7.
lg.1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg.2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 8. Alates 01.01.2022 kehtiva
lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg.4 Lk 3 / 6 2-23-2754 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil.
lg.5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses , milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kehtiva
lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg.3 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot , alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209.20 eurot ja alates 01.04.2023 on elatise baassumma 249.78 eurot.
lg.4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 baassumma 200 + 3% s.o. 43.44 = 243.44 eurot ; alates 01.04.2022 baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 = 255.64 eurot ja alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 = 300.33 eurot.
lg.5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses , milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS § 17 lg.3 järgi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega käesoleval ajal kehtiva
järgi on miinimumelatis ühe lapse kohta alates 17.02.2023 (hagi esitamise aeg) baassumma 209.20 + 3% s.o. 46.44 – ½ lapsetoetust (80: 2) 40 eurot = 215,64 eurot ja alates 01.04.2023 baassumma 249.78 + 3% s.o. 50.55 – ½ lapsetoetust 40 eurot = 260,33 eurot. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest 17.02.2023 seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Laps kostja juures viibinud ei ole. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamisest osa võtma võrdselt. 9. Kostja kirjalikult esitatud vastuväited hagile ei ole põhjendatud. Kostja väitel neil oli kokkulepe lapse emaga, et hageja ei soovi elatist , kuna ta ehitas neile eluaseme.
kohaselt kokkulepe , millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus v. piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult , on tühine. Kohus leiab, et isegi kui lapse vanematel oli selline kokkulepe on see vastavalt
Kostja väitel on ta ehitanud lapse emale elamu ja enamus ehitusmaterjalid on tema soetatud, samuti sisustus ja ta on nõus elatist maksma kui tema töö ja vaev saab tasutud vara jagamise näol. Kohus leiab, et kui M.H.´il on nõudeid lapse ema E.V.`i vastu siis saab ta vastava nõude kohtu kaudu esitada. Käesolevas asjas on hageja alaealine laps ja kostja lapse isa. Antud vaidluses ei saa esitada vara jagamise nõudeid v. muid rahalisi nõudeid lapse ema vastu ja kostja poolt esitatud nõue ei saa olla alaealise lapse vastu. Samuti rahavastikuregistri väljavõtte kohaselt ei ole lapse vanemad olnud abielus (tl.18-19). Seega ei saa tegemist olla ka abieluvara jagamise nõudega vaid nõuded saavad olla muul alusel. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile on E.V. Xxxxxxxxxxx kinnistu , asukohaga Xxxxxxxxxxx omanik (tl.56). Kostja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Seega kohus jätab M.H. kirjalikud vastuväited hagile tähelepanuta. 10. Kostja M.H. 14.06.2023 kohtuistungil selgitas, et ta on OÜ Melfiks osanik ja juhatuse liige ja firma ainuke töötaja, sissetulekud kuus on 250 eurot ja mõni tulemustasu, kui hästi läheb saab 400 eurot kätte. Tal on veel üks alaealine laps L.K. sündinud xxxxxxxxxxx , keda peab üleval ja teise lapse kulud on 200 eurot kuus (tl.58). Kostja M.H. kinnitas, et ta ei ole töövõimetu (tl.58). 10.1
lg.1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg.2 järgi vanemad ei Lk 4 / 6 2-23-2754 vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus v. olukord , kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 10.2 Vastavalt äriregistri andmebaasile on M.H. Xxxxxxxxxxx osaühing , reg.kood 16370124 osanik , juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (tl.50-51). OÜ Xxxxxxxxxxx põhitegevusala elamute ja mitteeluruumide ehitus ning lisategevusala mootorsõidukite hooldus ja remont. Kostja on töövõimeline meesterahvas. See, et kostja ei tööta piisaval määral (isegi mitte miinimumtöötasu saamiseks) ei ole alus elatise vähendamiseks alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr.124/09.12.2022 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates 1 jaanuarist 2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Kui kostjal on alaealised lapsed on ta kohustatud tegema kõik võimaliku , et tööd leida, töötasu teenida ja alaealisi lapsi ülal pidada. Kui kostja ei tule toime osaühingu juhtimisel töötasu teenimisega on tal võimalik asuda palgatööle ja saada piisavat töötasu arvestades, et kostja enda kohtuistungil antud selgituste järgi on tal keskeriharidus ja on auto keretehnik, osaühingus töötab haljastuse peal, aga kui pakkumised tulevad tegeleb ka auto hooldusega (tl.58). Kostja ei ole esile toonud andmeid, et elatise väljamõistmisel jääks teine laps vähem kindlustatud olukorda. Kohtuistungil kostja selgitas, et teise lapse ülalpidamiseks kulub tal 200 eurot kuus. Vastavalt rahvastikuregistri andmebaasile on L.-K.H.. sündinud xxxxxxxxxxx (tl.19). On üldteada asjaolu, et suuremate laste ülalpidamiskulud on suuremad kui väiksemate laste ülalpidamiskulud. Seega ei ole millegagi põhjendatud, et ühte last üldse ülal ei peeta ja teist last peetakse. Lapse kulutusi ei ole vajalik tõendada kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Kohus leiab, et kostjal M.H.`il puuduvad alused elatise vähendamiseks alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära ja kohus mõistab elatise välja seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras märkides lahendis elatise suuruse muutmise alused vastavalt
11. Kohus arvutab välja elatise võlgnevuse alates hagi esitamisest 17.02.2023 kuni 30.06.2023 s.o. summas 1089.03 eurot (s.o.veebruar 2023 12 päeva summas 92.40 eurot (215.64: 28 = 7,70 x 12 ) + märts 2023 215,64 eurot + aprill , mai , juuni 3 x 260,33 = 780,99 ), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ja elatis alates 01.07.2023 260.33 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning edaspidi toimub elatise muutmine vastavalt
lg.3- 5 sätestatule.
MS § 129 lg. 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidlusest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma , kuid mitte rohkem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagiavalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal oli elatise miinimumsumma 215.64, seega on hagihind 9x 215.64 = 1940.76 eurot. Lk 5 / 6 2-23-2754 12.1 TsMS § 164 lg.1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Elatise nõue on vastavalt RLvS § 22 lg.1 p.2 riigilõivuvaba. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik Lk 6 / 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.