Obsah (6)

§ 184§ 73§ 68§ 832§ 83§ 191

1-23-5128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. septembril 2023 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-5128 (23230150220) Kohtunik Liin

§ 184lg 1 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Süüdistatav Jakob Juksaar Oleg Erelt – isikukood 50009270862, elukoht xxx, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht xxx, e-post xxx, telefon xxxxxxxx, varem karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Oleg Erelt

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 10 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Oleg Erelt ei pane 2 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.05.2023-10.05.2023, s.o 2 päeva. Välja mõista Oleg Ereltilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 420 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 388,80 eurot riigituludesse. Kohustada Oleg Ereltit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 218,44 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2621,30 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700027303. Selgitusse võib märkida: „Oleg Erelt, kriminaalasi 1-235128, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Oleg Ereltilt sularaha summas 250 eurot (Rahandusministeeriumi tagatiskontol). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - fooliumnutsakad, soonkinnisega kilekott, digitaalkaal, märkmikud (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Oleg Ereltit süüdistatakse

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Kuritegu seisneb selles, et tema alates kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt

1. aasta märtsist, omandas regulaarselt ebaseaduslikult Tallinnas kohtueelse menetlusega seni tuvastamata isikutelt suures koguse narkootilist ainet kanepit, mida valdas ebaseaduslikult ning millest osa andis kohtueelse menetlusega tuvastamata isikutele ebaseaduslikult edasi. Nimelt ostis Oleg Erelt suhtlusrakenduse Telegram vahendusel tuvastamata isikutelt 10 grammi kanepit sagedusega 2 korda nädalas, mida ta valdas ebaseaduslikult, pakendas väiksemateks müügikogusteks ning andis menetlusega tuvastamata aegadel ning täpselt tuvastamata kohtades tuvastamata isikutele ebaseaduslikult edasi. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Oleg Erelt enda valduses kuni tema kinnipidamiseni politseitöötajate poolt 09.05.2023.a kell 20.20 Tallinnas xxx xx asuvas korteris xx, mil temalt leiti ja võeti ära fooliumnutsakas, milles kanepiõisik massiga 2,80g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 15%. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Oleg Erelt enda elukohas Tallinnas xx xxxx kuni 09.05.2023, mil algusega kell 21.01 teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja: 2 • • • • soonkinnisega kilekotti, milles kanepiõisikud massiga 21,84 g, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%; 12 fooliumnutsakat, milles kanepiõisikud massiga 13,29 g, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%; 3 fooliumnutsakat, milles kanepiõisikud massiga 2,60 g, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%; 3 fooliumnutsakat, milles kanepiõisikud massiga 2,30 g, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19%. mille mille mille mille Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisprodukti kuuluvad NPALS § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastuskirjast nähtuvalt 7,5 grammist kanepist. Seega käitles Oleg Erelt narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 57 inimesele. Seega pani Oleg Erelt eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Oleg Erelti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 31.08.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Oleg Erelt süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.05.2023-10.05.2023, s.o 2 päeva, ning lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 9 kuud 28 päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetavat vangistust 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva mitte pöörata täitmisele kui Oleg Erelt ei pane 2 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 3 Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - fooliumnutsakad, soonkinnisega kilekott, digitaalkaal, märkmikud (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 420 eurot ning kaitsjatasu summas 388,80 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Osa narkootilise aine ekspertiisi kulust, s.o ulatuses 84 eurot, hüvitamine otsustatakse eraldatud väärteomenetluse raames. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ 4 Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5