lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi Menetlusalune isik Daniil Spirkov; ik: 39711170813; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx, arvel xxx; emakeel: vene keel. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija Sergei Dõmša. RESOLUTSIOON Juhindudes
§-st 48, VTMS § 83 p-st 2, §-dest 107–110, §-st 113, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Daniil Spirkov 08.05.2023 toime pandud väärteos
lg 1 nimetatud nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad NPALS § 151 lg 1 ja
30.05.2023 on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija Sergei Dõmsa, lähtudes VTMS §-dest 48 ja 71 edastanud käesoleva väärteoasja Harju Maakohtusse. 22.08.2023 ja 25.08.2023 toimusid käesolevas asjas kohtuistungid. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Daniil Spirkovi süü on tõendatud, teod on toimepandud otsese tahtlusega ning õigesti kvalifitseeritud ning taotles Daniil Spirkovi süüditunnistamist mõlemas väärteoepisoodis ja talle karistuse mõistmist
Menetlusalune isik Daniil Spirkov märkis viimases sõnas, et tema tarvitas narkootilist ainet ja pani kuriteo toime, kuid sellest ajast on palju aega möödas. Praeguseks on ta mõistuse pähe võtnud, püüab mitte sooritada uusi kuritegusid ja tal ei ole probleeme politseiga, välja arvatud üks kriminaalasi. Püüab säilitada normaalset elustiili, töötada. Elab vanaemaga, keda abistab. Palub arest asendataks ÜKT-ga, mida on nõus tegema. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 järgi on kvalifitseeritav varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus). 2 4-23-1738 NPALS § 151 lg 1 järgi on kvalifitseeritav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, analüüsinud neid kogumis, jõudis järeldusele, et Daniil Spirkovi süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema tegevused õigesti kvalifitseeritud. I auto süütamise episood Asjaolu, et 08.05.2023 kella 03.04 ajal toimus sõiduauto põleng on tõendatud järgnevaga. 08.05.2023 kell 04.00 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist (tl 11-20 koos fototabelitega) nähtub, et Tallinnas Punane 74a hoone ees sõiduteega piirnevas parklas seisab tugevate põlemiskahjustustega sõiduk Mazda 6 riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX. Sõiduki uksed suletud, klaasid purunenud, tugevamad põlemiskahjustused sõiduki tagaosas, salong täielikult põlenud. Sõiduki juhiukse kõrval maas klaasikillud. Sõiduki põlemist kinnitab ka Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestus, kus helistaja teatab sõiduki põlemisest Punane 74a. Helistaja asub ise Mustamäe 13, on Mustamäe Centrumi turvamees ning näeb auto põlemist turvakaamerast. Tunnistaja, Mazda 6 omaniku X ütlustest nähtuvalt oli tema sõiduk Mazda 6, riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX pargitud Punane 74a juures, kuivõrd seoses eelnevalt juhtunud avariiga oli remonti minemas. 08.05.2023 hommikul sai ta teada põlengust. Auto on hävinenud ning seda ei ole võimalik peale põlengut taastada. Auto väärtuseks hindab 3100 eurot. Daniil Spirkovit ei tunne. Tunnistaja, sündmuse ajal politseiametnikuna töötanud, M ütluste kohaselt reageeris tema 08.05.2023 väljakutsele, mis oli seotud sõiduki põlenguga. Tulekahju kustutasid veel päästeametnikud. Põlenud sõiduki läheduses oli Daniil Spirkovina tuvastatud noormees, kes esialgu kinnitas, et tema teatas põlengust. Samal ajal sündmuskohal olles, helistas tunnistajale varasem tuttav A, kes tunneb nii teda kui Daniil Spirkovi ja selgitas kõnes, et Daniil Spirkov oli talle helistanud videokõnega ja ta nägi, kuidas Daniil auto süütas. Peale uuesti küsimist, tunnistas Daniil Spirkov temale (Mle) isiklikult, et ise süütas sõiduki - kasutas selleks puru ja tuletikke. Tuletikud tuvastati ka Daniil Spirkovi läbivaatuse käigus temal kaasas olnud kilekotist. Puru oli ta süüdanud tagumisel istmel juhi selja taga. Daniil Spirkov ütles tunnistajale, et pani sõiduki põlema meelega, kuna tahab tagasi vanglasse. Daniil Spirkov vaadati ka läbi, ta riided olid seljas märjad, kaasas oli kilekott isiklike asjadega, mille seas oli mh tühi tikutops. Tunnistaja A ütlustest nähtub, et tema tunneb Daniil Spirkovit ning 08.05.2023 öösel Daniil Spirkov helistas talle videokõnega. Ta nägi Daniil Spirkovit autosse sisenemas, mis ei olnud Daniil Spirkovi enda auto. Auto süütamist tema läbi videokõne ei näinud, kuid Daniil Spirkov helistas videokõnega veel tagasi ja siis oli taustal näha auto põlemist, mingi kaupluse juures. Videokõne kaudu nägi, et Daniilil olid jalas mustad püksid ja käes kilekott. Tema ise helistas Mle ja teatas juhtunust. Isiku, Daniil Spirkovi kinnipidamise protokollist (tl 10) nähtub, et Daniil Spirkov on kinni peetud 08.05.2023 kell 03.24 xxx Tallinn. Protokollist nähtuvalt oli isikul seljas musta värvi dressipüksid, musta-kuldne jope, must nokamüts, jalas hallid tossud. 08.05.2023 kell 04.47 on Daniil Spirkovil tuvastatud joove 0, 58 mg/l kohta. Kirjeldatud on vanad põletusjäljed randmetel kui vigastused. Et just Daniil Spirkov kinni peeti ja et ta tunnistaja Mga vestles, kuid ka Daniil Spirkovi riided ja seisukord, nähtuvad ka vormikaamerasalvestisest. 25.08.2023 andis Daniil Spirkov kohtus ütlusi, mille kohaselt tunnistab autosse sisenemist ja möönab, et võis auto süüdata, kuid kinnitab, et tugeva joobe tõttu seda täpselt ei mäleta. Mäletab videokõnet Aga ning seda, et tegi kõne autosse sisenedes ja juba pärast, kui auto põles. Auto võis süüdata välgumihkliga. Autos oli tagaistmel, kuid ronis ka ees ning tegi ka suitsu. Tol hetkel ta ei mõelnud midagi, oli liiga joobes, kuid nüüd mõistab, et süütamise tagajärg on asja hävimine. Kinnitab, et tegemist oli tema jaoks võõra autoga. Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendatud, et just Daniil Spirkov süütas antud sõiduki. Märgitu nähtub tema enda ütlustest, mille kohaselt viibis tema auto juures üksinda, mäletab autosse sisenemist ja edasi juba seda kuidas auto põleb, mööndes samal ajal, et ise tegi ka autos suitsu ja tal oli välgumihkel (süütamise vahend) kaasas. Märgitud ütlustega riimuvad A ütlused selle kohta, 3 4-23-1738 et Daniil Spirkov tegi temale auto juurest videokõne, sinna sisenemisest ning seejärel auto põlengust. Asjaolu, et just Daniil Spirkov auto süütas, tunnistas ta ise vahetult peale süüteo toimepanemist Mle, olles sealjuures ilmselgelt veel vahetult sündmuse mõju all. Vaidlus puudub selles, et Daniil Spirkov autos üksi oli. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et sõiduk Mazda 6 oli Daniil Spirkovi jaoks võõras vallasasi. Märgitut kinnitab ka Daniil Spirkov ise. Kohtu hinnangul, olenemata joobeseisundist, on usutav, et Daniil Spirkov vahetult peale süüteo toimepanemist mäletas juhtunu asjaolusid selgemini kui käesoleval ajal ja olles sündmuse mõju all avaldas neid tunnistajale. Samuti on tunnistaja ütlused kokkulangevad asjaoluga, et sõiduki tagaosa oli tugevamini kahjustatud ja salong hävinenud täielikult, mis veenab kohut selles, et Daniil Spirkov süütas sõiduki salongi tagaistmel asudes. Kuivõrd ta on möönnud ka välgumihkli olemasolu ja suitsetamist, oli tal ka süütamise vahend kaasas. Asjaolul, kas ta süütas sõiduki välgumihkli või tikkudega, ei ole asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuivõrd mõlematega on võimalik esemeid süüdata. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, miks tunnistajad A või M võiksid Daniil Spirkovi suhtes valeütlusi anda ega ole sellistele motiividele viidanud ka Daniil Spirkov ise. Tunnistajaid on hoiatatud valeütluste andmise eest, nende suhtumises puudub vaen Daniil Spirkovi vastu ning ütluste andmise viis oli siiras. Samuti leiab kohus, et Daniil Spirkovi poolt viidatud väidetavad ebatäpsused A ütlustes ei muuda viimase ütlusi ebausaldusväärseteks, kuivõrd täpset etteheidet ei ole Daniil Spirkov ka sisutanud. A ei ole kohtus antud ütlustes väitnud, et ta nägi pealt auto süütamist, nagu näiks mõistnud olevat Daniil Spirkov. Tunnistaja A kinnitas, et Daniil Spirkoviga oli sellel ööl kaks videokõne, neist esimene autosse sisenemise ajal ja teine kui auto juba põles. Selles osas tunnistaja ütlused riimuvad teiste tõenditega, eelkõige tunnistaja M ütluste ja sündmuskohavaatlusega tuvastatuga, kuid ka Daniil Spirkovi enda ütlustega. Tunnistaja andis ütlusi selgelt, kõlas siiralt ning kohtul puuduvad alused kahtlemiseks, et ta on valetanud. Samuti tuleb tähele panna, et tunnistaja kinnitas, et auto süütamist ta ei näinud. M ütlustele ei ole Daniil Spirkov ka vastuväiteid esitanud ega nende usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et just Daniil Spirkov süütas, kas tuletiku või välgumihkliga abivahendit, nt põlevat puru, kasutades kõnealuse sõiduki. Vaidlus puudub selles, et süütamise tulemusena toimus põleng ning sõiduk muutus kasutuskõlbmatuks (taastamatuks). Kuivõrd Daniil Spirkov süütas tahtlikult ja ettekavatsetult sõiduki, mille tulemusena see muutus kasutuskõlbmatuks ja väärtusetuks, siis on Daniil Spirkov hävitanud võõra vallasasja. Tunnistaja, Mazda 6 omaniku X sõnul oli sõiduki väärtus 3100 eurot.
Kuivõrd tunnistaja on kohtueelses menetluses väitnud kahjusummaks 3500 eurot, kuid kohtus 3100 eurot, jääb kohus selle juurde, et põhjustatud varaline kahju oli 3100 eurot. Samas kohus selgitab, et arvestades, et tegemist on alla 4000 euro suuruse summaga, siis väärteo kvalifikatsiooni mõttes ei oma põhjustatud kahju täpne väärtus antud väärteomenetluses olulist tähtsust. Piisab, et tuvastatud on kahju tekitamine. Väärteomenetluses tsiviilhagi ei ole võimalik esitada, mistõttu täpne kahju tuvastamine ei oma ka sellest aspektist olulisust. Seega on Daniil Spirkov toime pannud süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohus leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on Daniil Spirkov toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Daniil Spirkov süütas sõiduki tahtlikult ja teadlikult. Daniil Spirkov tegutses sealjuures ettekavatsetult, kuivõrd soovis pääseda vanglasse tagasi või alternatiivselt varjata sõidukis enda jälgi, nagu ta ise viitas. Daniil Spirkov teadis või pidi vähemalt võimalikuks pidama, et süüdates auto tagaistme, võtab auto tuld ehk süttib põlema. Daniil Spirkovi teo tulemusena sõiduk süttis ja hävines. Kohus asub seisukohale, et Daniil Spirkovi poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku 4 4-23-1738 süü tõendamist leidnud ehk teisisõnu, et Daniil Spirkov on 08.05.2023 kell 03.04 ajal Tallinnas Punane 74a toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, süüdates põlema X sõiduki Mazda 6 riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX, mille tulemusena sõiduk muutus kasutuskõlbmatuks ning X kannatas varalist kahju summas 3100 eurot. II NPALS rikkumise episood 08.05.2023 kell 04.45 on Daniil Spirkov nõustunud indikaatorvahendi kasutamise ja selle tulemusega, mille kohaselt on tema RAPID STAT süljetest andnud positiivse tulemuse THC ja MTD suhtes. Daniil Spirkovil esinesid järgmised narkootilise aine tarvitamise välised tunnused: suured silmapupillid, kõne kiire. Daniil Spirkovi ütluste kohaselt oli ta eelnevalt tarvitanud narkootikume ja alkoholi, oli tarvitanud hašišit, metadooni tarvitamist eitas. Tunnistaja M kinnitas, et Daniil Spirkovil tuvastati narkootiliste ainete joove ning tunnistaja A ütluste kohaselt oli videokõne ajal aru saada, et Daniil Spirkov on joobes. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 kohaselt kuulub kanep (mille THC sisaldus on üle 0,3%) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning metadoon II nimekirja. Daniil Spirkov ei ole kohtule avaldanud ühtegi asjaolu, mis lubaksid tal tarvitada metadooni, st esitanud tõendit arsti ettekirjutuse osas seda ainet tarvitada. Kohus leiab, et NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on Daniil Spirkov toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Daniil Spirkov on ise kinnitanud, et ta on manustanud külas olles narkootilist ainet teadlikult ja kavatsetult, soovides saavutada joobeseisundit. Asjaolu, et ta ise tunnistab vaid ühe aine manustamist, ei oma tähtsust, kuivõrd objektiivsete tõenditega - süljetestiga, on tuvastatud nii THC kui ka MTD leidumine tema organismis. Seega leiab kohus eeltoodu alusel, et tema süü on tõendatud mõlema aine tarvitamises. Kohus asub seisukohale, et Daniil Spirkovi poolt NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud ehk teisisõnu, et Daniil Spirkov oli 08.05.2023 kella 03.04 ajal Tallinnas Punane tn 74a ning oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet MTD ja THC ehk toime pannud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kohus on tuvastanud, et väärteoprotokollis on kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud pädeva asutuse, Põhja prefektuuri teenistuses olevate ametnike poolt. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et nendesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed ning rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat vaidlustanud ei ole. Protokollis kajastatut kinnitavad ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused, mis olid omavahel riimuvad ning kooskõlas teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega. Daniil Spirkov on kohtuistungil selgitanud, et tema andis politseis ütlusi, olles alles joobeseisundis. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist on Daniil Spirkov ütlusi andnud kell 05.00 kuni 05.09. Samas on tal tuvastatud indikaatorvahendiga joove (0,58 mg/l kohta) kell 04.47. Seega tuleb kohtul tõdeda, et Daniil Spirkov on andnud omakäelisi ütlusi joobeseisundis, mis on kohtu hinnangul oluline rikkumine. Kuivõrd aga Daniil Spirkov on kohtus vahetult üle kuulatud ning tõendina arvestab kohus Daniil Spirkovi kohtus antud ütlusi (mitte kohtueelses menetluses antud ütlusi), siis on kohus rikkumise kõrvaldanud. 5 4-23-1738 VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Daniil Spirkov on täisealine, süüvõimeline meesterahvas. Karistus
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas on Daniil Spirkovile etteheidetud kahe väärteo toimepanemine. Mõlemad väärteod on ta toime pannud kavatsetult.
lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos on põhjustatud kahju 3100 eurot ehk keskmäära ja ülemmäära vahel. Samuti on Daniil Spirkov antud teo toime pannud ettekavatsetult ning üldohtlikul viisil - st ta on süüdanud sõiduki parklas, kus fototabelilt nähtuva põhjal paiknes teisigi sõidukeid. Selliselt on Daniil Spirkovi süü keskmäärast oluliselt kõrgem, ülemmäära lähedane. Narkootiliste ainete tarvitamises on tuvastatud kahe erineva aine tarvitamine, millest tulenevalt on ka selles tema teosüü keskmäärast kõrgem. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid asjaolusid. Daniil Spirkov ei ole oma süüd täielikult tunnistanud ega avaldanud toimepandu suhtes kahetsust. Kohus arvestab iseloomustavana asjaolu, et Daniil Spirkov siiski osaliselt toimepandut tunnistab ning on väidetavalt enda teo- süütamine- ebaõigusest aru saanud, samuti on kinnitanud, et on hoidunud narkootikumide tarvitamisest käesoleval ajal, mistõttu kohus leiab, et see on vähesel määral Daniil Spirkovile mõistetava karistuse vähendamise aluseks. Raskendava asjaoluna tuvastas kohus
Karistusregistri väljavõtte (tl 23-30) kohaselt omab Daniil Spirkov kokku 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 16 kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on ta kriminaalkorras karistatud
ja § 404 järgi (võõra vara rikkumine/hävitamine, süütamine), olles ise
järgi süüdimõistetuna nii teo toimepaneise ajal kui ka käesoleval hetkel katseajal (alates 31.01.2023 kuni 30.01.2026). Samuti on teda varasemalt Harju Maakohtu 26.08.2022. a otsusega asjas nr 422-2933 karistatud
Sellistest andmetest saab teha järelduse, et süütegude toimepanek, st süütamised on muutunud Daniil Spirkovile harjumuseks, senised karistused ei ole motiveerinud teda enda käitumismustreid muutma ega ole mingisugustki mõju talle avaldanud. Kuivõrd Daniil Spirkov on varavastaseid süütegusid toime pannud korduvalt, äärmiselt intensiivselt, sh olles eelnevalt samalaadse teo eest karistatud ning olles toime pannud uued süüteod märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale eelmist kohtuotsust (kohtuotsus 31.01.2023, käesolev tegu 08.05.2023), olles sealjuures katseajal, siis tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub oluliselt rangemas kohaldatavas karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvrikkujad pikemaks ajaks ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvrikkujatel on suurem tõenäosus uute süütegude sooritamiseks. Kohus leiab, et märgitud asjaolud annavad nii eri- kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes aluse karistuse korrigeerimiseks suurema poole. Kohus selgitab, et Daniil Spirkov ei oma ametlikku töökohta ega ole enda töötamise kohta esitanud tõendit. Kuigi kohus peab tema võimalikku tööle asumist, nn vanadest sõpradest hoidumist, alkoholist ja narkootikumidest hoidumist, vanaema aitamist ja uusi väidetavaid hoiakuid harjumuste suhtes kiiduväärseteks, tuleb Daniil Spirkovil siiski kanda vastutust seni sooritatu eest. Arvestades eelmärgitud andmeid, ei pea kohus põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nimelt puudub kohtul veendumus, et see karistuse eesmärke täidaks. Samuti tuleb meeles pidada, et teo toimepanemise ajal oli Daniil Spirkov juba katseajal ehk talle oli juba antud võimalus enda elu muutmiseks. Daniil Spirkov saab jätkata oma väidetavate uute käitumismustrite juurutamisega peale käesolevas asjas karistuse ärakandmist. 6 4-23-1738 Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks karistuseks
Vastavalt
Arvestades Daniil Spirkovi ütlusi võimaliku töötamise ja vanaema abistamise kohta ning sündmusest möödunud aega, leiab kohus, et aresti ei ole vaja vältimatult kohe täitmisele pöörata, vaid kohus annab Daniil Spirkovile aega vajalike korralduste tegemiseks nii töö kui vanaema abistamise plaanis ning võimaldab Daniil Spirkovil ilmuda vabatahtlikult aresti kandma kuni 06.10.2023. Vabatahtlikult ilmumata jätmise korral kohaldatakse Daniil Spirkovi suhtes sundtoomist. Asitõendid ja salvestised Käesolevas väärteoasjas on tõenditeks põlevvedeliku proovid (pakendid 1 ja 2), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akti nr 23ATH23697) ning 1 CD plaat. Menetlusalune isik ega kohtuväline menetleja ei avaldanud oma seisukohta asitõendite osas. Kohus leiab, et asitõendid on väärtusetud ning sellest tingituna tuleb need pärast kohtuotsuse jõustumist VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, v.a CD plaat, milline jäetakse väärteoasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.