Kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete (mootorsõiduki juhtimine ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta) süütegude toimepanemist, kuivõrd 22.06.2023 peeti ta taaskordselt kinni ja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevat karistatust arvestades asub kohus seisukohale, et X tegevuses on sedastatavad
järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Nimelt on tuvastatud, et Xl puudub alates 2012 aastast juhtimisõigus, kuid ta on sellest olenemata juhtinud mootorsõidukit nüüdseks kolmel korral (24.03.2020, 14.10.2022 ja 22.06.2023) ning neist kahel esimesel juhul on ta ka süüdi tunnistatud.
kohaselt on kuriteona karistatav mootorsõiduki (samuti maastikusõiduki või trammi) juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki (või trammi) juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15.06.2021. a otsuses nr 1-20-3067/33
§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisu osas esmalt selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus
lg 1 tähenduses ning
kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (p 9).
§-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seejärel on Riigikohus otsuse p-s 11 märkinud, et
§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik (p 12). Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus (p 13). Täiendavalt selgitas kriminaalkolleegium otsuse p-s 14, et süstemaatilisuse tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt loetleda. Iga asja lahendamisel tuleb kõnesolevat küsimust käsitledes lähtuda üksikjuhtumi asjaoludest, võttes arvesse kõiki aspekte, mis räägivad kas süstemaatilisuse poolt või siis selle vastu. Näiteks võib mõnel erandjuhul süstemaatilisuse vastu rääkida see, et toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi (
) või kohustuste kollisiooniga (
Viidatud kohtuotsuses (p 17) leidis Riigikohus, et isik on toime pannud kuriteo
mõttes, sest esiteks juhtis ta sõidukit juhtimisõiguseta ajal (25.07.2019), mil tal oli kaks kehtivat karistust
a ja 07.06.2018. a otsused). Teiseks oli isik veidi enam kui kolme aasta jooksul juba viiendat korda tabatud mootorsõiduki juhtimiselt ilma juhtimisõiguseta. Kolmandaks polnud isikul juhtimisõigust kunagi olnudki. Sealjuures märkis Riigikohus, et rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava teo süstemaatilisusele. Sedavõrd suure arvu rikkumiste puhul pole süstemaatilisuse eitamiseks piisav ka pelgalt asjaolu, et kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab suhteliselt pikk ajavahemik (umbkaudu 1 aasta ja 8 kuud). Isiku selgitus, et tal oli vajalik sõidukit juhtida 25.07.2019 tööülesannete tõttu, on samuti argument süstemaatilisuse kasuks, peegeldades isiku suhtumist. Käesolevas väärteoasjas nähtub X puhul, et tal on samuti kehtiv karistus
Nimelt on teda motoorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud Harju Maakohtu 03.02.2021. a otsusega asjas nr xxx
Talle mõisteti sellise kuriteo eest karistuseks 3 kuud vangistust, mida ei pööratud
alusel täitmisele tingimusel, et ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg lõppes karistusregistri kohaselt 02.02.
) või kohustuste kollisiooniga (
Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et X juhtis mootorsõidukit, kuna soovis, et klient saaks oma kauba õigeaegselt kätte. Seega ei olnud Xl tegelikkuses mingisugust vähegi õigustavat põhjust mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida tal ei olnud. Arvestades, et Xl ei ole vähemalt alates 07.05.2012 olnud juhtimisõigust, on praegusel juhul põhjust arvata, et ta lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid. Selles kohtu hinnangul võibki seisneda üksikjuhtumite vaheline sisuline süsteem, mis täidaks
Lisaks ilmestab X õiguskorda eiravat käitumist ilmestab ka asjaolu, et 24.03.2020 juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest 09.04.
järgi karistatud ning kes selle karistuse kehtivuse ajal endiselt jätkab sarnast käitumist ehk mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, esinevad
Seetõttu tuleb väärteomenetlus käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel X suhtes teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu lõpetada ning edasiselt tuleb toimetada kriminaalmenetlust uurimaks, kas X on toime pannud
Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele, mistõttu kohus lõpetab väärteoasja menetluse ja suunab asja Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse korraldamiseks. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p-st 4, § 48, § 85, § 107 lg-st 2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.