KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2017 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 19 lg 1 ja § 282 lg 6 alusel. 1) PPA pidas 13.09.2023 kl 11.06 Tallinna Lennujaamas kinni Gruusia kodaniku X (sündinud xx xx xxxx). Isikule on Läti Vabariigi poolt kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld kehtivusega 05.06.2023-05.06.2024 (PPA esitatud väljavõtte järgi kehtib sissesõidukeeld kuni 02.06.2024). Kuna isikul ei ole lubatud siseneda Schengenisse, koostas PPA välismaalasele sisenemiskeelu otsus nr 63/2023 ja põhjusteks märkis aluse „H“ (– asjaomasele isikule on kehtestatud sisenemiskeeld). Seega isikule ei ole antud luba siseneda riiki. 2) Kuna 48 tunni jooksul ei ole võimalik isikut tagasi saata, siis vastavalt

§ 282

lg-le 6 taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja 3-23-2017 kinnipidamiseks kuni kaheks nädalaks. Vastavalt RiPS § 91 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist tagasi Gruusiasse, mille kaudu ta Eestisse saabus. Tagasisaadetava välismaalase vedajaks on lennufirma Wizz Air, kes isiku piiripunkti transportis. Wizz Air teavitas, et isiku saab tagasi saata 20.09.2023 väljuva lennuga. 3) PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik isik toimetada järgmisele tagasilennule, kust isik saabus. Arvestades, et isikule on koostatud Schengeni sissesõidukeeld, siis ei saa ta Eestisse siseneda. Sellest tulenevalt ei ole võimalik isikul tagasilendu oodata mujal kui kinnipidamiskeskuses. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus ning vajadusel arstiabi kättesaamine, võimalus on viibida värske õhu käes. PPA arvestab siinkohal ka, et isiku kinnipidamine on lühiajaline.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et sissesõidukeeld nähtus Schengeni infosüsteemist ning see on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ direktiivi alusel.
2. X selgitas kohtule, et ta ei teadnud, et tal on kehtiv sissesõidukeeld. Isik märkis, et talle on määratud trahv, mille ta maksis ära. Isik suhtles Gruusia piiriametnikega ja teda ei teavitatud takistustest Schengeni alale reisimiseks. Ka isiku passis ei ole mingit märget selle kohta. Kui isik oleks teadnud, et talle on kehtestatud sissesõidukeeld, siis ta ei oleks reisinud Eestisse. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. RiPS § 9 lg 2 sätestab, et välispiiri ületamiseks annab politsei loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestis lahkumise nõudeid.

§ 6

lg 2 kohaselt Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eesti ning teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile ja seal viibida.

§ 282

lg 1 kohaselt PPA keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/3991 (Schengeni piirieeskirjad) toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 2 kohaselt jõustub sisenemiskeelu otsus koheselt. Sisenemiskeelu otsuse peale võib isik esitada kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud korras, kuid kaebuse esitamine ei anna alust välismaalast Eestisse lubada (

§ 282lg-d 3 ja 4, Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 3).

X ei saanud 13.09.2023 luba Eestisse sisenemiseks ja talle on piiripunktis väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 63/

1. Selle põhjuseks on asjaolu, et isikule on Läti Vabariigi poolt kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld kehtivusega 05.06.2023-02.06.2024 (kohtule esitatud väljavõte rahvusvahelisest andmebaasist). RiPS § 91 lg 1 sätestab, et isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi.
2. Sisenemiskeelu otsuse täitmine tähendab sisuliselt isiku piirilt tagasi saatmist. Kuna puudutatud isik on Gruusiast pärit ja saabus Gruusiast, on sisenemiskeelu täitmiseks vajalik isik tagasi saata lennukiga. RipS § 9¹ lg 2 kohaselt korraldab piirilt tagasisaatmise ning kannab sellega seotud kulud isiku Eestisse vedanud lennuettevõtja, kelleks praegusel juhul oli Wizz Air. PPA on taotluses märkinud, et isik on eelduslikult võimalik tagasi Gruusiasse saata Wizz 1 vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0399 2

§ 28

² lg 6 sätestab, et kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. 7. Tallinna Lennujaamas puuduvad tingimused Eestisse sisenemiskeelu saanud välismaalase viibimiseks transiiditsoonis pikema aja kestel (üle 24h). Seega saab pidada põhjendatuks isiku viibimist kinnipidamiskeskuses kuni tagasilennuni2.

§ 282

lg 5 sätestab, et sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni

§-des 19–192 sätestatud korras. See tähendab, et kinnipidamiskeskuses peab isikule olema muu hulgas tagatud majutus, toitlustus, võimalus viibida värske õhu käes ning vajadusel arstiabi kättesaamine. PPA on kinnitanud, et vastavad tingimused on täidetud. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 28² lg 6 alusel ei pea isikust lähtuma mingit erilist ohtu.

Samuti ei pea PPA tõendama isiku põgenemisohtu. Vabaduse võtmine on tingitud sellest, et isiku lubamine Eestisse ei ole sisenemiskeelu tõttu võimalik. Välisriiki saabuv isik peab arvestama, et kui ta riiki lubamise tingimustele ei vasta, ei lubata teda riiki ning sel juhul võidakse teda kuni esimese tagasisaatmise võimaluse tekkimiseni kinni pidada. Kinnipidamiskeskuses on isiku liikumisvabadus küll piiratud, kuid seal on tagatud isiku turvalisus, toitlustamine, vajadusel arstiabi jne. Isiku Eestis vabadusse lubamisega muutuks Schengeni sisenemiskeeld sisutuks.

§ 28

² lg 8 sätestab, et välismaalase kinnipidamise korral arvestab PPA haavatava isiku erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse tervise seisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et puudutatud isiku näol oleks tegemist haavatava isikuga, kelle lahkumist takistaks tema füüsiline või vaimne tervis või muu mõjuv põhjus.

1. PPA esitatud info kohaselt on tagasilend kinnitatud kuupäevaks 20.09.
2. Kui lend peaks mingil põhjusel ära jääma, on otstarbekas anda luba puudutatud isiku kinni pidamiseks varuajaga kaheks nädalaks, mille jooksul jääb võimalus leida alternatiivne lahendus isiku tagasi kodumaale saatmiseks. Juhul kui lennuettevõtjal on vähe lendusid või ta muul põhjusel oma kohustust täita ei suuda, peab PPA leidma muu lahenduse isiku tagasi saatmiseks ja lahendama hiljem kuludega seotud küsimused lennuettevõtjaga.
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.09.2023 (kaasa arvatud).
4. Arvestades asjaolu, et käesoleva määruse kirjalikku tõlget ei pruugi olla võimalik kiirkorras organiseerida, tuleb PPA-l tagada isikule määruse suuline tõlkimine. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 2 Sellist lähenemist on pidanud põhjendatuks ka Õiguskantsler 21.01.2022 arvamuses nr 7-7/212357/2200435 (https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Riiki%20sisenemise%20keelu%20saanud%20 v%C3%A4lismaalase%20kinnipidamine.pdf) 3