeguses asjas tuvatatu kohaselt jätkas ta 20.11.2022 (s.o vähem kui 2 kuud pärast eelmiseid vargusi) uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, leiab kohus, et R. Tumaševitši puhul on võõraste asjade äravõtmine pidevalt korduv käitumismuster ja tal on välja kujunenud harjumus varastada. Kõige ilmekamalt näitab R. Tumaševitši varastamisharjumust ehk liinibussist klaasipurustamise haamri äravõtmine, sest taolisel väga spetsiifilisel esemel pole igapäevaelus rakendust ja selle äravõtmiseks pole arusaadavat põhjust. Kahtlustatavana ülekuulamistel ei osanud R. Tumaševitš ka ise varguseid põhjendada, öeldes vaid, et nii lihtsalt juhtus. Kuna varguste toimepanemine on kujunenud R. Tumaševitš puhul süstemaatiliseks, tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistus
  60. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu hinnangul pole võimalik R. Tumaševitšile rahalist karistust mõista. Praeguses asjas pole tegemist juhuslike või üksikute üleastumistega ega ka esimese süüditunnistamisega, vaid nagu eelpool märgitud, tunnistati R. Tumaševitš Tartu Maakohtu 09.01.
  61. a otsusega (s.o vähem kui 7 kuud tagasi) süüdi muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kusjuures liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 9 kuu ja 28 päevane vangistus jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Praeguses asjas selgus, et R. Tumaševitš jätkas uute samasuguste kuritegude toimepanemist juba 20.11.2022 (s.o vähem kui 2 kuud pärast eelmiseid vargusi uue kriminaalmenetluse ajal) ega muutnud oma käitumist ka pärast 09.01.
  62. a süüdimõistvat kohtuotsust. R. Tumaševitsi õigusrikkumised lõpetas alles vahistamine (s.o vabaduse võtmine). Kuna käimasolnud kriminaalmenetlus, süüdimõistev kohtuotsus, katseaeg ega äsja alanud kriminaalhooldus ei distsiplineerinud vähimalgi määral R. Tumaševitšit, on vangistuse mõistmine vältimatu. KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.
  63. Analüüsides edasi R. Tumaševitši süü suurust, arvestab kohus, et R. Tumaševitš pani vähem kui 3 kuu jooksul toime 10 vargust, tekitades varalist kahju 8-le kannatanule. Kuigi R. Tumaševitši kuritegelik aktiivsus oli üsna kõrge, võttis ta samas valdava enamiku kordadest ära mõned üksikud väheväärtuslikud asjad (vaid Ü. K. ja K. K. varastas R. Tumaševitš rahakotid, kusjuures K. K. rahakotis oli ca 535 eurot). Seega ei tekitanud R. Tumaševitš kannatanutele kuigi suurt varalist kahju. Eelnevast lähtudes on R. Tumaševitši süü mõnevõrra alla keskmise.
  64. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga, et esineb KarS § 57 lg 1 p-s 2 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o enamikel juhtudel kahju vabatahtlik hüvitamine. Kuigi Antsla Tarbijate Ühistule tekitatud kahju 31,69 (29,90+1,79) eurot, Põlva Tarbijate Ühistule tekitatud kahju 29,99 eurot, A1M OÜ-le tekitatud kahju 13,27 (10,20+1,49+1,58) eurot ja AS-ile OG Elektra tekitatud kahju 22,04 eurot hüvitas R. Tumaševitši XXX (I kd, tl 89), viibis R. Tumaševitš samal ajal vahi all ning tal endal polnudki võimalik kahju hüvitada. Pidades silmas, et kahju hüvitamine vastas R. Tumaševitši soovile, arvestab kohus seda R. Tumaševitši karisust kergendava asjaoluna.
  65. Erinevalt kaitsjast pole kohtu meelest aga KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendavat asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust. Kuigi R. Tumaševitš ütles viimases sõnas, 10 et ta kahetseb toimepandud kuritegusid, pole see kohtu hinnangul siiras. Nimelt väitis R. Tumaševitš ka kohtueelses menetluses 17.01.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel 20.11.-27.12.
  66. a poevarguste kohta, et ta vist ei soovinud varastada, vaid see kõik on lihtsalt juhtunud, lubas, et ta rohkem ei varasta, ja kahetses (I kd, tl 74). Vaatamata viimati märgitule, pani R. Tumaševitš juba
  67. ja 12.02.2023 (s.o vähem kui 1 kuu pärast ülekuulamist) bussijaamas ja haiglas toime uued vargused ning avaldas 13.02.
  68. a kahtlustatavana ülekuulamisel jälle, et ta ei tahtnud haiglast varastada ja no juhtus niimoodi (bussijaamast raha varastamist R. Tumaševitš tookord enda sõnul ei mäletanud) (II kd, tl 83). Kuna R. Tumaševitsi arvates vargused lihtsalt juhtuvad ning ta jätkas varguste toimepanemist märkimisväärselt lühikest aega nii pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust kui ka 17.01.
  69. a kahtlustavana ülekuulamisel antud lubadusi, pole ka kohtuistungil järjekordselt öeldud sõnad siirad. R. Tumaševitš ei võta varguste eest täit vastutust, ei pinguta oma käitumise muutmise nimel ega kahetse tegelikult oma kuritegusid. Tal on välja kujunenud varastamisharjumus ja võimaluse korral paneb ta toime uued samasugused kuriteod.
  70. Veel arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et Tartu Maakohtu 09.01.
  71. a otsusega, mil R. Tumaševitš tunnistati süüdi eelmistes samalaadsetes kuritegudes, mõisteti talle KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 3 varguse eest karistuseks 8 kuud vangistust. Pidades silmas, et R. Tumaševitš pani käesolevas asjas toime 10 uut vargust, jätkates samasugust käitumist vähem kui 2 kuud pärast eelmisi vargusi tookordse kriminaalmenetluse ajal ja ka pärast süüdimõistvat kohtuotsust, tuleb praeguste varguste eest mõista kahtlemata rangem karistus.
  72. Arvestades eelnevat kogumis, mõistab kohus kõigepealt R. Tumaševitšile enne Tartu Maakohtu 09.01.
  73. a otsuse kuulutamist toime pandud 8 varguse eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tuginedes

§ 238lg-le 2, vähendab kohus seda karistust 1/3 (s.o 6 kuu) võrra ning mõistab R.

Tumaševitši lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Kuna R. Tumaševitš pani kõnealused 8 vargust toime enne viimast (s.o Tartu Maakohtu 09.01.

  1. a) süüdimõistvat otsust, moodustab kohus edasi KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuste Tartu Maakohtu 09.01.
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga (s.o 1 aasta 9 kuu ja 28 päevase vangistusega), suurendades viimati nimetatud karistust osaliselt 8 uue varguse eest mõistetud karistuse (1 aasta vangistuse) arvelt. Nii kujuneb R. Tumaševitši liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Erinevalt kaitsjast pole kohtu arvates võimalik lugeda liitkaristuse moodustamisel kergemat karistust kaetuks raskemaga, sest sel juhul jääks uute varguste ebaõigussisu põhjendamatult tähelepanuta.
  3. Järgnevalt mõistab kohus R. Tumaševitšile pärast 09.01.2023 toime pandud 2 varguse eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks 9 kuud vangistust, mida tuleb

§ 238lg-st 2 lähtudes vähendada 1/3 (s.o 3 kuu) võrra.

Nii kujuneb R. Tumaševitsi lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna R. Tumaševitš pani kõnealused vargused toime KarS § 74 alusel määratud katseajal, suurendab kohus KarS § 65 lg 2 alusel viimati märgitud karistust 6 kuud vangistust KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõistab R. Tumaševitši lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb liitkaristuse kandmise alguseks lugeda R. Tumaševitši kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.02.2023 (II kd, tl 3). Kohus tühistab R. Tumaševitši kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi

  1. Kannatanu K. K. nõuab tsiviilhagis 12.02.
  2. a vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 10 eurot. Varaline kahju seisneb varguse ajal K. K. rahakotis olnud metallraha väärtuses, mis on seni hüvitamata. 11
  3. R. Tumaševitš nõustus kohtus K. K. hagiga. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna R. Tumaševitš võttis kannatanu K. K. tsiviilhagi õigeks, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel hagi täielikult ja mõistab R. Tumaševitšilt K. K. kasuks välja 10 eurot. Kriminaalmenetluse kulud 31.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 32. R. Tumaševitš tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o teise astme kuriteos.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (1,5x725=1087,50). Samuti on praeguses asjas R. Tumaševitši määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses menetlustoimingutel osalemise ning kriminaaltoimikuga tutvumise eest kokku 420 eurot (139,20+64,80+86,40+129,60=420) (II kd, tl 50, 59, 86, 97). Lisaks esitas kaitsja kohtumenetluses taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas 30.08.

  1. a pealdisega täielikult summas 799,20 eurot (sh käibemaks). Seega on R. Tumaševitši määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 1219,20 eurot (420+799,20=1219,20). Ning kõik R. Tumaševitši menetluskulud kokku on 2306,70 (1087,50+1219,20=2306,70) eurot.
  2. Kohtuistungil palus kaitsja jätta 2/3 menetluskuludest riigi kanda. Kohtu arvates tuleb jätta riigi kanda 1/2 menetluskuludest ja võimaldada R. Tumaševitšil tasuda teine pool menetluskuludest ositi 12 kuu jooksul.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Süüdistataval on võimalik tõendada töökoha või vara puudumist näiteks töötuna arvel oleku ja erinevate vara registrite väljavõtetega (vt nt RKKK 24.07.2020. a otsus nr 1-16-9323, p 24). 34.

§ 233

lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Praegusel juhul pole kriminaaltoimikus R. Tumaševitši varalise seisundi kohta ühtki tõendit ning kohtuistungil avaldas ta üksnes, et XXX ega XXX. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja et R. Tumaševitši varatus pole tõendatud, pole kohtul ainuüksi kaitsja väidete tõttu alust jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Siiski arvestab kohus, et praeguse otsuse alusel peab R. Tumaševitš viibima vanglas 3 aastat. Lähtudes viimati märgitust, möönab kohus, et enam kui 2300-euroste menetluskulude tasumine käib ka ositi 1 aasta jooksul tõenäoliselt R. Tumaševitšile üle jõu. 35. Eelnevat arvestades jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel 1/2 määratud kaitsja tasust ja kuludest riigi kanda ning 1/2 sundrahast jätab kohus R. Tumaševitšilt välja mõistmata. Seega tuleb R. Tumaševitšilt välja mõista sundraha 543,75 euro ulatuses ning määratud kaitsja tasu ja 12 kulud 609,60 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1153,35 eurot. Nagu öeldud, määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid ja muud küsimused 36. Kriminaalasjas on asitõendiks 10 DVD-R-plaati erinevate kaupluste, bussijaama ja haigla turvakaamerate videosalvestistega, samuti patrullipolitsei vormikaamera videosalvestistega.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb need jätta kriminaaltoimiku juurde.

37. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on füüsilisest isikust kannatanu K. K. taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (II kd tl 19). (allkirjastatud digitaalselt) 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.