1-23-2071/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2023.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-23-2071 Kohtukoosseis kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 24.08.2023 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Jevgeni Šestopalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Šestopalov, isikukood 38201015240, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Jevgeni Šestopalov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.07.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šestopalovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Šestopalov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.03.2023 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 8 kuud. Karistuse kandmise algus 28.03.2023 ja lõpp 28.11.
2. Kinnipidamisasutuses Jevgeni Šestopalovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisjärgselt soovib asuda elama ühiselamusse aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, õppis remondilukksepa eriala, mis jäi pooleli, läbis lukksepa-ehitusviimistleja ja tõstukijuhi kursused, riigikeele oskus B1 tasemel. Ametlikult ei ole töötanud, tegi juhutöid. Isikul on võlgnevusi 6081 eurot, vabanemisfondis 0.08 eurot. Vanglas töötab koristajana. Varavastased kuriteod on sooritatud selle tõttu, et isikul puudus sissetulek ning vajaduste rahuldamiseks sooritas vargusi. Varasemalt on isik toime pannud ühe vägivaldse kuriteo turvatöötaja suhtes, kes takistas isikut varguse toimepanemises. Kinnipeetaval on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. 1 Lähivõrgustikku kuuluvad isa ja õde. Õde on kriminaalkorras karistatud. Isiku tutvusringkonnas on nii kriminaaltaustaga kui ka seaduskuulekaid sõpru. Kuriteod on toime pannud üksi, kuid isik tõi välja, et alkoholi tarvitab koos tutvusringkonnaga, mistõttu võib isik olla mõningal määral mõjutatav, kuna käib süstemaatiliselt alkoholi varastamas, et tutvusringkonnaga ühiselt seda tarbida. Kinnipeetava süütegude kogumik näitab, et isikul on riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetav arvestab ainult enda vajadustega ning ei taha õppida oma vigadest. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. On pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, sh. vägivallakuriteod ning varastas alkoholi. Väärteokorras on karistatud alkoholiseaduse alusel. Katseajal on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelmise vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi eluviisitreening. Soovib minna alkoholi sõltuvusravile. On varasemalt tarvitanud narkootikume ja saanud väärteokorras karistada NPALS § 151 alusel. Kinnipeetaval on krooniline haigus. Varasemalt on isikule määratud töövõimetus. Kinnipeetav on kahel korral pannud toime kehalise väärkohtlemise. Varasemalt on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik ei ole varasematest kogemustest õppinud - väldib probleemidega tegelemist alkoholi tarvitades. Sellega omakorda kaasnevad õigusrikkumised ning isik kordab enda süütegusid. Isik ei oska probleeme seadusekuulekalt lahendada, nendega tegelemise asemel eitab neid, otsib lahendust alkoholi tarvitamisest või läheneb nendele ebaseaduslikel viisidel. Isik oskab arvestada teiste inimeste seisukohtadega teatud määral, samas joobes toime pandud väär- kui ka kriminaalkorras sooritatud kuriteod näitavad, et isik ohustab ühiskonda. Tuleviku suhtes on isik väljendanud, et soovib muutuda - minna alkoholi sõltuvusravile ning loobuda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetava enda sõnul on ta väsinud senisest elustiilist ning tahab muutust. Mõistab, mida peab muutuse elluviimiseks tegema ning on valmis selle nimel pingutama. Kinnipeetav on karistatud 11 korda, millest 5 on kehtivad, vanglas viibib üheksandat korda. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, majandusliku kasu saamise eesmärk. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Viru Vangla toetab Jevgeni Šestopalovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Jevgeni Šestopalov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Jevgeni Šestopalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/
3. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jevgeni Šestopalovil on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on üks – allumatusega seotud rikkumise eest. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Jevgeni Šestopalovil on vabanemisel olemas elukoht Järve ühiselamus, garanteeritud töökoht puudub. 2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Jevgeni Šestopalovil on 3 kehtivat karistust varguste toimepanemise eest, üks kehalise väärkohtlemise ja üks lähenemiskeelu rikkumise eest. Samuti on Jevgeni Šestopalovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses allumatusega ning see näitab, et ka range järelevalvega ja distsipliiniga asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud normidele. Viru Maakohtu 29.03.2022 otsusest nähtub, et Jevgeni Šestopalov, keda varasemalt karistati varguste toimepanemise eest, pani ajavahemikus 26.01.2023 – 04.02.2023 toime 4 varguse episoodi kauplustest, kust varastas viina. Kohus leiab, et arvestades Jevgeni Šestopalovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varguste toimepanemine on kujunenud Jevgeni Šestopalovi elustiiliks. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, mis on ebaõnnestunud ning karistus pöörati täitmisele. Isikul on alkoholisõltuvus, mis on ka uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Seega on väga suur tõenäosus, et Jevgeni Šestopalov võib vabanedes taas toime panna kuriteo. Ta ei ole teinud vajalikke järeldusi eenevatest karistustest ning jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku süül ning karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.11.2023, ärakandmiseks on üle 3 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kui ka range distsipliiniga asutuses ei suuda ta käitumisnorme järgida. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Individuaalset täitmiskava pole Jevgeni Šestopalovi suhtes koostatud, kuna isik kannab alla 1 aasta pikkust vangistust ning seega ei saa kohus hinnata täitmiskava järgimist. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude ja distsiplinaarrikkumise toimepanemine ja kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seega leiab kohus, et Jevgeni Šestopalov ei ole vanglas teinud piisavalt pingutusi, et teda saaks tingimisi enne tähtaega vangitsusest vabastada. Jevgeni Šestopalovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Jevgeni Šestopalovist tuleneva ohu. Jevgeni Šestopalovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne tähtaega ja määrata kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Jevgeni Šestopalovi vabastamisega temale Viru Maakohtu 29.03.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4