← Eesti

2-22-17830/30

Obsah (4)§ 101§ 217§ 2172§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17830 Tsiviilasi K M hagi C M ja C M vas

§ 101lg 7)); b.

perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest summas 183,29 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat vähendatud 15% (

§ 101lg 7)); c.

alates 01.04.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 221,28 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat vähendatud 15% (

§ 101lg 7)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

  1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  4. Hagiavaldusest nähtub, et K M (edaspidi ka laste isa ja hageja) ja E V (edaspidi ka kostjate seaduslik esindaja ja laste ema) vahelisest suhtest sündisid 05.10.2009 a. ja 2

(13)23.07.2011.a. lapsed C M (edaspidi ka kostja I ja poeg) ja C M (edaspidi ka kostja II ja tütar) (ühiselt kostjad ja lapsed). Lapsed elavad põhielukohana ema juures ning kohtuvad isaga vastavalt soovidele. Poeg on isaga suhtlemise sisuliselt katkestanud, kuid tütar kohtub isaga aktiivselt ja veedab isaga aega suhtluskorras märgitu alusel. Hageja on oma ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud igakuise elatise maksmisega ja muuhulgas ka vahetult laste kulutusi kandes. 2. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti kummagi kostja kasuks välja igakuine elatise, mis vastab 87%-le kuni 31.12.2021-ni kehtinud perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatule. Hageja ja kostjate vahel on suhtluskord (ts. asi xxx), mille järgi veedab hageja kostjatega üle nädala aega ning kannab sellega seoses ka vahetuid kulusid. Keskmiselt 6 päeva kalendrikuus. 3. Hageja on seni tasunud elatist lähtudes arvestusest 292€ kuus miinus 87% lapse kohta ehk 254,04€ lapse kohta kuus. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahendit saab tõlgendada mitmeti ning need tõlgendused on:

  1. a)Harju Maakohus on väljendanud ts asjas 2-22-13158 põhjendustes leiab, et elatise summa on 87% minimaalse elatise määrast ehk 196,31 € lapse kohta kuus;
  2. b)Harju Maakohus on väljendanud ts asjas 2-22-13312 p. 5.1, et elatise summa peaks olema 292 € lapse kohta kuus – 87% ehk 254,04€ lapse kohta, millises ulatuses on isa ka elatist tänaseni tasunud;
  3. c)Tallinna Ringkonnakohtu selgitused ts asjas xxx esitatud selgitustaotluste osas on jäänud segaseks ja ebakonkreetseks, võiks justkui arusaada, et summa on 292€ lapse kohta jätkuvalt;
  4. d)kostjate esindaja leiab, et minimaalne elatis peaks olema kohtulahendi järgi 284.49€ lapse kohta kuus (vt eelpool p 5 arvestust);
  5. e)seadusjärgne elatise minimaalmäär elatisekalkulaatori järgi on täna 225.64€ lapse kohta;
  6. f)lapse isa 06.09.2022 a esitatud elatise muutmise hagis (ts asi 2-22- 13158) soovis elatise muutmist resolutsioonosa p 3 ja 4 et see summa oleks 196,31 € kuus. Kuna hageja hinnanguil kehtiv kohtulahend vastuolus seadusega, siis on ta sunnitud pöörduma kohtusse elatise muutmiseks ning uue elatise summa kinnitamiseks kohtu poolt. 5. Hageja kohustused laste ees kokku peaks olema seaduse järgselt täna seega 417,43 eurot ehk Xxx osas 225,64 eurot ja Xxx osas 191,79 eurot. 9. Hageja palub: muuta tsiviilasjas nr xxx Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 a. tehtud lahendi punkti 2.2. ja täpsustada C M kasuks välja mõistetud elatis on igakuiselt alates 25.11.2022.a (s.o kohtusse pöördumisest alates) kuni kostja I täiskasvanuks saamiseni (05.10.2026.a.) 225 eurot 64 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest (s.o brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmisena 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; muuta tsiviilasjas nr xxx Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 tehtud lahendi punkti 2.3. ja täpsustada C M kasuks välja mõistetud elatis on igakuiselt alates 25.11.2022.a (s.o kohtusse pöördumisest alates) kuni kostja II täiskasvanuks saamiseni (s.o 23.07.2029.a.) 191 eurot 79 senti (209,2 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti 3

(13)Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  1. aprillil (järgmisena
  2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  3. Seoses kostjate vastuväidete ja tõenditega märgib hageja järgmist.
  5. märts 2023 esitas hageja taotlused: Kostja poolt esitatud lisad 1-4 (tšekid/arvestus) laste kulutuste kohta ei ole hagi aluse ja esemega seonduvad ja seega asjassepuutumatud. Kostjad ei ole esitanud hagi elatise ei suurendamiseks ega vähendamiseks, seetõttu jääb kostjate esitatud tõendite esitamine vajadus hagejale arusaamatuks. Need ei tõenda laste kulutusi, need ei seostu lastega ning nende alusel on võimatu teha järeldusi laste tegelike kulutuste osas. Käesoleva vaidluse kese ei seisne hageja hinnangul mitte laste võimalikes kuludes, nende suuruses, vaid elatise muutmise vajaduses tulenevalt seaduse muutusest, mida hageja on korduvalt rõhutanud. Kuna hageja soovib elatise vähendamist vastavalt minimaalsele seaduses ja elatisekalkulaatori arvestuse alusel, siis leiab hageja et ta ei pea ka tõendama minimaalse elatise nõude esitamisel täiendavaid tõendeid, sest ta soovib viia olukorra vastavusse seadusega, mis muutus.
  6. TalRK 31.01.2020 kohtuotsuse ts asjas xxx p 2.2 määras kohus: Välja mõista K M C M kasuks igakuine elatis 87% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates
  7. aprillist
  8. a kuni C M täisealiseks saamiseni. ja 2.3 määras kohus: Välja mõista K Mlt C M kasuks igakuine elatis 87% perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates
  9. aprillist
  10. a kuni C M täisealiseks saamiseni. Seega poolte vahel saab olla vaidlus ainult selles, et kas hageja peab maksma elatist 01.01.2022 a alates 292€- 13% (100-13=87%) või tuleks elatist maksta elatisekalkulaatorist tuleneva minimaalse elatise arvestuse järgi saadud summast -13%. Kostjate seaduslik esindaja on ts asjas 2-22-13312 esitanud järjekindlalt arusaama, et elatise suurus on tema hinnangul sootuks seotud
  11. a kuupalga alammäärast 654€. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

ei seo elatist kuupalga alammääraga, vaid kehtestab elatise baassumma koos sellele lisanduvate komponentidega (

§ 101lg 3 jj).

Praegusel juhul on väljamõistetud elatis seotud elatise miinimumääraga, so hagejal on täitedokumendi järgi kohustus kostjatele elatist maksta 87%

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast.

Järelikult tuleb lähtuda

§ 217lg-s 1 sätestatust.

Sellest lähtuvalt tuleb hagejal kostjatele elatist tasuda

  1. aastal 508,08 eurot kuus (so 254,04 eurot kuus ühele kostjale, 292*87%). Selliselt on elatise suurus kooskõlas sellega, millistest asjaoludest lähtuvalt täitedokumendiks oleva kohtulahendiga elatis hagejalt kostjate kasuks välja mõisteti. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue on seadusjärgse elatise kehtestamine, tulenevalt seaduse muudatusest, siis ei ole oluline ka hageja majandusliku seisundi analüüsimine, millele kostjate esindaja viitab kui hageja kohustust põhjendusi esitada.
  2. Kostja esitavad järjekindalt elatisekalkulaatori väljavõtteid ilma, et oleks selles arvestanud lapsetoetuse saamist iseenda nimele - see on püüd eksitada kohut ja näidata elatise summat suuremana kui see peaks olema. 4

(13)
  1. Kostjate paljasõnalised väited, et sooduskaardid kuuluvad laste vanaemale või vanaisale on jätkuvalt tõendamata väited. Samuti ei ole täiesti tavapärane olukord, kus poes ostu sooritades küsitakse kliendikaarti soodustuse saamiseks kelleltki teiselt.
  2. Kostjate selgitused ka õlle kasutamisest toidutegemisel ei välista kostjate seadusliku esindaja enese tarbimist. Väited jõuluporteri kasutamisest praekapsa ja sealiha marineerimiseks on pigem otsitud põhjendused. Lastele need toidud ei meeldi ning nad ei söö marineeritud sealiha ja praekapsast. Alkoholi toidule lisamine on igal juhul luksus, mitte vajadus. Sealiha ja kapsast saab pakkuda ka ilma jõuluporteri marinaadita ning maitseb isegi paremini. KOSTJATE VASTUS
  3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Tallinn Ringkonnakohtu 31.01.2020 tsiviilasjas nr xxx tehtud lahendi ajal kehtis

§ 101redaktsioon, mille alusel määras kohus elatise suuruse.

Ka praegusel ajal kehtib hageja suhtes sama põhimõte elatisraha suuruse kindlaksmääramisel (hetkel ei ole tehtud teist kohtulahendit, mis muudaks Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 tsiviilasjas nr xxx tehtud lahendit).

muutmisega alates 01.01.2022 ei muutunud automaatselt välja mõistetud summa suurus ning elatise vähendamiseks on vaja esitada vastav põhjendatud ja tõendatud hagi kohtusse. Hageja seda teinud ei ole. Kuna hagejalt on elatis välja mõistetud

varasema redaktsiooni alusel, siis kehtib sama redaktsiooni alusel tehtud kohtuotsus ka edasi ja automaatselt ei saa elatise suurust muuta vastavalt seaduse uuele redaktsioonile. See ei muutu automaatselt seoses

sõnastuse muutmisega. Selleks pidi hageja esitama vastava hagi.

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Seejuures antud seadussätte sõnastus ei võimalda

§ 102

lg 1 kohaldamist elatise 292 eur kuus vähendamiseks.

§ 2172on erinorm.

Seega kehtib ka praegu, vaatamata hageja poolt hagi esitamisele, hageja suhtes kord mis nähtub Tallinn Ringkonnakohtu otsusest ning kus hageja peab ka praegu tasuma elatist ringkonnakohtu poolt välja mõistetud summas. Seega kehtib praegu endine olukord ja see kehtib seni, kuni kohus ei muuda vastava lahendiga antud olukorda. Kostjad leiavad, et kui kohus hagi menetleb, siis tuleb hagi rahuldamata jätta, sest hagi palvepunktid 3 ja 4 ei ole täidetavad ning pole selged. Hageja hagi palvepunkt 3 ja palvepunkt 4 ei ole selge ega arusaadav. Hagist ei ole võimalik aru saada, miks ja kuidas on hageja arvestanud, et tema peab tasuma elatist suuruses 225,64 eur (p 3) ja 191,79 eur (p 4). Hageja nõue on ebaselge.

  1. Arusaamatuks jääb, millise perioodi vältel soovib hageja maksta lastele elatist hagis toodud ulatuses. Kui hageja soovib tasuda lastele elatist hagis toodud ulatuses kuni laste täisealiseks saamiseni ja/või kuni nad omandavad kutse- võikõrgharidust, on selline nõue laste huvisid kahjustav ning kostjad sellise hageja nõudega ei nõustu. Miinimumelatis ühe lapse kohta oli 2021 aastal 292 eur kuus. Arvestades elukallidust, mis on tinginud maailmas alates 2019 aasta lõpust toimuvatest sündmustest, kostjad ja laste seaduslik esindaja (laste ema) ei ole mitte mingil juhul nõus elatise vähendamisega. Elu on muutunud väga kalliks, toiduhinnad on tohutult kasvanud, hinnatõus puudutas kõiki valdkondasid ja püsib kasvutendentsis ka praegu, seega elatise vähendamine ei ole kuidagi põhjendatud.
  2. Kostjad soovivad esitada ja põhjendada oma kulutusi. On igati loogiline järeldada, et kui isa lastega koos ei ela, ei osale ta nende igapäevases elus, ei lahenda nende elu 5

(13)igapäevaseid küsimusi (toit, teenused, isikuhooldus, riided, jalanõud, koolitarbed, meelelahutus, eluaseme kulud (üür + kommumaalid), sidevahendid jmt), so isal puudub reaalne info laste elus toimuvast. Kostjate seaduslik esindaja esitab kohtule lastele tehtavad kulutused viimaste kuude kohta. Veebruaris 2023 C kulud moodustasid 915 eurot (915:2 on 457,5 isa osa) ja Xxx 858 eurot (858:2 on 429 isa osa). Jaanuaris 2023 moodustasid C ja Xxx kokku 1715 eurot (1715:2 on 857,5 isa osa). Detsembris kulus Cle 887 eurot (887:2 on 443,5 isa osa) ja Xxxle 1118 eurot (1118:2 on 559 isa osa). Isegi kui arvutada maha peretoetused, milleks detsembris 2022 ja jaanuaris 2023 oli 60 eurot/laps, kokku 160 eurot ning alates veebruarist peretoetus on 80.- eurot lapse kohta, ei saa isa poolt makstava elatise (kokku 508,08 eur) arvelt kõik lastele tegelikult tehtavad kulutused kaetud. Kostjad on tõendanud, et nende igakuised vajadused ei ole vähenenud võrreldes
  1. aastaga. Kostjad vajavad endiselt elamiseks toitu, elamispinda (sh vett, elektrit, kütet, internetti), hügieenivahendeid, ravimeid, perega ühisüritusi ja väljasõite, kütust transpordiks jms. Lisaks vajab C hambabreketeid, mille maksumus on 2000-3500 eurot ning mida Haigekassa ei hüvita. Hageja ei tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks pärast 31.01.2018 a. kohtuotsuse jõustumist halvenenud. Hageja ei olnud töövõimetu, töötu ega varatu. Samuti ei tõendanud hageja, et tal puudunuks võimalus saada töötasu või teenida lisatulu. Arvestades hageja majandusliku seisundiga ja ilmselge keskmise sissetulekuga (1685 eurot), on hageja suuteline kostjate hinnangul maksma kostjatele elatist miinimummääras. Kuigi kostjate ülalpidamiskulud ületavad elatismiinimumi, ei nõua kostjad endale suuremat elatist. Kostjad ei pea elatismiinimumi põhjendama.
  2. Arvesse tuleb võtta ka ööpäevade arv, mille laps veedab lahuselava vanemaga. Antud olukorras mõlemad lapsed veedavad isaga keskmisel kuni 5 päeva kuus. Lapsed on juba nii suured, et neil on oma isiklikud tegemised sõpradega ja mida eelistatakse isaga suhtlemisele. Sellest tulenevalt ei ole alust elatise summat vähendada proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kuna lapsed veedavad isaga nii vähe aega, ei teki isal laste eest vahetult hoolitsedes kulutusi. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Teatavasti lapsetoetusi saab ema, lapsetoetuse igakuine suurus on 80 eurot/ kuus, kokku 160 eurot.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsuse kohaselt peab elatise suurus perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 igale lapsele olema 300,33 eurot. Arvutuse aluseks on võetud: baassumma on 249,78 eurot, keskmine brutopalk 1685 eurot, lisatakse 3% (50,55 eurot). Alates
  4. aprillist
  5. a indekseeritakse elatise aluseks olevat baassummat (käesoleval hetkel 249,78) iga aasta
  6. aprillil (k.a.
  7. a
  8. aprillil).
  9. Kostjad elavad füüsiliselt xxx alates
  10. a detsembrist. Kostjate elukohaks sündimisest saadik on olnud Rahvastikuregistri kande järgi aadress xxx. Peale selle, kui pere läks lahku, elasid kostjad aadressil xxx. Kostjate esindaja juhib tähelepanu, et kõik 3 varasemat aastat isa teadis ja ilmselgelt oli leppinud sellega, et lapsed elavad xxx aadressil. Arusaamatuks jäävad hageja pretensioonid elukoha kulutuste osas, sest teatavasti lapsed vajavad elamispinda. Kostjad selgitavad, et koju ostetud vaip, terastorud, IKEAst ostetud kodusisustus uue kodu jaoks on ühel pinnal elavate isikute kasutuses olev vara. See on tavaline, mõistlik ja igati otstarbekas, et koju ostetakse mööbliesemeid, vaipasid, riiuleid ja muid interjööri 6
(13)elemente, et lastel oleks kodus mugav elada. Interjööri elemendid on vajalikud, need loovad mugavust ja on elementaarselt vajalikud. Kostjad selgitavad, et nad tõepoolest kasutavad kodukeemiat ja nõudepesuvahendit, wc potipuhastusvahendit, seepi, šampoone, sest need on need asjad ja vahendid, mida inimene kasutab oma igapäevaelus, tagamaks oma hügieen ja puhtus. Kui koju ostetakse seepi ja nõudepesuvahendit, siis kõik 3 pereliiget seda ka kasutavad ning see kulu tuleb jaotada kõigi 3 isiku vahel võrdselt.
  1. Hageja toob välja Lisa 1 lk 4 esitatud tšekke, millel kajastub 6,5%vol jõuluporteri õlle ost. Selgituseks hagejale, et just seda sorti õlut kasutatakse leivajuuretise valmistamisel ja jõuluroogade nt praekapsa ja sealiha marineerimiseks. Ost on tehtud jõuluajal. Hageja märkus ja pretensioon on asjakohatu. Lisa 1 lk 16 esitatud Elisa arve on C M sidevahendi kulu. Teatavasti alaealine laps ei saa ise sideteenuste lepingut iseseisvalt sõlmida ja arveid tasuda. Tähtsust ei oma, kes täiskasvanud pereliikmetest on sidevahenditeenuslepingu sõlminud, oluline on see, kes füüsiliselt antud telefoni ja teenuseid kasutab. Igakuine sidevahendi kulu on 11,49 eurot, mis on isegi tagasihoidlik. Lisa 1 lk 10 Telia arve on samuti kostjate telekommunikatsiooniteenuste arve. Kostjad vaatavad kodus telerit ja kasutavad internetti. Kostjad selgitavad, et kui varasemalt oli sidevahend ühel aadressil, siis kolimisega viiakse sidevahendid ja renditavad seadmed teisele aadressile. Kui ühel aadressil lõpetati teenuse osutamine ja kanti see üle poolekuu pealt teisele aadressile, siis arvel võivad kajastuda mõlemad aadressid ja see ei tähenda, et sidevahendid toimivad kahel aadressil korraga. S T AS ostuarve ei kuulu menetlustõendite juurde. Kostja palub selle jätta tähelepanuta.
  2. Kostja selgitab, et on olukordasid, kus toidurahast jääb puudu ja sellistel juhtudel toitu ostab ja valmistab perele vanaema. Sularaha ostud ei ole keelatud. Toitu ostetakse Selveri, Maxima ja Rimi toidupoodidest. Teatavasti pakuvad toidupoed erinevaid soodustusi, mis teeb toidukaupade ostud teatud määral odavamaks. Täiesti tavaline, et toidu ostmiseks kasutatakse mõne pereliikme sooduskaarti. Täiesti tavaline on olukord, kus sooduskaart on jäänud koju ja poes keegi võõras lahke inimene kassajärjekorrast annab oma sooduskaardi. Sama puudutab ka K-Rauta ostu kliendikaardiga nr xxx. See ei tähenda, et ostu on sooritanud võõras isik. Alusetu on hageja väide, et ema on pannud oma tutvusringkonna nn „tööle“ tšekkide kogumiseks. Pealegi lastele tehtavad kulutused ei ole ülepaisutatud ega ebamõistlikult suured. Laste igapäevased põhivajadused on nendega kaetud.
  3. Kostjad selgitavad, et sooduskaardid kuuluvad järgmistele isikutele: Selveri Kaardid: ****0056- E V; ****8990- E V, laste vanaema. Rimi kaardid: 944038*** 5768 - E V, laste vanaema; 944038**5750- E V; 944038****9480- E V, laste vanaema. Maxima kaardid: 923370******1922- R V/ E V, laste vanaema ja vanaisa ; 92337072*******9584- E V Olerexi kaar **** 0211- E V.
  4. Kostjatele jääb arusaamatuks, mille alusel nõutakse neilt miinimummääras elatise korral oma kulude tõendamist. Isa on tasunud lastele elatist miinimummäärast vähem, mis ei ole 7
(13)kuidagi põhjendatud. Isa ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks lastele makstavat elatist oleks pidanud vähendama alla seaduses sätestatud määra. Otsusega asjas nr xxx mõisteti isalt välja elatis töötasu alammäärast 87% ulatuses.
  1. Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses põhjendas oma otsust järgmiselt: „Küll aga tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23). Vaidlus puudub, et kostja suhtleb lastega. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu
  2. detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-6500 lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise kohta (tl 46-49, II kd), mille resolutsiooni punktist 1.1 nähtub, et kostja kohtub lastega üle nädala laupäeval ja pühapäeval, st keskmiselt neli päeva kalendrikuus. Arvestades eelnevat leiab kolleegium, et esineb alus

§ 102

lg 2 järgi miinimumelatise vähendamiseks ühes kuus neljale päevale vastava elatise võrra, mil lapsed viibivad kostjaga, kes täidab sel ajal eeldatavasti ülalpidamiskohustust vahetult. Kuigi maakohtu määruse järgi lastega kindlaksmääratud suhtluskord on ööbimisteta, ei anna see praegusel juhul põhjust antud asjaoluga Tsiviilasi nr xxx 9

(10)mittearvestamiseks. Kolleegium võtab aluseks keskmise kuu päevade arvu, mis on 30, ning leiab, et sellest tuleb maha arvestada neljale päevale vastav elatis. 30st neli päeva on cá 13%. Seega on kostja igakuine elatiskohustus hagejate ees põhjendatud

§ 101

lg-s 1 sätestatud määrast 87% (100 – 13).“ Arvestades sellega, et käesoleval ajal on asjaolud muutunud, lapsed ei käi isa juures, lastele isa kulutusi ei tee, seega on ära langenud ka elatise 87% ulatuses tasumise alus. Isal tuleb maksta lastele elatist 100% ulatuses.

  1. Hageja on oma seisukohas esitanud valeandmed, et lapsed veedavad temaga üle 5 päeva kuus. Samuti on hageja teinud elatise arvestuse, võttes aluseks valed ja eksitavad algandmed. Mõni kuu lapsed ei käi üldse isa juures, seega isal kulutusi ei teki. Elatiskalkulaatori arvutuste kohaselt kui lapsed veedavad kohustatud vanemaga vähem kui 7 päeva, elatise summa ei muutu. Kostjad ei hakka analüüsima ja lahti selgitama igat ostitšekil kajastatud ostu ja selle vajadust. Kostjad nõuavad miinimumelatist. RAKE uuringu kohaselt keskmised lapse ülalpidamiskulud 2015.–
  2. a andmete põhjal on suure ja keskmise asustustihedusega piirkondades keskmiselt u 405 eurot, Tallinnas aga 431 eurot. Arvestades käesolevat 24% inflatsiooni Eestis, teeb see ülalpidamiskuludeks 534,44 eurot kuus ühe lapse kohta. Laste igapäevased vajadused ei ole vähenenud. Teatavasti tõuseb tulumaks 22%-ni ja sellest tulenevalt kallineb elu veelgi. Kostjad ei nõua vaatamata oma igakuistele kulutustele suuremat elatist kui see on seadusega neile ette nähtud. Kostjad leiavad, et nende nõue on põhjendatud ja nad ei pea leppima vähema elatisega kui seadus seda ette näeb ning neil on õigus endale elatist nõuda seadusega ette nähtud ulatuses.
  3. Kostjad paluvad osundada hageja tähelepanu, et alates 01.04.2023 peab ta tasuma elatist summas 300,33 eurot igakuiselt igale lapsele.
  4. Kostjad selgitavad, et nad ei nõua elatise suurendamist seoses nende igakuiste kuludega. Kuludokumentidega püüavad kostjad näidata ja tõestada, et neil on igapäevaseid, eluks vajalikke kulutusi, mis ületavad praegu makstava elatise miinimumi. Kostjad tõendavad, et nende igakuised vajadused ei ole võrreldes 2020, 2021 ja
  5. a-ga vähenenud. 8

(13)
  1. Alates 2022 on hageja hakanud enda suva järgi tasuma lastele elatist 508,08 euro suuruses. Kostjad sellist omavolilist kohtuotsuse muutmist ja täitmist ei aktsepteeri; pealegi, elatise tasumine vähemas määras kui seda nõuab kohtuotsus, on kohtuotsuse rikkumine. Kostjate hinnangul ja seadust selle uue redaktsiooni järgi tõlgendades on miinimumelatis 292 eurot ja kahele lapsele seega kokku 584 eurot.
  2. Viimastel kuudel hageja praktiliselt ei suhtle kostjatega, suhtlus piirdub telefoni teel rääkimisega ning suhtluse puudumise tõttu ei kanna hageja lastega seotud muid kulusid. Seega hageja panus kostjate suhtes on juba absoluutne miinimum, mida seadus ette näeb. Hagiavalduses esitatud asjaolud, hageja majanduslik olukord ja eraeluline korraldus ei anna alust hageja lastele määratud elatise vähendamiseks. Kostjad ei veeda hagejaga isegi
  3. päeva kuus, seega

§ 101lg 6 ei ole antud menetluses kohaldatav.

  1. Hagejal ei olnud õigust uue seaduse muudatusega ise muuta elatise määra. Seadus sätestab selgelt, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus, kui vanem sellega nõus ei ole, tuleb tal vastava hagiga kohtusse pöörduda. Hageja poolne elatise vähendamine 87%-le on meelevaldne tegevus.
  2. Kostjatele ei ole teada hageja tegelik sissetulek. Kostjatel on alust arvata, et hageja igakuine sissetulek on oluliselt suurem kui 1685 eurot bruto. Õiglase elatise määramiseks tuleb hagejal oma sissetulekut tõendada. Kostjad on seisukohal, et hagejal tuleb kohtule esitada oma pangakonto väljavõtted vähemalt 1 aasta eest ning EMTAs deklareeritud tulud 2022 aasta eest.
  3. Kostjad tõendavad, et nende kulud ei ole vähenenud. Detsembrikuus 2022 Xxx ülalpidamisele kulus kokku 815,30 eurot ja Xxx ülalpidamisele 1111,11 eurot. Jaanuaris 2023 olid kulutused lastele 842,99 ja 791,51 eurot ning 2023 veebruaris 838 ja 804 eurot. Puudub igasugune alus laste elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja ei ole esitanud ühtegi seisukohta või tõendit, miks tuleb elatist vähendada. Seonduvalt detsember 2022-veebruar 2023 esitasid kostjad kuludokumendid menetluses varem. Käesolevale menetlusdokumendile on lisatud selgitavad kuluarvestused. Samuti esitavad kostjad lisana 4 kliendikaardid tõendamaks, et need kuuluvad kostjate sugulastele, ehk kostjatega seotud isikutele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 36.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal 9

(13)indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 37. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. hagejalt on kostjate kasuks Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 kohtuotsusega nr xxx (I kd, tlk 12-21) välja mõistetud igakuine elatis, mis vastab 87%-le

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale, alates 01.04.2018 kuni kostjate täisealiseks saamiseni; b. kostjate eest makstav riiklik lapsetoetus laekub kostja seaduslikule esindajale; c. kostjad elavad ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel; d. hageja ja kostjate vahel on kindlaks määratud suhtluskord (ts. asi 2-18-6500, 31.12.2018 määrus; vt I kd, tlk 19, kohtuotsuse p 22), mille järgi veedab hageja kostjatega aega üle nädala laupäeval ja pühapäeval. 38. Hageja palub muuta 31.01.2020 kohtuotsust, vähendada väljamõistetud elatist ning mõista hagejalt kummagi kostja kasuks välja igakuine elatis alates 25.111.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni muutuvas summas, mis vastab kehtivale seadusjärgsele elatise miinimummäärale. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et elatise vähendamiseks puudub nii õiguslik kui materiaalne alus. 39.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi

muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on muutunud. Kohus leiab, et eeltoodu annab

§ 2172alusel õiguse elatise muutmise hagiga kohtusse pöörduda.

Kohus selgitab, et Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 kohtuotsusega nr xxx (I kd, tlk 12-21) välja mõistetud igakuine elatis, mis vastab 87%-le

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale.

Seega nähtub, et hagejal ei ole selgesõnalist kohustust tasuda igakuist elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses. Siiski on hageja tasutava elatise suurus pandud sõltuma enne 2022. 10

(13)aasta 1. jaanuari tehtud kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud elatusraha miinimummäärast, mida on vahetu ülalpidamise instrumendi tõttu 13% võrra vähendatud. Kohus leiab, et ka sellises olukorras on põhjendatud

§ 2172alusel nõudeõiguse jaatamine.

Uus (s.o alates 01.01.2022 kehtima hakanud) elatise regulatsioon nägi ette ka vahetu ülalpidamise osas varasemast kohtupraktikast oluliselt erineva regulatsiooni, mistõttu ilmselt mõjutab uus õiguslik regulatsioon hageja tasutava elatise suurust. Sellises olukorras ei ole põhjendatud elatise muutmise õiguse piiramine.

  1. Kostjad on märkinud, et hageja nõue on ebaselge, kuna hagist ei ole võimalik aru saada, miks ja kuidas on hageja arvestanud, et tema peab tasuma elatist suuruses 225,64 eur (p 3) ja 191,79 eur (p 4). Kohus märgib, et nõue on piisavalt selge ja täidetav. Viidatud nõuete kujunemine on hagi resolutsioonis selgelt esile toodud ning jälgitav ja õiguspärane. Kohus jätab kostja viited tähelepanuta. Kostjad on väljendanud arusaamatust, millise perioodi vältel soovib hageja maksta lastele elatist hagis toodud ulatuses. Kohus märgib, et ka viidatud märkus on asjakohatu. Hageja on selgelt hagis esile toonud, et soovib elatise suuruse muutmist alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.
  2. Asjakohatu on kostjate argumentatsioon seonduvalt hageja majandusliku olukorraga. Hageja ei ole tuginenud väitele, et tema majanduslik olukord ei võimalda väljamõistetud elatist tasuda, mistõttu jätab kohus vastavad väited (sh väited seonduvalt hageja töövõimega tähelepanuta. 42.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus leiab, et lastele riikliku toetuse maksmise fakti tuleb arvesse võtta. Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.2022 60 eurot ja alates 01.01.2023 on 80 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks. 43. Kohus leiab, et

§ 101lg 6 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu.

Hageja ei ole tõendanud, et lapsed viibivad kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hageja ei ole tegelikult oma nõuet esitades seda ka arvesse võtnud, mistõttu on kostjate sellekohased viited asjakohatud. Seega puudub alus vahetu ülalpidamise võrra elatist vähendada.

  1. Kostjad on esitanud oma kulude kohta hulganisti tõendeid ja arvestusi ning märkinud, et nende igakuised vajadused ei ole vähenenud võrreldes
  2. aastaga. Kostjad märgivad, et nende ülalpidamiskulud ületavad elatismiinimumi, kuid siiski ei nõua kostjad endale suuremat elatist. Samas on kostjad menetluse käigus väitnud, et on ära langenud varasem elatise vähendamise alus, mistõttu peaks hageja tasuma elatist 100% miinimummäära alusel (292 eurot ja kahele lapsele seega kokku 584 eurot). Lõpuks paluvad kostjad paluvad osundada hageja tähelepanu, et alates 01.04.2023 peab ta tasuma elatist summas 300,33 eurot igakuiselt igale lapsele. Viimases menetlusdokumendis aga märkisid kostjad, et nad ei nõua elatise suurendamist seoses nende igakuiste kuludega. 11

(13)Kohus selgitab, eeltoodud positsioonid on vastuolulised ning üksteist suuresti välistavad. Olukorras, kus kostjad soovivad elatist saada suuremas ulatuses kui varasem kohtulahend ette nägi, on selleks vajalik elatise suurendamise hagi esitamine. Kohtuotsusest tulenevat elatise suurust ei mõjuta ilma otsust muutmata asjaolu, et lapsed veedavad hagejaga vähem aega kui otsuse tegemise ajal. Olukorras, kus kostjad ei ole vastuhagi esitanud, on ilmselt põhjendamatu kostjate taotlus hagejale osundada, milline on hageja ülalpidamiskohustuse suurus alates 01.04.
  1. Kuivõrd kostjad on korduvalt rõhutanud (ja ka viimases menetlusdokumendis), et nad ei soovi mistahes asjaoludel kehtiva elatise suuruse muutmist, ei analüüsi kohus poolte väiteid ega kostjate tõendeid seonduvalt laste kuludega, kuivõrd see ei anna asja lahendamisele juurde.
  2. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest 25.11.
  3. a. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga
  4. Perioodil 25.11.2022 – 31.03.2023 oli elatise baasmäär 209,20 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 46,44 eurot, kokku 255,64 eurot. Alates 01.04.2023 on elatise baasmäär 249,78 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 50,55 eurot, kokku 300,33 eurot. Nimetatud summadest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (perioodil kuni 31.12.
  5. a 30 eurot ning alates 01.01.
  6. a 40 eurot – PHS § 17 lg 3). Seejärel on elatise suuruseks perioodil: • kuni 31.12.
  7. a 225,64 eurot (255,64 - 30); • 01.01.2023 – 31.03.
  8. a 215,64 eurot (255,64 - 40); • alates 01.04.
  9. a 260,33 eurot (300,33 - 40). Antud juhul esineb

§ 101

lg-s 7 sätestatud elatise vähendamise alus, kuivõrd kostjate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Kostja II on noorem kui kostja I. Kostja I seadusjärgne miinimumelatis on: • perioodi 25.11.2022 – 31.12.2022 eest 225,64 eurot kuus; • perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus; • alates 01.04.

  1. a 260,33 eurot kuus. Kostja II seadusjärgne miinimumelatis on: • perioodi 25.11.2022 – 31.12.2022 eest 191,79 eurot kuus; • perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest 183,29 eurot kuus; • alates 01.04.
  2. a 221,28 eurot kuus.
  3. Kokkuvõttes puuduvad tõendatud asjaolud, mis annaks aluse seaduses sätestatust madalama või kõrgema elatise väljamõistmiseks. Kohus saab lähtuda üksnes eeldusest, et kummalgi kostjal on õigus saada miinimummääras elatist.
  4. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest. 12

(13)
  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  3. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.