1-19-8698/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8698 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. augusti 2023 määrus Jaanoš Bobrovski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaanoš Bobrovski (isikukood 38010084916) kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti, sh käibemaks 19 (üheksateist) eurot 20 senti, vandeadvokaat Otto Preemile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Jaanoš Bobrovskilt. Süüdimõistetu Jaanoš Bobrovskil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Pärnu Maakohtu 19.02.2020 otsusega karistati Jaanoš Bobrovskit KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi 6 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 179 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, millest KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 11.05.2020 ja lõpp 11.09.
9. Tartu Maakohtu 22.08.2023 määrusega jäeti J. Bobrovski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Nõutud osa karistusest on ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kantud ning isikul on garanteeritud elukoht. 2.
10. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on vabaduses kindel töökoht ning lähedaste tugi, ta on vangistuses töötanud, teda on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja see on tema esimene vangistus ning ta on läbinud individuaalse täitmiskava. Maakohtu hinnangul on negatiivne sotsiaalprogrammi tagasisidest selguv, et J. Bobrovski kuritegu ei tunnista, kuid oli valmis teoreetiliselt arutama selle üle, kuidas kuritegu toimuda võis. Lihtsamaks tegi analüüsi kujutletava tegelaskuju loomine. J. Bobrovski jutus esines vastuolusid ning põhjuste ja seoste analüüs oli nõrk. Ka
11. aastal toimunud kinnistavate vestluste käigus J. Bobrovski ennast kuriteos süüdi ei tunnistanud. Eesmärkideks on seadnud abiellumise ja uue pere loomise ning loomade ja enda tervisega tegelemise. 2.
12. J. Bobrovski kannab karistust noorema kui kaheksateistaastase isiku vägistamise ning seksuaalse ahvatlemise eest. Seejuures ei olnud tegemist ühekordse episoodiga. Kohtuotsusest selgub, et süüdimõistetu pani kuriteod toime korduvalt ajal, mil pereliikmeid kodus ei viibinud ning kannatanu oli kuriteoepisoodide toimepanemise ajal kõigest 5-8-aastane. Seega saab kuriteo toimepanemise asjaolusid pidada raskeks. Arvestades toimepandud kuriteo raskust peab uute kuritegude toimepanemise risk olema kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Praegu ei ole võimalik jõuda järeldusele, et J. Bobrovskist tulenev kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt maandatud. 2.
13. Kuigi on positiivne, et kinnipeetav on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, siis ei nähtu seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi tagasisidest, et J. Bobrovski oleks oma süüd toimepandud seksuaalkuriteos tunnistanud ning mõistnud oma tegude tagajärgi kannatanule. Ülejäänud iseloomustusest selgub samuti, et kinnipeetav kuriteo toimepanemist ei tunnista, süüdistab teisi selles, et need tahavad talle lihtsalt halba. Iseloomustuse kohaselt ei oska kinnipeetav ise enda probleeme defineerida, mistõttu eitab ka probleemkäitumist ning seatud eesmärgid ei ole seotud probleemkäitumise riski maandamisega. Kui J. Bobrovski ei ole hoolimata läbitud taasühiskonnastavatest tegevustest seni järeldusi teinud ja toimepandud kuritegu ei tunnista, siis ei ole ka mingit alust loota, et vabaduses isik oma käitumist muudaks ja see saaks olema õiguskuulekas. Samuti on J. Bobrovskil vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus avavanglas marsruudi rikkumise eest, mille tagajärjel paigutati ta tagasi kinnisesse vanglasse. Seega ei näita kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul, et ta suudaks kehtivatest normidest ja reeglitest kinni pidada, mistõttu ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks ka vabaduses seaduskuulekalt käituda. 2.
14. Maakohtu hinnangul on uue kuriteo riskiks ka süüdimõistetu elama asumine endisesse elukohta, kus võivad olla väga sagedased kokkupuuted lastega. Nimelt elab samas trepikojas kinnipeetava ema ning maja esimesel korrusel isiku vend oma perega (alaealised poeg ja tütar). Samas kortermajas elab veel ka teine vend koos perega (alaealised poeg ja tütar) ning kolmas vend elab lähedalasuvas külas ning tema lapsed (sh 7-aastane ja 3,5-aastane tütar) külastavad tihti oma vanaema. Ka süüdimõistetu vastuolulised selgitused alkoholi tarvitamise osas annavad aluse kahelda, kas ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Positiivsed asjaolud – elu- ja töökoha olemasolu, ITK täitmine ning toetavad lähedased ei vähenda kinnipeetava osas uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Elu- ja töökoht ning lähedased olid kinnipeetaval olemas ka enne, kuid ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Oht on jätkuvalt sedavõrd kõrge, et seda ei ole võimalik kriminaalhooldusega 2 piisavalt maandada. Kuriteo toimepanemist tunnistamata ei ole alust oodata, et süüdimõistetu ka vabaduses abi saamiseks ravile või seksuoloogilisele nõustamisele pöörduks. Seetõttu püsib jätkuvalt kõrge tõenäosus, et vabaduses võib süüdimõistetu kriminaalne käitumine jätkuda. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 22.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Bobrovski kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada J. Bobrovski tingimisi ennetähtaegselt kriminaalhooldaja arvamuses toodud tingimustel. Maakohtu määruses puuduvad veenvad põhjendused ning formaalsed eeldused on täidetud – nõutud osa karistusest kantud ning garanteeritud on elukoht. 3.
16. Süüdimõistetule on vabaduses garanteeritud töökoht ehk tal on välja kujunenud tööharjumus. Tal on toetavad suhted ema ja vennaga. J Bobrovski on teadvustanud seksuaalhälbe ning psüühikahäire olemasolu ning soovib vabanemisel pöörduda psühhiaatri poole ning alluda vajalikule ravile. Kaitsja hinnangul joovastiprobleeme isikul tõsikindlalt tuvastatud ei ole. Pea 3 aastat 6 kuud väldanud vangistuse perioodil on süüdlasel 1 distsiplinaarkaristus ning seda 07.09.2022, milline karistus lähiajal kustub. J. Bobrovski on osalenud riigikeele õpingutes, sotsiaalprogramm Uus suund ja kinnistavad vestlused on läbitud ehk J. Bobrovski on vanglas käitunud valdavalt eeskujulikult. 3.
17. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et 2022 paigutati süüdimõistetu avavanglasse, mis näitab, et J. Bobrovski eeskujulikult käitus karistuse kandmisel kinnises vanglas ja loomulikult isiku ohtlikkuseastme vähenemist, s.o senini kantud karistus on avaldanud positiivset mõju. Seega on kaitsja hinnangul ka ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Vabastamata jätmist ei saa põhjendada karistuse üldpreventiivse eesmärgiga, kuid kaevatavas määruses on kohus seda teinud. 42-aastase süüdlase puhul on tegemist esimese kriminaalkaristuse ja seetõttu mõistetavalt ka esmase reaalse vangistusega. Tänaseks kantud pikaajaline reaalne vangistus on avaldanud positiivset mõju ning on ilmne, et J. Bobrovski on teinud vajalikud järeldused. Kuna isik asub vabanemisel elama lähedaste juurde, siis on sellega tagatud ka esmane kontroll tema käitumise üle ning välistatud on seksuaalkuriteo elukohaga seonduv oht. Kuna süüdlane on tunnistanud oma seksuaalhälvet, avaldanud soovi pöörduda psühhiaatri poole ning andnud nõusoleku ravile allumiseks, siis on võimalik vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 5 määrata isikule ka vastavasisuline lisakohustus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, mistõttu jääb see edutuks. Ka ei oma kaalu formaalsete eelduste täidetuse ülekordamine, sest selles vaidlust ei ole.
19. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et J. Bobrovski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest, seda ka kriminaalhooldusel olles koos lisakohustustega. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus 3 oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust või tuginenud vabastamata jätmisel üksnes üldpreventiivsetele asjaoludele. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et J. Bobrovski puhul ei saa täheldada vangistuses tema suhtumises ja käitumises selliseid muutuseid, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini või süüdimõistetu saaks aru, mida ta on valesti teinud. Ka ei toeta seda isiku elutingimused ega võimalused vabaduses. Kuna maakohtu määrus on oma põhjendustes põhjalik, siis peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebusest üksnes järgnevale. Sisuliselt kordab kaitsja oma määruskaebuses üle samad asjaolud, mida maakohus on käsitlenud ja leidnud, et tegemist ei ole asjaoludega, mis hoiaksid ära süüdimõistetu poolt kuritegude toimepanemist. Ka enne vangistust on süüdimõistetul olnud sama elukoht, kus ta kuriteod ka toime on pannud, samuti oli tal olemas töökoht ning pole alust asuda seisukohale, et isikul ei ole olnud ka lähedaste toetust. Ometi pole need motiveerinud süüdimõistetut kuritegu mitte toime panema. Kuigi tõsiseltvõetav ei ole määruskaebuses toodud argumentatsioon sellest, kuidas just käesoleval ajal on süüdimõistetu aru saanud oma seksukaalkäitumise hälvetest ning soovib oma probleemiga tegeleda. J. Bobrovski senine käitumine vangistuses ning individuaalses täitmiskavas läbitu selliseks seisukohaks alust ei anna. Seega puudub kohtul usk, et tegemist oleks millegi muuga, kui üksnes sõnas väljendatuga, et ennetähtaegselt vabaneda. Ebaõige on ka kaitsja väide, et maakohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et isik on paigutatud avavanglasse. Vastupidine nähtub ka maakohtu määruses toodud analüüsist, et isik oli juba avavanglas, kuid rikkumise tõttu paigutati tagasi kinnisesse osakonda. Kuna määruskaebuse alusel jääb mulje, et isik on jätkuvalt avavanglas tegi kohus päringu vanglasse ning saadud vastuse kohaselt viibib J. Bobrovski kinnises vanglas. Seega ei näita asjaolu, et isik oli avavanglas ning pani toime rikkumise, mille tõttu on ta nüüd kinnises vanglas, süüdimõistetu käitumist kuigi heas valguses. Seega ei nähtu ka ringkonnakohtule, et süüdimõistetu suhtes oleks vangistuses toimunud sellised muutused, mis annaksid aluse järelduseks, et ta ei pane enam toime raskete asjaoludega kuritegusid. Isiku suhtes, kes ei saa reaalselt aru oma probleemist ei ole võimalik teda suunata ka ravile, sest muutuste aluseks saab olla üksnes süüdimõistetu teadvustatud ja reaalne soov probleemiga tegeleda. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll KarS § 76 lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik J. Bobrovski puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas ning seda ka vaatamata sellele, et tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega. Seega analüüsides kõiki asjaolusid kogumis, ei ole kohtul veendumust, 4 et kriminaalhooldusega oleks võimalik käesoleval ajal veel J. Bobrovski uue kuriteo riske maandada.
20. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit, nõupidamisele kliendiga 10 minutit ning määruskaebuse koostamisele 40 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 115,20 eurot, sh käibemaks 19,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 115,20 eurot hüvitada J. Bobrovskil.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
22. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aarne Sarjas