1-21-7216/130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2023 Kohtuasja number 1-21-7216 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Vahur Siku (isikukood 37503027018) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. septembri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Vahur Sikk Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Alar Häidberg Menetluse vorm Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Vahur Siku määruskaebus Tartu Maakohtu
4. septembri 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Tagastada Vahur Sikule tema kaebusele lisatud Eesti Töötukassa otsus. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
6. Tartu Maakohtu
7. septembri 2023 määrusega jäeti Vahur Sikk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. V. Sikk kannab alates
8. veebruarist 2022 temale mõistetud 2 aasta 6 kuu ja 23 päeva pikkust liitvangistust. See karistus on talle mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise, tapmise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Viimase kuriteo pani V. Sikk toime kinnipeetavana vanglas. V. Sikku on väga palju kordi kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab ta üheksandat korda. Varem on teda korduvalt allutatud ka kriminaalhooldusele, kuid kõigil kordadel on kriminaalhooldus uue kuriteo toimepanemise tõttu ebaõnnestunud. V. Siku kuritegeliku käitumise riskiteguriteks on alkoholisõltuvus, impulsiivsus ja agressiivne käitumine. On küll positiivne, et vabaduses on V. Sikul võimalik minna elama rehabilitatsioonikeskusesse, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud vanglas individuaalse täitmiskavaga ettenähtud taasühiskonnastavates tegevustes, sh sotsiaalprogrammides ning on avaldanud motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Siiski on alust pidada tema motivatsiooni muutusteks pinnapealseks. Kuigi V. Sikk on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, teatas ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel, et ei soovi alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda.
9. Maakohtu määruse peale esitas V. Sikk määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Kohus jättis arvestamata positiivsed asjaolud, jätkutoe olemasolu, V. Siku motiveerituse ja tema püstitatud realistlikud eesmärgid (saada tervis korda ja asuda tööle). V. Sikk on täielikult täitnud temale koostatud individuaalse täitmiskava. Tema taasühiskonnastavate tegevuste tagasiside on ka positiivne. Teda saab distsiplineerida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli ja vajalike lisakohustustega. V. Sikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtumäärusest ei ole aru saada, mis peaks V. Sikku motiveerima edaspidiselt õiguskuulekusele käitumisele vanglas. Vangistuse eesmärkide täitmisel ei ole kasu pikast karistusajast ja süüdimõistetu täielikust isoleerimisest. Kogu karistusaja ärakandmise järel jääksid riskid samasugusteks nagu nad on praegu. V. Sikk on olnud vanglas juba 8 aastat ja selle aja jooksul inimene muutub. Statistika kohaselt langeb ennetähtaegsel vabanemisel uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt. V. Sikul on väga tõsised terviseprobleemid (lisatud Eesti Töötukassa otsus, mida V. Sikk tagasi soovib).
10. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige V. Siku korduvad kuriteod, varasemate karistuste ebatõhusus, tema impulsiivsus ja alkoholiprobleemid annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis V. Siku ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus V. Siku määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2