← Eesti

1-23-5277/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-23-5277 (kohtueelse menetluse nr 232610503

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Puks Süüdistatav Peeter Rüütel isikukood 36206226516; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; käesoleval ajal kehtivaid kriminaalkaristusi ei oma, tõkendit ei ole kohaldatud Kohtuistungi toimumise aeg 20. september 2023 RESOLUTSIOON Peeter Rüütel süüdi mõista

§ 424

lg 2 järgi ning karistada vangistusega 10 (kümme) kuud.

§ 74

lg-te 1-3 alusel määrata, et Peeter Rüütlile mõistetud karistusest 10 kuud vangistust kuulub kohe ära kandmisele 7 (seitse) päeva vangistust. Ülejäänud mõistetud karistust, s.o 9 (üheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Peeter Rüütel ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Peeter Rüütlit käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Peeter Rüütli katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.09.2023. Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisel.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete (otsuse punktid 1-6) täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Peeter Rüütlit ilmuma vanglasse karistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Vangistuse kandmise aja algust arvata alates Peeter Rüütli ilmumisest vanglasse. Välja mõista Peeter Rüütlilt menetluskuludena sundraha 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 75 senti, joobe tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 80 senti riigituludesse. Menetluskuludest sundraha 543,75 euro ulatuses jätta riigi kanda. Peeter Rüütlilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 694,55 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11-ne osamakse katteks 57,88 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 57,87 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99923700029181 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-23-5277). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, 2

(4)kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.09.
  1. Süüdistus Peeter Rüütlit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 18.11.2019 otsusega nr xxx-xxxx (milline karistus oli kehtiv), 24.05.2023 kella 00.45 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx tee
  2. kilomeetril juhtis tahtlikult mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli 3,06 mg/g. Eeltooduga rikkus Peeter Rüütel kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Peeter Rüütel toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Peeter Rüütli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 424

lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 (kokkuleppe tekstis ekslikult sõnaliselt välja kirjutatud üksteist, millise vea prokurör kohtuistungil parandas) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb Peeter Rüütlil kohe ära kanda karistus 7 päeva vangistust ning 9 kuu ja 23 päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui Peeter Rüütel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 4 alusel seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, kohustada Peeter Rüütlit käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Kohtu järeldused Süüdistatav Peeter Rüütel kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3

(4)Süüdistatav Peeter Rüütel tuleb süüdi mõista

§ 424lg 2 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt Kr

MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 136,80 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja juhindudes KrMS § 180 lg 3, jätab kohus poole sundrahast, s.o 543,75 eurot riigi kanda. Arvestades süüdistatava isikut ja tema varalist seisu (on puuduva töövõime ja raske liikumispuudega isik, kelle sissetulekud ei ole suured), peab kohus osa menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendatuks. Ülejäänud menetluskulud (kokku 694,55 eurot) tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõsta. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.