← Eesti

2-19-15310/81

Obsah (8)§ 145§ 76§ 100§ 101§ 108§ 104§ 113§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 14.08.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15310 Ts

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus on seisukohal, et käenduslepinguga ei ole käendaja vastutust piiratud. Seega vastutab kostja X kostja Stylish Events OÜ-ga solidaarselt käendaja vastutuse rahalises maksimumsumma 7140 eurot ulatuses. 33. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja Stylish Events OÜ-l on kohustus lepingu alusel hagejale tasuda 7656,99 eurot. Kostjad vastutavad nimetatud kohustuse tasumise eest solidaarselt 7140 euro ulatuses. Kostjad esitasid tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt tasaarvestavad nad tagatisraha tagastamise nõude hageja nõuetega. Kohus rahuldab tasaarvestuse vastuväite ning tasaarvestab kostja Stylish Events OÜ tagatisraha tagastamise nõude 1190 eurot hageja 7656,99 euro tasumise nõudega, mille tulemusel tagatisraha tagastamise nõue lõpeb tervikuna ning hageja 7656,99 euro tasumise nõue lõpeb 1190 euro 9

(14)ulatuses. Kohus rahuldab hagiavalduse 6466,99 euro tasumise nõudes (7656,991190=6466,99) ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6466,99 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata leppetrahvi 2380 eurot, viivise 330,04 eurot, viivise 840,16 eurot ja üüri ja kõrvalkulude 1190 eurot tasumise nõuetes. Apellatsioonkaebus
  1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi osaliselt rahuldamata ja osaliselt hageja menetluskulud kostjatelt välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt II täiendavalt välja 673,01 eurot ja kostjalt I 16 395,19 eurot eurot, menetluskulud jäävad täies ulatuses kostjate anda.
  2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt Harju Maakohus üldiselt rahuldas hagi kõigis hageja nõuetes kostjate vastu, peale leppetrahvinõude seoses elektrisüsteemi muutmisega (nr 19007L), viiviste nõude ja ruumide kahjustamise hüvitise nõude (nr 29082019). Tulenevalt viiviste alusetuks pidamisest arvestas kohus kostjate garantiisumma tagastamise vastuväidet ja jättis hagi summas 2380 eurot täiendavalt osaliselt rahuldamata, tasaarvestades teise leppetrahvi (nr 18948L) ning üüri ja kõrvalkulude nõuded.
  3. Apellatsiooniga ei vaidlustata hagi rahuldamata jätmist elektrisüsteemi omavolilise muutmise leppetrahvi osas. Vaidlustatud on vaid viiviste ja ruumide kahju välja mõistmata jätmine ning ka enne hagi esitamist viivistega tasaarvestatud garantiisumma tasaarvestamise kohtu poolt põhjendatuks peetud hageja nõuetega.
  4. Apellandi arvates ei ole kohtuotsuse punktis 17.
  5. esitatud lepinguliste viiviste välja mõistmata jätmise põhjendus õige. Kohus on vääralt tõlgendanud üürilepingu punkti 5.
  6. sõnastust „Lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral kohustub selles süüdiolev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest“. Sõnastuse sisuks on, et lepingulise maksekohustusega viivitav lepingupool kohustub tasuma viivist. Kohus on kohaldanud süülist vastutust, aga see ei ole sätestuse sisuks. Lepinguliselt ei ole tegemist erilise süülise vastutuse kohaldamisega, vaid lepingut rikkuva poole nimetamisega. Kuivõrd üürniku poolt kätte saadud arvete tähtajaks tasumata jätmine saab eelkõige olla kas tahtlus või hooletus, tuleb ka eeldada üürniku süüd, kui üürnik ei ole tõendanud süü puudumist (näiteks üürileandja teavitamine makseraskusest), sest arvestada saab vaid kaalukaid asjaolusid, mis takistasid üürnikul kohustuse täitmist – üürileandja nende puudumist tõendada ei saa. Apellant on seisukohal, et üürniku süü tõendamine viivisenõude aluseks oleva asjaoluna maksete tasumisega viivitamise korral üürileandjast hageja poolt ei ole mõistlik. Lisaks ei ole antud juhul ka mõistlik süülise vastutuse kohaldamine, mille puhul viiviste regulatsioon polegi lepingus viiviste tavapäraseks kohaldamiseks maksetega viivitamise korral ja üürileandja ei saagi kokku lepitud viiviseid sisse nõuda. Juhul kui üürileandjal oli õigus nõuda lepingulisi viiviseid ja garantiisumma tasaarvestada vastavalt üürilepingu punktile 5.
  7. esmajärjekorras viivistega, mida üürileandja ka tegi, ei olnud alust otsuse punktis
  8. tasaarvestada üürniku garantiisummat hageja nõuetega, mille kohus oli rahuldanud. Sellisel juhul kuuluvad needki nõuded summas 2380 eurot kostjatelt välja mõistmisele.
  9. Apellant ei nõustu üürniku poolt üüritud ruumide kahjustuse hüvitamise nõude kohtu poolt rahuldamata jätmisega otsuse punktides
  10. ja
  11. Kohus on jätnud tähelepanuta kohtu poolt tuvastatud asjaolud, et ruumid anti üürnikule heas korras ja eelnevalt remonditult ning ka 15.11.18 üleandmis-vastuvõtmise aktis oli märgitud nende vastavus vastavale standardile RYL 2000 II klass, kusjuures selle üle vaidlus puudus. Vaidlus piirdus vaid 9.07.19 ruumide ülevaatuse aktis fikseeritud ja tunnistaja C poolt täiendavalt tõendatud üürniku poolt tekitatud ja hüvitamisele kuuluvate kahjustuste maksumusega. Kohus on põhjendanud tuvastatud kahjustuste mittearvestamist asjaoluga, et on eluliselt ebausutav, et uus üürnik võttis vastu ulatuslikult kahjustatud äriruumide valduse ilma 28.10.19 aktis kahjustusi kirjeldamata. 10
(14)Kohus ei ole arvestanud, et tegu on muinsuskaitse aluse hoonega, mille eriline ja kõrge kvaliteediga sisekujunduse rikkumine ei eelda, et tegu on kahjuga, mis peaks olema kirjeldatud ruumide uuel üürileandmisel. Apellandi arvates ei saa see asjaolu olla aluseks kohtu järeldusel, et tõendatud on vaid üürniku poolt tunnistatud puudused (9.07.19 akti punktid 2, 3, 8 osaliselt ja 18). Lisaks ei saa nõustuda, et kohus ei arvestanud ka neid kahjustusi, mida kostjad tunnistasid ja mis olid põhilised (rikutud seinad).
  1. Apellant ei nõustu otsuse punktis
  2. kohtu väitega, et „hageja ei ole tõendanud endale kahju tekkimist“ põhjusel, et „need ei tõenda tulevikus tekkivaid kulusid“. Kohus ei ole ühtlasi põhjendanud, miks eeltoodud asjaoludel ei ole hagiavaldusele lisatud OÜ Valdus Ehitus 29.08.19 hinnapakkumises ja hageja 17.03.22 menetlusdokumendile täiendavalt lisatud Aisiko OÜ 17.02.21 hinnapakkumises esitatud ruumide rikkumise kõrvaldamise tööde hind käsitletav üürileandja kahju maksumuse tõendina. Samuti on põhjendamatu kohtu poolt järeldada tunnistaja C ütlustest ruumide rikkumise kõrvaldamist üürileandja poolt. Põhjusel, et ruumide kahjustamine üürniku poolt on tõendatud ja ka kohtu poolt tuvastatud, ei ole alust jätta tekitatud kahju hüvitist välja mõistmata. Seejuures ei ole hageja nõudnud rikkumise kõrvaldamise tööde täielikku hüvitamist. Apellant ei nõustu ühtlasi hageja menetluskuludest 1318.36 euro kostjalt välja mõistmata jätmisega ja seejuures hagi esitamisel materjalide läbi töötamise, hagejaga konsulteerimise ja hagiavalduse koostamine kulu arvestamisel 5 tunni asemel piirdumise 4 tunniga ning kostja 1.02.21 menetlusdokumendi läbitöötamise, hagejaga konsulteerimise ja 17.03.22 menetlusdokumendi koostamise kulu arvestamisel 4 tunni asemel piirdumise 3 tunniga. Kostjate vastus
  3. Kostjad apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsus
  4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles maakohus leidis, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata ning sellest tulenevalt ei arvestanud, et rahuldamisele kuuluv viivisenõue 161,88 eurot tuleb tasaarvestada kostja I tasutud tagatisraha summaga. Teha tühistatud osas uus otsus, milles arvestada, et viivisenõue on põhjendatud 161,88 euro ulatuses. Muus osas tueb otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  5. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid osas, millega kostjatelt jäeti hageja kasuks välja mõistmata viivis ja ruumide kahjustamise tõttu tekkinud kahju, enne hagi esitamist viivistega tasaarvestatud tagatisraha (nimetatud ka kui garantiisumma) tasaarvestamise kohtu poolt põhjendatuks peetud hageja nõuetega ja menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise. Ülejäänud osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1). 43.Asja materjalidest nähtub: -Hageja ja kostja Stylish Events OÜ sõlmisid 13.11.2018 äriruumide üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja Stylish Events OÜ kasutusse Tallinnas Narva mnt 50 hoones nr 1 I korrusel asuvad äriruumid pindala 119m2 tähtajaga 15.11.2018 kuni 14.11.
  6. -Kostja I esitas hagejale 12.07.2019 e-kirjaga üürilepingu ülesütlemisavalduse, mille hageja on kätte saanud 12.07.
  7. 11
(14)-Maakohus tuvastas, et kostja I poolt lepingu ülesütlemine oli kehtetu, üürileping lõppes 12.11.2019 ning selles osas on maakohtu otsus jõustunud. -Maakohus tuvastas, et kostjal I on kohustus tasuda : 1) leppetrahv 1 190 eurot 15.05.2019 arve nr 18948L järgi, kuna hagejale kuuluva hoone aknaklaas lõhuti ning aknapiit on saanud kahjustusi; 2) üüri ja kõrvalkulude eest 1 114,18 eurot 01.06.2019 arve nr 18969 alusel; 3) G4S patrullekipaaži väljasõiduga seonduvalt 78 eurot 25.06.2019 arve 19026 alusel; 4) üüri ja kõrvalkulude eest 2 229,22 eurot 01.07.2019 arve nr 19050 alusel; 5) üüri ja kõrvalkulude eest 2 121,31 eurot 01.08.2019 makseteatise nr 01082019 alusel; 6) üüri ja kõrvalkulude eest 2 113,44 eurot 01.09.2019 makseteatise nr 01092019 alusel. Seega tuvastas maakohus, et kostjal I on kohustus üürilepingu järgi tasuda 8 846,15 eurot ning selles osas on maakohtu otsus jõustunud. -Üürilepingu sõlmimisel tasus kostja I hagejale tagatisraha (nimetatud ka kui garantiisumma) 2 380 eurot. -Hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud käendusleping, millega kostja II tagas kostja I üürilepingust tulenevaid kohustusi kuni 7 140 euro ulatuses. 44. Menetluses tõi hageja esile, et tal on õigus nõuda ka arvete tasumise viivitamise tõttu kostjalt I viivist. Hageja avaldas, et viivisenõude on hageja tasaarvestanud kostja tagatisraha tagastamise nõudega osaliselt ning ülejäänud viivisenõude esitas hageja hagiga. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud üürilepingu p 5.2 järgi lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral kohustub selles süüdiolev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (I kd, tlk 7, p 5.2). Maakohus leidis, et hagejal puudus õigus nõuda kostjatelt viivise tasumist, sest hageja ei suutnud tõendada kostja I poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise süülisust. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. 45.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingu või seadusega kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuivõrd maakohus leidis, et kostja I poolt üürilepingu ülesütlemine oli kehtetu, kestis üürisuhe edasi koos sellest tuleneva kohustusega. Võlaõigusseaduse § 271 järgi kohustub üürnik maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri), vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingule, tuli kostjal I tasuda ka kõrvalkulusid kooskõlas

§-ga

  2. Kui võlgnik jätab võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata, on ta kohustust rikkunud (

§ 100

) ning võlausaldajal on õigus

§ 101lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist.

Samuti sätestab

§ 108

võlausaldajale õiguse nõuda rahalist kohustust rikkunud võlgnikult selle täitmist. Maakohus tuvastas, et kostja I rikkus üürilepingut, kuna jättis hageja esitatud üüri- ja kõrvalkulude, sh ka valveteenust osutanud patrullekipaaži kohalesõitmise tasuga seotud arved tasumata. Maakohus leidis ka, et kostjal I on kohustus tasuda hagejale 15.05.2019 arve nr 18948L järgi leppetrahvi 1 190 eurot. Tulenevalt hageja nõuetest mõistis maakohus kostjalt I nimetatud arvetel märgitud võlgnevuse välja. 47. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 104lg 1 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud 12

(14)juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.

§ 104lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Ringkonnakohus leiab, et isegi kui tõlgendada vaidlusaluse üürilepingu p-i 5.

  1. selliselt, et kostja I vastu esitatud viivisenõude edukuse eelduseks on vaja tõendada kostja I süüline käitumine tema kohustuse rikkumisel on see asjaolu tõendatud. Kostja I, jättes tähtaegselt täitmata kohustuse tasuda üürilepingust tulenevaid üüri ja kõrvalkulude arveid, on käitunud vähemalt hooletult.
  2. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusaluse üürilepingu p 5.2 ei eeldanud viivisenõude rahuldamise eelduseks kostja I süü tuvastamist. Nõustuda tuleb hagejaga, et nimetatud lepingungulise kokkuleppe sisuks on lepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitava lepingupoole (nn süüdioleva poole) nimetamisega. Seega on hagejal õigus viivist nõuda.
  3. Menetluses tuginesid kostjad sellele, et lepingus märgitud viivisemäär 0,5 %, so 180 % aastas on ebamõistlikult suur ja seetõttu tühine. Arvestades kostjate väidet tuli asjas lahendada, kas viivisemäär on mõistliku suurusega. Kuna maakohus leidis, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, siis ei andnud ta seisukohta kostjate sellele seisukohale. Ringkonnakohus parandab maakohtu minetuse.
  4. Kuigi maakohus leidis, et asjas on tõendamata tüüptingimustel lepingu sõlmimine, ei välista see ringkonnakohu arvates viivisemäära mõistliku suuruse kontrolli. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit (referentsintressimäär). Arvestades lepingu sõlmmise ajal ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas. Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga, ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-16), et sellist selgelt ülemäärast ja kostjat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.
  3. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et hageja saab viivist nõuda vaid seadusjärgses ulatuses.
  6. Osas, milles maakohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud ja tõendatud on hageja nõudnud viivist järgmiste arvete tasumisega viivitamise tõttu: -leppetrahv 1 190 eurot 15.05.2019 arve nr 18948L järgi 129 päeva eest, -üüri ja kõrvalkulude eest 1 114,18 eurot 01.06.2019 arve nr 18969 alusel 112 päeva eest, -G4S patrullekipaaži väljasõiduga seonduvalt 78 eurot 25.06.2019 arve 19026 alusel 88 päeva eest, -üüri ja kõrvalkulude eest 2 229,22 eurot 01.07.2019 arve nr 19050 alusel 82 päeva eest, -üüri ja kõrvalkulude eest 2 121,31 eurot 01.08.2019 makseteatise nr 01082019 alusel 51 päeva eest, - üüri ja kõrvalkulude eest 2 113,44 eurot 01.09.2019 makseteatise nr 01092019 alusel 20 päeva eest. 53.Arvestades seda, et hagejal on õigus nõuda seadusjärgses suuruses viivist, viivisearvestus hakkab jooksma arvel märgitud tasumise kuupäevale järgnevast päevast ning hageja on viivist 13

(14)arvestanud kuni 25.09.2019 seisuga, on hageja viivisenõue põhjendatud (29,73+27.35+1,5+40,60+23,71+9,26) 161,88 euro ulatuses.
  1. Hageja tasaarvestas kohtueelselt kostja I poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha summas 2 380 eurot oma viivisenõudega. Kuna hageja põhjendatud viivisenõue oli 161,88 eurot oli nimetatud summa osas tasaarvestus põhjendatud. Maakohus sellega ei arvestanud ja seetõttu mõistis hagejale välja 161,88 eurot vähem. 55.Hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud käendusleping, millega kostja II tagas kostja I üürilepingust tulenevaid kohustusi kuni 7 140 euro ulatuses. Kuna maakohtu otsust tuleb korrigeerida sellisel määral, et lõpptulemusena ei ületa kostjalt II hageja kasuks väljamõistetav summa käenduslepingus kokkulepitud piirmäära, siis tuleb väljamõistetav summa hageja kasuks tasuda kostjatel solidaarselt. 56.Apellant vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis tema kahjunõude rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole nimetatud osas põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsusega ja ei korda maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile, et põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hinnates hageja kahjunõude põhjendatust ja tõendatust, tuli arvestada sellega, et hageja üüris peale ruumide valduse kättesaamist ruumid edasi järgmisele üürnikule. Kostjad on esile toonud, et järgnev üürnik asus ruume kasutama samal otstarbel nagu seda oli teinud kostja I. Ümberehituste või parenduste tegemist hageja poolt enne ruumide järgmisele üürnikule andmist asjas veenvalt tõendatud ei ole, mistõttu ei ole tõendatud ka see, et hagejale on tekkinud kahju või see eelduslikult tekib tulevikus. 57.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega selles, et maakohus on ebaõigelt jaotanud menetluskulud või jätnud hageja kasuks osaliselt menetluskulud välja mõistmata. Hoolimata sellest, et osaliselt tuleb apellatsioonimenetluses maakohtu otsust korrigeerida, puudub alus muuta menetluskulude jaotust või väljamõistetavate menetluskulude rahalist suurust, arvestades hageja nõuete rahuldamata ja rahuldamisele kuuluvat suurust. Maakohus on piisavalt põhjalikult analüüsinud poolte esitatud menetluskulude suurust, esindaja poolt osutatud teenuse mõistlikku ajakulu ja esindaja tasu ning leidnud lõpptulemusena põhjendatult, et menetluskulude hüvitamise taotlused tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.