← Eesti

4-22-1706/37

Obsah (8)§ 223§ 226§ 236§ 242§ 16§ 2§ 33§ 227

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 223lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Harju Maakohtu 23.

märtsi

  1. a otsus Donald Lipsu kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
  2. september 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus Donald Lipsu karistamises

§ 223

lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi, samuti menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise osas. 2. Lõpetada väärteomenetlus

§ 226lg 1 järgi kvalifitseeritud teos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kvalifitseerida Donald Lipsule

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi süüks arvatud tegu ümber

§ 242lg 1 järgi ning karistada teda rahatrahviga 15 trahviühikut summas 60 eurot.

  1. Mõista Eesti Vabariigilt Donald Lipsu kasuks välja 513 eurot ja 34 senti valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu katteks.
  2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  3. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti
  5. aprilli
  6. a otsusega karistati Donald Lipsu liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 järgi 75 trahviühiku (300 euro), § 226 lg 1 järgi 65 trahviühiku (260 euro) ning § 236 lg 1 järgi 65 trahviühiku (260 euro) suuruse rahatrahviga. Lisaks võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

§ 223

lg 2 alusel kaheks kuuks,

§ 226

lg 2 alusel neljaks kuuks ning

§ 236lg 2 alusel neljaks kuuks.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta sõitis 3. aprillil 2022 mootorsõidukiga otsa tänavavalgustuspostile, põhjustades sellega kahju Elektrilevi OÜ-le. Pärast liiklusõnnetust lahkus ta sündmuskohalt, jättes varalise kahju saaja välja selgitamata ja õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Lisaks tarvitas ta vahetult pärast õnnetust alkoholi. Selliselt käitudes rikkus D. Lips

§ 16lg 1, § 33 lg 2 p 8 ning § 169 lg 4 p 5 ja lg 7 nõudeid.

  1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles selle tühistamist ja menetluse lõpetamist või alternatiivselt karistuse kergendamist. 4-22-17064-22-1706
  2. Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuste osas ning määrati karistusseadustiku § 66 lg-tele 2 ja 3 tuginedes rahatrahv tasumisele ositi. Muus osas jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  5. Kohus tuvastas, et D. Lips pani kohtuvälise menetleja kirjeldatud teod toime, ja leidis, et need on õigesti kvalifitseeritud. Ta põhjustas liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju, sest otsasõidu tagajärjel betoonpost murdus, mis tekitas posti omanikule kahju. Samuti sai kahjustada menetlusaluse isiku sõiduki esiosa. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgiti ennatlikult kahju saajaks Elektrilevi OÜ. Eeltoodu ei muuda aga D. Lipsule etteheidetava teo kirjeldust ega karistusõiguslikku kvalifikatsiooni, sest väärteokoosseisu täitmiseks tuleb tuvastada kahju tekkimine, mitte kahjusaaja isik. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  6. Kaitsja taotleb kassatsioonis väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude riigi kanda jätmist.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, sest kohus jättis välja selgitamata, kes oli elektriposti omanik ning kas ja millises ulatuses tekkis talle kahju. Kohus väljus väärteoprotokolli piiridest, sest proovis tuvastada selles valesti kajastatud varalise kahju tekkimist ning kahju saajat.

  1. Kohtuväline menetleja tähtaegselt kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kõigepealt selgitab kolleegium, miks ei saa maakohtule ette heita väärteoprotokolli piiridest väljumist (I), põhjendab seejärel, miks tuleb väärteomenetlus

§ 226lg 1 järgi kvalifitseeritud teos lõpetada ja D.

Lipsu ülejäänud käitumine ümber kvalifitseerida (II). Otsuse III osas on käsitletud menetluskuludega seonduvat ning võetud kokku kassatsioonimenetluse tulemus. I 8. Kolleegium ei nõustu seisukohaga, et maakohus väljus

§ 223

lg 1 sisustamisel väärteoprotokolli piiridest, sest protokollist ei nähtu liiklusõnnetusega tekitatud kahju saaja ega kahju suurus. Vastuseks kassaatori väitele selgitab kolleegium järgmist.

  1. VTMS § 87 järgi on kohus väärteo arutamisel seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada protokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. (RKKK 05.04.2013, 3-1-1-32-13, p 7) Väärteoprotokollis tuleb näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda kahju rahalise suuruse kindlaksmääramist, reegeljuhtumil piisab tekkinud kahjustuste äranäitamisest. (RKKK 10.12.2004, 3-1-1-117-04, p 7)
  2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt sõitis menetlusalune isik valede juhtimisvõtete tõttu otsa tänavavalgustuspostile, mis põhjustas Elektrilevi OÜ-le varalise kahju, mis omakorda on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodega. Seega nähtub teisele isikule tekitatud võimalik kahju väärteoprotokollis sõnaselgelt viidatud ja selle lisaks olevatest materjalidest. Kolleegiumi hinnangul oli see praegusel juhul kaitseõiguse teostamiseks küllaldane ning maakohus ei väljunud asja arutades väärteoprotokolli piiridest. II
  3. Kolleegiumi hinnangul väärivad aga tähelepanu kassatsioonis esitatud seisukohad varalise kahju tuvastamatuse kohta. Need toovad lõppastmes kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise.
  4. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust toimunu tehioludes. On tõendatud, et D. Lips sõitis mootorsõidukiga otsa tänavavalgustuspostile, mis murdus ja kukkus ümber.

§ 223

lg 1 koosseisuline tagajärg eeldab, et täideviija oleks liiklusnõuete rikkumisega tekitanud teisele isikule varalise kahju. Õigusvaidlus taandubki küsimusele, kas viidatud koosseisuline tagajärg on nõuetekohaselt tuvastatud. 2

(4)4-22-17064-22-1706 13. Nagu kolleegium eespool märkis, ei ole väärteoasja menetlemisel

§ 223

lg 1 järgi üldjuhul vaja tuvastada kahju täpset ulatust, piisab selle tekkimise kirjeldamisest ning seda iseäranis juhtudel, kui kahju põhjustamine on ilmne. Nii võib probleemideta jaatada koosseisulise kahju olemasolu, kui vale juhtimisvõtte tõttu põrgatakse kokku rongiga (RKKK 04.10.2019, 4-18-5832/18), sõidetakse vastu kortermaja (RKKK 21.10.2019, 4-19-1178/20) või tänavale pargitud autot (RKKK 08.11.2017, 4-16-6037/46) või kahjustatakse liikluses osalenud teisele isikule kuuluvat sõidukit (vt nt RKKK 25.01.2013, 3-1-1-3-13; 06.10.2012, 4-21-1169/43; 20.10.2017, 4-16-7649/36) jne. Olukord on aga oluliselt teisem, kui on tõstatatud tõsiselt võetav kahtlus, kas kahjustatud esemel on üldse varaline väärtus, ning lisaks valitseb ebaselgus selle objekti – käesoleval juhtumil elektrivõrgust lahti ühendatud ning kasutuskõlbmatu elektriposti – kuuluvuse osas. 14. Maakohus sedastas, et post purunes ja seeläbi tekkis ka kahju. Erinevalt esimese astme kohtust nõustub kolleegium kassaatoriga, et pelgalt vooluvõrgust lahti ühendatud ning halvas seisukorras posti purunemise fakt ei ole piisav, et lugeda teisele isikule varalise kahju tekkimine

§ 223lg 1 mõttes tõendatuks.

Seda iseäranis olukorras, kus Elektrilevi OÜ, kes oli protokollis märgitud kõnealuse posti omanikuks ning kahju saajaks, eitas nii enda omandiõigust kui ka kahju tekkimist ja pole tõendeid, mis selle väite kummutaks. Kui kahju tekkimine jääb selgusetuks, siis tuleb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 koosmõjust tulenevast in dubio pro reo-põhimõttest juhindudes tõlgendada kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. Enda sõiduki kahjustamine ning hilisemad posti võimalikud äraveokulud, millele maakohus samuti viitas, ei kujuta aga koosseisulist kahju

§ 223lg 1 tähenduses.

15. Kuivõrd maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal pole võimalik teha õiguslikku järeldust varalise kahju tekkimise kohta, ei saa D. Lipsule ette heita ei liiklusnõuete rikkumisega kahju põhjustamist (

§ 223

lg 1), liiklusõnnetusest mitteteatamist (

§ 236

lg 1) ega vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamist (

§ 226lg 1).

Kahe viimase väärteokoosseisu üks tunnus on liiklusõnnetuses osalemine.

§ 2

p 32 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Varalise kahju puudumise tõttu ei saa D. Lipsule eeltoodud väärtegude toimepanemist süüks arvata. 16. Eeltoodu ei tähenda, et menetlus D. Lipsu suhtes tuleks tervikuna lõpetada. VTMS § 133 p 4 kohaselt on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Seetõttu kontrollib kolleegium järgnevalt, kas väärteoprotokollis kirjeldatud ja maakohtu tuvastatud D. Lipsu käitumine täidab mõne teise süüteokoosseisu tunnused. Maakohus leidis, et D. Lipsu tähelepanu oli hajutatud ning ta ei pannud tähele keset parklat seisnud posti ning sõitis sellele otsa. Seega tuvastas kohus korrektselt, et D. Lips rikkus

§ 16

lg-st 1 ja

§ 33lg 2 p-st 8 tulenevaid nõudeid.

Nimetatud sätete rikkumine toob kaasa vastutuse

§ 242lg 1 järgi.

Kolleegiumi hinnangul ei saa selle normi kohaldamine olla menetlusaluse isiku jaoks ka üllatuslik ja tema kaitseõigust rikkuv, kuna

§ 242

lg 1 näeb üldnormina ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui ei ole tegemist muus sättes (sh

§ 223

lg 1,

§ 236lg 1) sisalduva väärteokoosseisuga.

Järelikult ei pea D. Lipsu teo ümberkvalifitseerimiseks

§ 242

lg 1 järgi tagama talle täiendavat ärakuulamist (vt ka RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 848). 17. Erinevalt maakohtust on kolleegium seisukohal, et otsasõit tänavavalgustuspostile ning seejärel sündmuskohalt kohene lahkumine kujutab endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega on tegemist teoühtsuse mõttes ühe teoga (vt nt RKKK 13.05.2019, 1-15-11032/308, p 34). Nii nagu kriminaalmenetluses ei ole kohtul võimalik süüdistatavat ühes ja samas teos korraga süüdi tunnistada ja õigeks mõista (RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p-d 21–22), ei saa ka väärteomenetluses teha karistusõiguslikult ühe teo kohta otsust, millega isikut nii karistatakse kui ka samas väärteomenetlus (osaliselt) lõpetatakse. Seetõttu kvalifitseerib kolleegium seni

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi hinnatud D.

Lipsu käitumise ümber

§ 242lg 1 järgi.

18. Kuna pärast tänavavalgustuspostile otsasõitu ja sündmuskohalt lahkumist alkoholi tarvitamine moodustab karistusõiguslikult iseseisva teo, mis ei vasta mitte ühegi süüteokoosseisu tunnusele, tuleb 3

(4)4-22-17064-22-1706 D. Lipsule

§ 226

lg 1 järgi ette heidetud käitumise osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 19.

§ 242lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid D. Lipsu puhul ei esine. Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kolleegium, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus

§ 227lg 2 järgi.

Seega on ta rikkunud liiklusseaduse nõudeid korduvalt. Seetõttu mõistab kolleegium D. Lipsule karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut ehk 60 eurot. III

  1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-dest 4 ja 8 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsuse osaliselt. Kolleegium teeb täiendavaid tõendeid kogumata uue otsuse, millega karistab D. Lipsu

§ 242

lg 1 järgi.

§ 226

lg 1 järgi tehtud etteheites tuleb menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

  1. D. Lipsu kaitsja esitas maakohtule taotluse D. Lipsu menetluskulu – valitud kaitsjale makstud tasu – hüvitamiseks summas 1540 eurot. Taotluse kohaselt oli kaitsja ühe töötunni hind 120 eurot ning tal kulus D. Lipsule õigusteenuse osutamiseks kokku 12 tundi ja 50 minutit. Kolleegium peab osutatud õigusabi vajalikuks ja ajakulu ning õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks.
  2. VTMS § 23 järgi hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud selle konkreetse väärteoetteheite menetlemisega, mille osas tuleb menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt nt RKKK 20.10.2017, 4-16-7649/36, p 22). Väärteoasja materjalile, eeskätt aga kaebuse argumentidele toetudes saab sedastada, et 1/3 maakohtus kantud kaitsjatasust on seotud

§ 226lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetlemisega.

Nii kujuneb hüvitatava kaitsjatasu suuruseks 513 eurot ja 34 senti, mis tuleb VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks välja mõista. Kassatsioonimenetluses D. Lipsu kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.