Obsah (9)

§ 229§ 73§ 207§ 21§ 241§ 242§ 2§ 45§ 201

4-22-1747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1747 (2302,22,004518) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 229, § 207 lg 1, § 241 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 229alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: V.N ; ik: XXX; elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

3. Jätta V.N-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kulleri 11.05.2022 otsusele nr 2302,22,004518 V.N-i karistamises

§ 229, § 207 lg 1, § 241 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 229alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot, rahuldamata.

Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kuller 11.05.2022 otsus nr 2302,22,004518 V.N-i karistamises

§ 229, § 207 lg 1, § 241 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 229

alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot, muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220225038025 ja selgitusena „V.N, 4-22-1747, rahatrahv“. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 09.09.2022. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 10.10.2022. Kui kassatsioonkaebust kassatsioonitähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 11.10.2022. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kuller 11.05.2022 otsusega nr 2302,22,004518 karistati V.N-i

§ 229, § 207 lg 1, § 241 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 229

alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot, selles, et menetlusalune isik 19.03.2022 kella 18.30 ajal juhtis Ranna tee 10, Pirita linnaosa, Tallinn mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, takistas automaatse kiirusmõõtesüsteemi korrapärast toimimist. Juhtis mootorsõidukit kõnniteel, parkis mootorsõiduki haljasaalale viisil (automaatse kiiruskaamera ette), mis tegi võimatuks kiirusmõõtesüsteemi töötamise ja õiguserikkumiste nõuetekohase salvestamise. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 73

lg 2, § 21 lg 4 p 1, § 21 lg 2 p 12 ja § 45 lg 11,13 nõudeid ning pani toime

§ 229, § 207 lg 1, § 241 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse Käesolevaga soovin vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse Väärteoasja nr 2302,22,004518 Otsuse punktid ja vastavalt tühistada trahv nimetatud punktide osas:

1. Väärtegu/ Automaatse kiirusmõõtevahendi mõõtmistegevuse takistamine või häirimine.
2. Väärtegu/ Parkimine keelatud kohas Lisaks sellele palun läbi vaadata Väärteoasja 2302,22,004518 Otsuse ebatäpsused, ebakõlad ja taastada tegeliku sündmuste käigu.
3. Vastab tõele et sõitsin 19.03.2022 kella 18:30 paiku Ranna tee 10 lähedusse ja PEATASIN auto võimalikult ohutusse kohta. Eelnimetatud Väärteoasja otsuses on kirjas et politseiametnik palus mul lahkuda ja ma keeldusin (“A. R. palus sõidukijuhil lahkuda, kuid isik keeldus”). Antud olukorra kirjeldus ei vasta tõele. Tegelik asjade käik oli selline et peale peatumist tormas minu juurde politseiametnik, karjumise ja mind alavääristava sõimu saatel. Sooviksin taastada antud intsidendi tegeliku sündmuste käigu. Kõik ülejäänud sündmused olid ajendatud politseiametniku agressiivsest, ebaprofessionaalsest ja mind sihilikult alandavast käitumisest. Eelnimetatud intsident vältas orienteeruvalt paar minutit. Peale mida ma lahkusin, parkisin sõiduki selleks ette nähtud kohta ja tulin tagasi jalgsi sündmuskohale. Küsisin korduvalt politseiametnikult kas ma võin seista antud kohas ja kas ma rikun sellega mingit seadust. Politseiniku vastus oli et ma võin seista (meenub fraas “seisa kui tahad”) nimetatud kohas. Minu korduvatele päringutele kas ma rikun seadust politseinik ei vastanud et ma rikun seadust. Küsisin vähemalt kahel korral. Soovin taastada ka antud sündmuste käigu. Ilmselt on olemas mingid kaamera salvestised või muud tegelikke sündmusi kajastavad materjalid. Mingi hetk hakkasin rahulikul kõnnakul liikuma sooviga lahkuda. Selle peale üritas põhjust selgitamata kõnealune politseiametnik tõkestada minu lahkumist, lõi mullekäega vastu paremat õlga ja püüdis haarata rinnust. Kuna politseiametniku käitumine oli nii ootamatult ja agressiivne siis kahjuks ma ei suuda meenutada kas löök toimus rusikaga või lahtise käega. Minule saadetud Vastuses minu avaldusele (dokument lisatud) kirjutatakse järgnevalt: “A. R. selgituste kohaselt 2 oli ta parem käsi välja sirutatud ja Te läksite vasaku õlaga vastu A. R. kätt. Sellega leidis kinnitust, et ta küll kogemata puudutas teid” See on umbes sama usutav selgitus kui ühel mehel on silm sinine ja teine väidab et mees ise juhuslikult jooksis ta rusika otsa. Võimalik aga väheusutav. Antud seletus on vale ja ei lähe kokku kogu asjade käiguga. Sooviksin taastada tegeliku asjade käigu. Kui arvestada et kõnealune politseiametnik korduvalt tõkestas mu teed ja ähvardas patrulli kutsuda, siis ei lähe see kuidagi kokku minule saadetud vastuses väidetava “kogemata õla puudutusega”. Mis põhjusel nimetatud politseiametnik soovis patrulli välja kutsuda, on mulle arusaamatu. Fakt on et raadioside oli ja see peaks olema dokumenteeritud. Peale füüsilist intsidenti soovisin teada politseiametniku nime. Politseinik enda nime ei avaldanud, samuti takistas politseinik mul tema sõiduki numbrit vaatamast ja pildistamast. Kui me arvestame et politseiametnik peale eelkirjeldatud füüsilist intsidenti püüdis varjata nii enda identiteeti kui auto numbrit, on siiski alusta arvata et mingi füüsilise kallaletungi intsident ikkagi toimus. Samuti viitab sellele fakt et peale antud füüsilist intsidenti kõnealune politseiametnik ei soovinud minu lahkumist tõkestada. Nimetatud punkti osas soovin et karistus tühistataks. Kui leiab tõendamist politseiametniku agressiivne ja alavääristav käitumine, siis soovin konkreetselt isikult minu ees vabandamist. Mingit eraldi hagi ma esitama ei hakka ja loodan et edaspidi sarnaseid intsidente ei toimu.
4. Teise punkti osas soovin, et muudetaks sõnastust. Ma ei parkinud haljasalal ega kõnniteel, vaid peatasin sõiduki. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise süüdistuse osas mul pretensioone ei ole. Selgitasin objektiivseid põhjusi juba eelnevas kirjas Politseiametile ja kui antud Otsuse tegija on otsustanud selliselt karistust määrata siis nii on. Seadus annab talle selleks võimaluse. KOKKUVÕTE: Vaatamata antud ebameeldivale intsidendile paistab et mingi signaal on Politseiameti poolt registreeritud ja loodetavast hakkab ka midagi paremuse poole liikuma. Aastaid olen kirjutanud Ranniku tee liiklusohtlikkuse osas. Siiani ilmaigasuguse tagasiside või reaktsioonita. 19.05.2022 sain kirja ja loodetavasti antud intsidendiga seoses hakkab ka midagi paremuse poole liikuma. Asja puudutavad dokumendid lisatud. Palun tühistada mulle määratud karistus eelnimetatud punktide osas Kohtuistungist soovin osa võtta Advokaati mul ei ole ja ma ei soovi advokaati Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et 19.03.2022 sõitis sõidukiga, millel puudus kehtiv ülevaatus, apteeki. Ranna tee ja Võra tee nurgal oli kiiruskaameraga kiirust mõõtev politseinik ja kaebuse esitaja sõitis osalt haljasalale, osalt asfaldile ja peatas auto selleks, et avaldada arvamust selles kohas kiiruse mõõtmise kohta ning küsida, miks just selle koha peal kiirust mõõdetakse. Arvab, et ilmselt reageeris antud olukorras üle. Kaebuse esitaja leiab, et olukorra provotseeris see, et antud koha peal politsei pidevalt mõõdab kiirust selleks, et kassasse raha teenida, ohutuse eesmärki see ei täida ja kiirust peaks mõõtma hoopis teises kohas. Selle murega on kaebuse esitaja mitmel korral erinevatesse ametitesse ka pöördunud. Sel hetkel tegi valiku peatada auto selles kohas, haljasalal, ja tunnistab, et ilmselt ei olnud see kõige parem valik. Pärast auto peatamist tuli tema juurde politseiametnik, kes ennast ei tutvustanud, hakkas teda sõimama ja käitus agressiivselt ning kaebuse esitaja seal midagi väga rääkida ei saanud. Ametnikul oli seljas tema mäletamist mööda tumesinine välikombinesoon, ilmselt oli politsei embleem. Kaamera jäi tema auto vasakule küljele. Pakub, et jõudis haljasalal olla paar minutit enne kui ametnik tema juurde jooksis, kes tuli üsna kiiresti. Kaebuse esitaja autost ei väljunud, ei mäleta kas uks oli lahti või kinni aga kindlasti ei olnud uks avatud selliselt, et ta hakkaks sealt välja tulema. Menetlusalune isik sõitis 3 sealt ära, parkis auto ära ja tuli jalgsi tagasi ning seisis kiiruskaamera ette selleks, et saada politseiametniku tähelepanu. Seda ta ka sai, agressiivne vestlus jätkus. Küsimusele, kas ta seal seismisega rikub seadust, sai vastuseks ei. Pärast küsitlust tekkis menetlusaluse isiku käsitluse kohaselt tema vastane rünne, mida kaamera salvestanud ei ole. Politseiametnik keeldus oma nime ütlemast ja takistas auto numbrimärgist foto tegemist. Menetlusalune isik oli autos üksi. Antud juhul käsitleb autoga haljasalal olemist peatumisena. Karistust ta ei vaidlusta, soovib vaid, et muudetakse sõnastust, et ei olnud parkimine vaid peatumine, ei ole

§ 229kvalifikatsiooniga nõus.

Konkreetselt kahel korral küsis ametniku käest, kas kaamera ees seistes rikub seadust ja talle öeldi ei ja, et seisa kus tahad. Tunnistaja A. R. selgitas kohtuistungil, et 19.03.2022 tegi oma tavapärast tööd ja paigaldas Ranna tee 10 lähedale haljasalale liikluskaamera, kui järsku märkas, et üks sõiduauto sõitis mööda kõnniteed haljasalale ja parkis auto täpselt liikluskaamera ette. Tunnistaja hinnangul oli tegemist tahtliku parkimisega, kuna tuli mööda kõnniteed sõita ja siis haljasalale ja konkreetselt kaamera ette. Sellel hetkel oli kiiruskaamera seadistatud ja oli töötanud juba 3 tundi. Kui auto oli kaamera ette pargitud, ei saanud liikluskaamera oma tööd teha. Tunnistaja läks välja, et öelda, et haljasalal parkida ei tohi, uks avanes ja sealt tuli välja roppus. Kodanik oli autos üksi, istus roolis, jalg ukse vahel ja räuskas. Tunnistaja tegi autost rinnakaameraga pildi ja salvestas auto numbri ning ütles kodanikule, et sellise tegevuse eest saab karistada ja targem oleks auto sealt ära ajada. Natukese aja pärast sai kodanik aru, et haljasalal ei ole mõistlik seista autoga ja sõitis tänava peale, kus räuskas edasi ja veidi aja pärast sõitis minema. Auto oli kaamera ette pargitud kuskil poolteist minutit. Umbes 5-7 minuti pärast sõitis tagasi ja parkis tunnistaja autost umbes 100m kaugusele selja taha. Kodanik tuli jalgsi ja kõndis kohe kaamera ette ja jätkas oma tegevust takistades kaamera tööd. Seejärel läks tunnistaja kodaniku juurde, selgitas, et ta ei takistaks mõõtmist, tema aga arvas, et ta elab seal ja tema seisab kus tahab. Kodanik seisis 20-30 minutit seal kaamera ees kuni väsis. Ka sellel ajal kui kodanik kaamera ees seisis, ei saanud liikluskaamera oma tööd teha. Tunnistaja ise poleks asjale tähelepanu pööranud aga keskjaamast tuli pretensioon, et miks üks kodanik seisab ja temast pildid koguaeg tulevad. Tunnistaja kutsus patrulli välja, ütles seda ka kodanikule, kuna aga oli tipptund ja patrullil läks aega, lahkus kodanik pärast mõistlikku ootamise aega. Tunnistaja töö on kaamera püsti panna, vaadata, et pilt oleks perfektne ja kaamera kokku korjata. Jõhvis asuv keskjaam otsustab, kas tulevad trahvid. Viimsi vald oli tellinud selle töö, kuna rahvas kaebab, et seal kihutatakse, see tee viib Viimsi valda. Nende enda juht valib koha ja see antakse neile, ise ei vali nad kohti, kuhu liikluskaamera panna. Kohtulikes vaidlustes kaebuse esitaja soovis tühistada ühe talle määratud karistuse ehk automaatse kiiruskaamera kiiruse mõõtmise takistamine või häirimine, kuna see ei olnud sel hetkel sihilik kiiruskaamera töö takistamine, see, kui auto peatus kaamera ees vältas lühikest aega. Pärast seda, kui ametnik tema juurde tuli, pani auto käima ja lahkus sealt eest. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi selle juurde, et tegu on tõendatud, etteheidetud õigusnorme on rikutud, puudub väärteomenetlust välistav asjaolu, puudub süüd välistav asjaolu ja V.N on süüdiv isik. Nii videosalvestiste kui tunnistaja ütluste põhjal on teada, et 19.03 V.N Audi A6-ga Ranna teel kiiruskaamera ette sõitis. Esimesest videosalvestisest on näha, et mootorsõiduk Audi A6 oli kaamera ees ajavahemikul 18.30-18.31. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kaamera töö häiritud ka momendil, kui isik seisis jalgteel kiiruskaamera ees, juhtimiskeskus andis teada, et aparaadi töö on häiritud ja pildistab ainult isikut. Kohtuväline menetleja leidis, et on täidetud teo subjektiivne ja objektiivne külg, milleks on liikluskaamera töö takistamine. V.N on juba kaebuses olnud seisukohal, et kiiruse mõõtmine sellel teelõigul ei ühti tema arusaamisega sellest, kuidas ja kus peaks kiirust mõõtma. Kohtuväline menetleja rõhutab, et tellijateks on KOV-id, vallad ja kiiruse mõõtmine toimub tegelikult seal, kus on toimunud varasemalt liiklusõnnetused ja aktiivsed rikkumised aset leiavad. On ka seisukohal, et otsuses on arvestatud KarS § 56 lg 1 karistuse üldaluseid, määratud trahv ei ole ebaproportsionaalne. Sellest tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus jõusse. 4 Kaebuse esitaja repliigi korras lisab, et teine intsident, kus ta kaamera ette seisis on provotseeritud politseiniku käitumisest ja küsib, kuidas hinnata politseiniku käitumist, kas see on eetiline, samuti sõnakasutus. Kaebuse esitaja toob välja, et varasemad karistused puuduvad ning leib, et esimese intsidendi eest karistada automaatse mõõtmisvahendi mõõtmistegevuse takistamise eest niivõrd lühikesel ajavahemikul ei ole õige ja määratud karistus ei ole proportsionaalne. Pärast politseiniku etteastet, nii pea kui oli võimalik, ta ka peatumiskohalt lahkus. Tema seisukoht on, et parkis või peatas auto ebaõnnestunud koha peal. Kõik ülejäänud tegevused on provotseeritud politseiniku käitumisest. Kohtuväline menetleja repliigi korras lisab, et tegemist ei olnud politseiametnikuga, vaid töötava spetsialistiga. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 229

, § 207 lg 1, § 241 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

§ 207

lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Sõiduki tasutakontrolli väljatrükist nähtub, et sõidukil Audi A6 Avant reg.märgiga XXXXXX puudus 19.03.2022 seisuga kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuste andmete kohaselt toimus viimane korraline ülevaatus 19.09.2020, otsusega leiti, et sõiduk on tehniliselt korras ning ülevaatus on kehtiv kuni 30.09.2021. Pärast seda sõiduk tehnoülevaatusel käinud ei ole. Seega süüteo toimepanemise ajal, 19.03.2022, ei olnud sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud.

§ 73

lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Arvestades seda, et kaebuse esitajale oli omistatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti arvestades sõiduki vanust ja registreerimistunnistusele kantud märget tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmise tähtaja kohta oli sõiduki juht ja ainuke kasutaja, kelleks on menetlusalune isik, üheselt teadlik sellest, 5 et seda sõidukit liikluses kasutada ei tohi. Vastasel korral ei oleks ta eelnevalt sõidukit tehnonõuetele vastavuse kontrolliks esitanud. Antud juhul oli menetlusalusel isikul tehnonõuetele vastavuse kontroll aga läbimata ja menetlusalune isik oli sellest teadlik ja antud rikkumisele ka kohtuistungil vastu ei vaielnud. Selgitas, et teine sõiduk ei läinud tööle ning oli vaja abikaasale apteegist rohtusid tuua.

§ 73

lg 74 on toodud erand, millisel juhul võib tehnonõuetele mitte vastavat sõidukit liikluses kasutada. Sellise erandi esinemine antud juhul tuvastatud ei ole ja selleks ei ole ka apteegis käimine. Seega rikkus ta

§ 73

lg 2 nõuet ning kohtu arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 73

lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 207lg 1 ettenähtud väärteo.

Menetlusalusele isikule inkrimineeritakse väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt ka

§ 21

lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 12 sätestatud kohustuse eiramist, millega menetlusalune isik pani toime

§ 241

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o ehk sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorra või -viisi rikkumine.

§ 21

lg 2 p 12 kohaselt sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata ning

§ 21lg 4 p 1 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada.

Sellise keelu rikkumine on karistatav

§ 242lg 1 järgi ning karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

Väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt 19.03.2022 Ranna tee 10, Ranna tee ja Võra tee ristmikul, suunaga Võra teele juhtis V.N mootorsõidukit kõnniteel ja parkis mootorsõiduki haljasalale.

§ 2

p 49 kohaselt parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks ja § 2 p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Väärteoasja juures olevatelt videosalvestistelt ja lisatud videosalvestise kuvatõmmiselt nähtub, et mootorsõiduk Audi A6 reg. märgiga XXXXXX on 19.03.2022 on seisma jäänud haljasalale ajavahemikul 18.30.08 kuni 18.30.48, kuni hakkab ära sõitma. Videosalvestis on hetkest, kui ametnik on peaaegu menetlusaluse isiku autoni jõudnud. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt oli sõiduk haljasalal pargitud umbes 1,5 minutit ning isik oli autos üksi. Menetlusalune isik ei vaidle vastu sellele, et ta haljasalal sõidukiga oli, kuid leiab, et tegemist oli peatumisega, kuivõrd ta oli seal vaid paar minutit ja sõidukist ta ei väljunud. Menetlusalune isik ei ole ka väitnud, et antud juhul oleks tegemist peatumisega seotud tegevustega, kuid soovib antud punkti osas sõnastuse muuta parkimisest peatumiseks. Kohus aga menetlusaluse isikuga ei nõustu, kuna antud juhul ei olnud tegemist peatumisega vaid parkimisega, kuivõrd ei toimunud sõitjate peale- või mahaminekut ega veose laadimist ning tegemist oli sõiduki ettekavatsetud seisma jätmisega.

§ 2

p 52 ja p 49 on selgelt välja toodud, millisel juhul on tegemist peatumisega ja millisel juhul parkimisega ning ajalist miinimumi ei ole sätestatud. Seejuures ei oma tähtsust, kas sõiduki juht autost väljub või mitte. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest tulenevalt vaidlusaluse sõiduki peatumise järgselt sõitjate peale- või mahaminekut ega ka veose laadimist ei toimunud ja juht oli sõidukis üksi ega väljunud sõidukist, oli tegemist parkimisega

§ 2p 49 tähenduses.

Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendatud menetlusaluse isiku poolt sõiduki parkimine haljasalal, vähemalt 40 sekundit, millega menetlusalune isik rikkus

§ 21

lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 12 sätestatud kohustusi ja on toime pannud

§ 241lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

6 Arvestades seda, et menetlusalusele isikule oli juhtimisõigus väljastatud 30.01.1993 ja seega on tegemist pikaajalise juhtimisõigusega isikuga, pidi menetlusalune isik olema üheselt teadlik temale laienevast Liiklusseaduses sätestatud kohustusest, sh

§ 21

lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 12 sätestatud keeldudest ning tegema vahet peatusel ja parkimisel. Menetlusalune isik teo toimepanemist, ehk sõiduautoga haljasalal viibimist, ka ei vaidlusta. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus

§ 21

lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 12 sätestatud keeldusid s.h teadmises, et selliste keeldude eiramine on karistatav. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 21

lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 12 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime

§ 241lg 1 ettenähtud väärteo.

Menetlusalusele isikule inkrimineeritakse väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt ka

§ 45

lg 11, 13 sätestatud kohustuse eiramist, millega menetlusalune isik pani toime

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo.

§ 45

lg 11 kohaselt eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik ning eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.

§ 45

lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Kuivõrd eelmärgitud kohustuste eiramine ei sisalda endas

§ 201

-203, 205-207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226-241 sätestatud väärteokoosseisusid, on sellise keelu rikkumine karistatav

§ 242lg 1 järgi ning karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 242lg 1 sätestatud väärteona.

Väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt 19.03.2022 Ranna tee 10, Ranna tee ja Võra tee ristmikul, suunaga Võra teele juhtis V.N mootorsõidukit kõnniteel ja parkis haljasalale. Väärteoasja juures olevatelt videosalvestistelt ja lisatud videosalvestise kuvatõmmiselt nähtub, et mootorsõiduk Audi A6 reg. märgiga XXXXXX on 19.03.2022 parkinud haljasalale ajavahemikul 18.30.08 kuni 18.30.48, kuni hakkab ära sõitma. Samuti on näha, et selleks, et antud kohta jõuda, on mootorsõiduk pidanud sõitma ülekäigurajalt kõnniteele ja sealt haljasalale. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt menetlusalune isik sõitis mööda kõnniteed haljasalale. V.N ei ole eitanud seda, et ta haljasalale sõitis, vaid on kohtuistungil öelnud, et sõitis osalt haljasalale, osalt asfaldile ja peatas auto selleks, et avaldada arvamust selles kohas kiiruse mõõtmise kohta. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et V.N-i sõiduki puhul oleks tegemist olnud eritalituse sõidukiga, millisel juhul kaasneksid

§ 45

lg 11 toodud erandid, või tal oleks olnud Ranna tee 10, Ranna tee ja Võra tee ristmikul haljasalal või väljas pool teed mootorsõidukiga liiklemiseks maaomaniku või -valdaja luba. Menetlusalune isik on küll tunnistajale väitnud, et ta elab seal, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks Ranna tee 10 juures asuva haljasala omanik. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud, et menetlusalune isik juhtis 19.03.2022 mootorsõidukit Audi A6 reg.märgiga XXXXXX Tallinnas, Ranna tee 10, Ranna tee ja Võra tee ristmikul kella 18.30 ajal kõnniteel ja parkis auto haljasalale, millega menetlusalune isik rikkus

§ 45

lg 11 ja 13 sätestatud keeldusid ja on toime pannud

§ 242lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

7 Arvestades seda, et menetlusalusele isikule oli juhtimisõigus väljastatud 30.01.1993 ja tegemist on pikaajalise juhtimisõiguse omanikuga, pidi menetlusalune isik olema üheselt teadlik temale laienevast Liiklusseaduses kehtestatud keeldudest, sh

§ 45lg 11 ja 13 sätestatud keeldudest.

Menetlusalune isik teo toimepanemist, ehk sõiduautoga kõnniteel sõitmist ja haljasalal viibimist, ka ei vaidlusta ning leidis ilmselt ei olnud see kõige parem valik. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus

§ 45

lg 11 ja 13 sätestatud keeldusid s.h teadmises, et selliste keeldude eiramine on karistatav. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 45

lg 11 ja 13 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo.

§ 229

näeb ette vastutuse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi mõõtmistegevuse korrapärase toimimise takistamise või häirimise eest viisil, mis tegi võimatuks õigusrikkumise andmete nõuetekohase dokumenteerimise või salvestamise ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt 19.03.2022 Ranna tee 10, Ranna tee ja Võra tee ristmikul, suunaga Võra teele juhtis V.N mootorsõidukit kõnniteel ja parkis mootorsõiduki haljasalale viisil (automaatse kiiruskaamera ette), mis tegi võimatuks kiirusemõõtesüsteemi töötamise ja õiguserikkumiste nõuetekohase salvestamise ning takistas automaatse kiirusmõõtesüsteemi korrapärast toimimist. Väärteoasja juures olevatelt videosalvestistelt ja lisatud videosalvestise kuvatõmmiselt nähtub, et mootorsõiduk Audi A6 reg. märgiga XXXXXX on 19.03.2022 parkinud haljasalale ajavahemikul 18.30.08 kuni 18.30.48, ning samuti on näha, et mootorsõiduk on pargitud kiiruskaamera ette mootorsõiduki vasaku küljega, blokeerides kaamera vaatevälja. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt 19.03.2022 paigaldas Ranna tee 10 lähedale haljasalale liikluskaamera, kui järsku märkas, et üks sõiduauto sõitis mööda kõnniteed haljasalale ja parkis auto täpselt liikluskaamera ette ning sellel ajal kui auto oli kaamera ette pargitud, ei saanud liikluskaamera oma tööd teha. Menetlusalune isik ei vaidlusta seda, et ta kiiruskaamera ette oma sõiduauto peatas, samas kohtulikes vaidlustes leidis, et tegemist ei olnud sihiliku kiiruskaamera töö takistamisega ja auto peatumine kaamera ees vältas lühikest aega. Menetlusalune isik selgitas, et soovis avaldada arvamust selles kohas kiiruse mõõtmise kohta ning küsida, miks just selle koha peal kiirust mõõdetakse. Samuti nähtub videosalvestiselt ja tunnistaja A. R. ütlustest, et menetlusalune isik tuli jalgsi liikluskaamera juurde tagasi ja seisis selle ette, tunnistaja sõnul viibis ta seal 20-30 minutit. Menetlusalune isik on ise selgitanud, et tuli jalgsi tagasi ning seisis kiiruskaamera ette selleks, et saada politseiametniku tähelepanu, mida ta ka sai. Nagu ka tunnistaja A. R. kohtuistungil selgitas, et kiirusmõõte seadmetega tegelevad ametnikud kiiruse mõõtmiseks kohta ei vali, selle annavad neile nende juhid ja seda vastavalt KOV-i tellimustele ja liiklusrikkumiste sagedusele. Menetlusalune isik on varasemalt teinud õigesti, et on pöördunud erinevate ametite, politsei ja KOV-i poole, antud juhul aga kiirusmõõteseadme töö takistamine ei ole seaduslik viis, kuidas oma meelsust ja arvamust avaldada, et jõuda isikule meeldiva tulemuseni. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud, et menetlusalune isik takistas kiirusemõõtesüsteemi töötamist ja õiguserikkumiste nõuetekohase salvestamist, millega on toime pannud

§ 229sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Menetlusalune isik on ka ise selgitanud, et talle ei meeldinud, et antud kohas kiirust mõõdetakse ja tahtis oma meelsust näidata, arvas, et seda peaks tegema hoopis teistes kohtades, kus see vajalikum oleks ning selleks, et kiirusemõõtmisega tegeleva ametniku tähelepanu saada ja oma küsimusi antud tegevuse kohta küsida, otsustas algselt autoga kiiruskaamera ette sõita, hiljem kiiruskaamera ees seista. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada 8 süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult. Kuivõrd väärteokirjeldus sisaldab kiirusmõõtesüsteemi takistamist vaid sellega, et ta parkis sõiduki viisil (automaatse kiiruskaamera ette), mis tegi võimatuks kiirusmõõtesüsteemi töötamise, siis jätab kohus menetlusaluse isiku edasise käitumise, mis oli küll ajaliselt pikem, s.o kiiruskaamera ette seismise ilma autota, süüküsimuse otsustamisest välja, kuivõrd väärteoprotokolli väärteokirjeldus sellist etteheidet ei sisalda ning kohus ei saa väärteoprotokolli piiridest väljuda. Samas kiiruskaamera ette sõitmine ja seal parkimine näitab seda, et menetlusalune isik sai üheselt aru nii sellest, et politsei teostab liiklusjärelevalvet kui ka sellest, et järelevalve teadlik takistamine on karistatav. Seega on ka see väärtegu toime pandud kavatsetusega ning menetlusalune isik seadis süütekoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Seejuures ilmneb tunnistaja A. R. ütlustest, et kiiruskaamera fikseeris kiiruse ületamisi, kuid kuna töö oli takistatud, siis ei saanud neid fikseerida, sest menetlusalune isik varjas kaamera vaatevälja ning kiiruskaamera tuvastas rikkumisi taustal. Seega ei olnud võimalik õigusrikkumiste andmeid dokumenteerida. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime

§ 229ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik on kohtule pärast kohtu nõupidamistuppa lahkumist saatnud kirja, kus palub võrrelda väärteoasja videomaterjali tunnistaja A. R. ütlustega. Menetlusalune isik leiab, et tunnistaja ütles küll, et ta ropendas ja räuskas, kuid seda videosalvestiselt ei nähtu, ning see võib viidata tunnistaja antud valeütlustele. Kohus leiab, et see, kas sündmuskohal ropendati või mitte, et puutu antud juhul asjasse, kuna sellist süütegu ei ole menetlusalusele isikule ka ette heidetud ja vastavalt VTMS § 87 arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Samale seisukohale asub kohus ka ametnikuga tekkinud väidetava füüsilise kontakti osas ning asjasse ei puutu asjaolu, et ametniku sõnul tellis kiiruse mõõtmise Viimsi vald. Eeltoodud asjaolud väljuvad antud väärteoasja uurimise raamidest ning antud kirja ei saa kohus arvestada ka põhjusel, et kirja saatmise ajaks oli väärteoasja kohtulik arutamine lõppenud. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolud menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud

§ 241lg 1, § 242 lg 1 ja § 229 ettenähtud väärtegudena.

Samamoodi on Transpordiameti andmetega tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, s.t menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ka

§ 207lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta on ka ise osaliselt tunnistanud. Kuivõrd menetlusaluse isik juhtis mootorsõidukit kõnniteel ja parkis mootorsõiduki haljasalale, millega tegi võimatuks kiirusmõõtesüsteemi töötamise ja õigusrikkujate nõuetekohase salvestamise, siis on tegemist väärtegudega

§ 241lg 1, § 242 lg 1 ja § 229 mõttes ja see süüteod on õigesti kvalifitseeritud.

Samamoodi on tuvastatud, et menetlusalune isik eiras

§ 73

lg 2 sätestatud keeldu ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 207lg 1 järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Silvia Kuller, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 229, § 207 lg 1, § 241 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 229alusel 9 rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot.

Vastavalt

§ 229sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärtegude kogumi eest määranud rahatrahvi

§ 229ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Menetlusalune isik pani toime kokku neli väärtegu, seega ei saa väita, et menetlusaluse isiku süü oleks väike väärtegude kogumit arvestades, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 229

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud neli erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine

§ 229ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks nelja väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on

§ 229ja väärtegude kogumi mõttes üle keskmise.

Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole. Sellised karistusandmed annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist isikuga, kes süsteemselt paneks toime õiguserikkumisi ja seetõttu vajaks õiguskuulekusele suunamiseks karistust, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ülevatavas määras nelja süüteo toimepanemise eest võib pidada proportsionaalseks kaebuse esitaja süüle ja isikule ning loodetavasti täidab selline karistus ka oma eesmärgi, s.o suunab kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele. Kuigi

§ 229

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine oli ajalises mõttes lühiajaline, siis süütegude kogum muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks ning kohtu arvates ei saa ühe süüteo lühiajalisus alla aluseks karistuse kergenamisele. Kõik 10 menetlusalusele isikule süüks arvatud teod olid toime pandud eesmärgipäraselt ning lõppkokkuvõttes sooviga toime panna

§ 229lg 1 ettenähtud väärtegu.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul juhtis menetlusalune isik sõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja millise kasutamine liikluses oli keelatud, milline käitumine näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka liiklusseadusega juhile pandud kohustustesse. Lisaks sellele pani ta toime veel kaks väärtegu selleks, et saaks toime panna veel kolmandat, s.o takistada kiirusmõõturi tööd. Sellise käitumise eesmärgiks oli aga õigusrikkumiste tuvastamise ja ka õigusrikkujate tuvastamise takistamine, mille tõttu jäid liiklunõuete eirajad tuvastamata. Kohtu arvates näitab selline käitumine menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist õiguskorda ja soosivat suhtumist liiklusnõuete eiramisse ja eirajatesse. Seejuures selleks, et avaldada oma vastumeelsust õiguskorra kaitsmisse pidi menetlusalune isik vajalikuks ise toime panna erinevaid liiklussüütegusid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise mentleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmist määra vähesel määral ületav karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja liikluse ohustamisest. Menetlusaluse isiku põhjenduse, et väärteod olid toime pandud tunnistaja A. R. käitumise tõttu, jätab kohus tähelepanuta. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata sõiduki juhtimisele asumine ei saa kuidagi olla seotud A. R. poolt teenistusülesannete täitmisega kohas, milline asus menetlusaluse isiku poolt sõidu alustamise kohast kaugel. A. R.ni jõudis menetlusalune isik juhtides sõidukit, mille liikluses osalemine oli keelatud ja A. R. ei saanud kuidagi olla põhjuseks sellist sõidukit juhtida. Samamoodi ei olnud A. R. käitumisega kuidagi seotud ei haljaslale sõitmine ega ka kõnniteele sõitmine, samuti keelatud kohas parkimine ega ka kiirusmõõturi ees auto parkimine ja kiirusmõõturi töö takistamine. A. R. istus eemale pargitud sõidukis ja A. R.ga puutus menetlusalune isik kokku alles pärast kõigi nende väärtegude toimepanemist ja A. R. väljumist oma sõidukist ning menetlusaluse isiku auto juurde jõudmist. Selleks ajaks oli menetlusalune isik juba kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku põhjendus väärtegude toimepanemise põhjuste kohta seoses just A. R. käitumisega on eneseõigustus, mis ei riimu kohtus kontrollitud tõenditega ning see ei saa mingilgi määral mõjutada menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude süüteo koosseisusid ega ka määratud karistust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga ning loodetavasti sunnib kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11