KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-866 Haldusasi OSAÜHING MS AUTO kaebus Põlluma

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise 3-23-866 investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel. Kaebaja taotles toetust veesõidukite hoidmise garaaži ehitamiseks summas 122 400 eurot. PRIA jättis

1. detsembri
2. a otsusega nr 13-30.3/22/2119 OSAÜHING MS AUTO toetustaotluse nr 64002200111 rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused: 1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kuni
3. detsembrini 2022 kehtinud (edaspidi ELÜPS2014) § 79 lg 4 alusel ei ole toetuse määramine põhjendatud, kuna taotluses esinevad puudused ning taotleja ja tegevuse nõuetele vastavus ei ole tõendatud. Taotleja ei ole kõiki küsitud andmeid ja dokumente esitanud; 2) tuvastatud andmete kohaselt on hinnapakkuja Everster OÜ ja toetuse taotleja OSAÜHING MS Auto juhatuse liikmed ja osanikud Tarmo Valdre ja Simar Selezov seotud isikud ühiste ettevõtete Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ kaudu ning sellest tulenevalt ei ole

§ 7lg 9 nõue täidetud.

Hinnapakkujat ei saa pidada sõltumatuks, kui tal puudub küll

§ 7

lg-s 9 nimetatud otsene seos toetuse taotlejaga, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab ühingute seotust; 3)

§ 7

lg 1 sätestab, et kui § 4 lg-tes 1 ja 3 nimetatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Pakkumuse esitaja koostab selle toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotlejaga ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Praegusel juhul on toetuse taotleja omanikul ja juhatuse liikmel Simar Selezovil ning toetustaotluse investeeringuobjektiks oleva hoone ehitustööde teostamise hinnakonkursil võitjaks osutunud Everster OÜ osanikul ja juhatuse liikmel Tarmo Valdrel ühine majanduslik huvi, s.t

§ 7

lg 9 sätestatud tingimus ei ole täidetud; 4) toetusprojekti muudatustaotlust ei esitatud seoses ilmselge veaga, vaid PRIA on tuvastanud

§ 7lg 9 rikkumise.

Taotleja ei ole muudatuse asjus PRIA menetleja poole pöördunud. OSAÜHING MS AUTO esitas

1. jaanuaril 2023 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA jättis
2. märtsi
3. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/143-2 rahuldamata.
4. OSAÜHING MS AUTO esitas
5. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
6. detsembri
7. a otsuse nr 13-30.3/22/2119 ja
8. märtsi
9. a vaideotsuse nr 1330.3/23/143-2 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse
10. aprilli
11. a määrusega menetlusse. Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele
12. mail
14. Kaebaja esitas
15. mail 2022 taotluse kaebuse muutmiseks, soovides oma eesmärgi saavutamiseks tühistamisnõude rahuldamise korral ka kaebuse täiendamist kohustamisnõudega. Kaebaja on kaebuse muutmis osas oma tahet väljendanud mõnevõrra erinevas sõnastuses (vt
16. mai
17. a määruse p 6), taotledes nii toetustaotluse uueks läbivaatamiseks kui ka toetustaotluse rahuldamiseks kohustamist. Kohus pidas kaebaja eesmärgiga kooskõlas olevaks vastustaja kohustamist toetustaotluse uueks läbivaatamiseks ning lubas
18. mai
19. a määrusega täiendada kaebust nõudega PRIA kohustamiseks kaebaja toetustaotlust nr 64002200111 uuesti läbi vaatama. Kohus määras sama määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja
20. juulil 2023 ning vastustaja vastuväited kaebaja esitatule
21. juulil
22. 2

§ 7lg 9 sätestab konkreetsed keelatud seosed taotleja ja hinnapakkuja vahel.

Ühtegi muud keelatud seost seal toodud ei ole. Sätte seletuskiri ei saa sisaldada lisanduvaid nõudeid (näiteks mistahes muu kaudse seose puudumine taotleja ja hinnapakkuja vahel). Kaebaja ja hinnapakkuja ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse ega nõukokku. Määruse sõnastus on piisav ja täpne. Puudub mistahes vajadus leida või kasutada mingit täiendavat regulatsiooni või õigusakti. PRIA ei saa sätte eesmärgist lähtuvalt tõlgendada nõudeid oluliselt laiemalt kui määruse sõnastus ning keelata mistahes muid kaudseid seoseid. Liiga lai määruse nõuete sisustamine pärsib kohalikku maapiirkonna arengut, kus ettevõtjad on sageli omavahel seotud, ning suunab toetusraha suurte ettevõtete kätte, kellel puuduvad igasugused kokkupuuted kohaliku eluga. 4.2.

§ 7lg-s 9 nimetatud seosed puuduvad.

Simar Selezov ja Tarmo Valdre on juhatuse liikmed äriühingutes Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ. Kumbki äriühing ei ole toetuse taotlejaks ega hinnapakkumise esitajaks ning sellest tulenevalt ei oma kaebaja poolt esitatud toetuse taotlusega mistahes puutumust. Kaebaja juhatuse liige ja ainuosanik S. Selezov ei oma käesoleval ajal ega ole kunagi omanud osalust hinnapakkuja Everster OÜ-s ega ole kunagi ka olnud Everster OÜ juhatuse liige. Hinnapakkuja Everster OÜ juhatuse liige ja ainuosanik Tarmo Valdre, ei ole kunagi olnud kaebaja juhtorgani liige ega omanud selles osalust. PRIA viitab muu seosena Tarmo Valdre isa Kaino Valdre oli varasemalt investeeringuobjekti aluseks oleva kinnistu omanik. Kaebaja omandas kinnistu K. Valdrelt eesmärgiga rajada sellele investeeringuobjekt ning tingimusel, et sellele on investeeringuobjekti rajamine võimalik (ehitamist võimaldavate tingimuste olemasolu, st ehitusluba). Kaebaja alustas investeeringutoetuse taotlemist eesmärgiga investeering ellu viia. Neist seostest ei saa kuidagi järeldada T. Valdre tulevikku suunatud huvi investeeringu vastu või talle investeeringust muud majanduslikku kasu, kui tavapärasele ehitusettevõtjale tavapärases olukorras omane. Neist asjaoludest ei ole kuidagi võimalik järeldada, et ehitaja valik oleks tehtud enne konkursi läbiviimist. T. Valdre aitas oma isal, kes soovis müüa talle kuuluvat Kakuvälja külas Haljala vallas asuvat vana küüni, asju ajada, võttis ühendust kohalikke ettevõtjatega (sh kaebaja esindaja), kes võisid huvitatud olla vana küüni omandamisest, selle korda tegemisest ja kasutusse võtust. Kaebaja tingimus küüni ostul oli ehitusloa olemasolu, mis eeldas ehitusprojekti. Ehitusprojekti koostamise korraldas T. Valdre ning ehitusloa taotlemise T. või K. Valdre. 4.3. TuMS § 8 lg 1 on asjassepuutumatu säte. Kaebaja ja hinnapakkuja ei ole seotud isikuteks ka TuMS § 8 lg 1 mõttes. PRIA on ka tõlgendanud TuMS § 8 lg 1 regulatsiooni valesti. Äriühingute vahel saaks ühist majanduslikku huvi eeldada TuMS § 8 lg 1 p 2 alusel, kui nad kuuluvad ühte kontserni. Sellist kuulumist äriseadustiku § 7 tähenduses ei ole. Samuti ei täida MS Auto OÜ ja Everster OÜ ühtki TuMS § 8 lg 1 p-des 1-9 kirjeldatud tingimust. Kaebaja möönab, et ühine majanduslik huvi võib olla S. Selezovil ja T. Valdrel Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ suhtes nende juhatuse liikmetena, kuid see ei ole kuidagi laiendatav kaebaja ja hinnapakkuja mistahes muu majandustegevuse, sealhulgas hinnapakkumise esitaja suhtes. Juhatuse liikmete kaudne majanduslik huvi teises asjas ei saa kuidagi laieneda kaebajale. PRIA on vääralt samastanud juriidilise isiku ja tema esindaja. 4.4. Praeguses haldusasjas ei ole kohaldatavad Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a. lahendi 3-19-1474 p-de 23 ja 24 seisukohad, kuna asjaolud on erinevad. Kaebaja ei ole näilikult raha ringi liigutanud ning puudub TuMS § 8 lg p 1-9 sätestatud olukord. 3

§ 7lg-le 1.

Kaebaja teostas hinnakonkursi, mille võitjaks osutus ehitusettevõtte Everster OÜ turutingimustel tehtud kõige soodsam hinnapakkumus. Everster OÜ ei saa ühtegi eelist võrreldes teise ehitusettevõttega, kes oleks valitud hinnapakkumuse võitjaks. 4.7. Kui mingil põhjusel siiski selgub, et kaebaja ei täida

§ 7

lg 1 ja lg 9 nõudeid, on muudatustaotluse rahuldamata jätmine väär ja toetustaotlus tulnuks muudatustaotluse pinnalt rahuldada. Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 3 käsitleb toetustaotluste tagasivõtmist ja praegusel juhul seega ei kohaldu. Kaebaja ei ole soovinud toetustaotlust tagasi võtta, vaid täiendada. Kuna kaebaja ei ole

§ 7

lg 9 nõuet rikkunud, ei saanuks eelmise toetustaotluse täiendamine olla keelatud. Toetustaotluse täiendamist reguleerib Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 artikkel 4 lg

1. „Vea“ parandamise, st hinnapakkuja Everster OÜ hinnapakkumise väljavahetamise teise hinnapakkuja omaga, kiitis heaks PRIA peainspektor telefonivestluses. PRIA on haldusmenetluse käigus toetustaotluse muudatustaotlust tagasi lükates rikkunud õiguspärase ootuse ja hea halduse tava. 4.
2. Asjaolu, et PRIA oli kaebajat juba teavitanud väidetavast rikkumisest, ei ole muudatustaotluse rahuldamata jätmise aluseks. Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 4 kohaselt antakse võimalus just ilmsete vigade parandamiseks, kui pädev asutus on avastanud rikkumise. Muudatustaotluse ning toetustaotluse muutmise eesmärk ongi võimaldada enda taotlus viia vastavusse toetustaotluse nõuetega. 4.
3. Kaebaja ei ole näilikke tingimusi loonud ega seda teadlikult teinud. Kaebaja ei saanud tegutseda teadlikult, kui ei olnud isegi teadlik, et Everster OÜ valimine hinnapakkumise võitjaks võib probleeme tekitada. 4.
4. Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 4 võimaldab toetustaotlust parandada ka juba toetuse taotlejal. Toetustaotluse eesmärk on saada toetust ning seda muudetakse või parandatakse, kui ilmnevad vead, mille tõttu ei saa toetustaotlust rahuldada. Kaebaja on käitunud heas usus ning on soovinud olukorra lahendada ning taotluse tingimustega vastavusse viia. 4.
5. PRIA otsus põhineb kahtlustel, mida PRIA on sisustanud subjektiivsete oletuste ja hinnangutega, ning mida ei kinnita faktilised asjaolud.
6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad. 5.
7. Kaebaja on rikkunud

§ 7

lg-test 9 ja 10 tulenevat hinnapakkumise nõuet.

§ 7

lg 1 mõte on tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine, et toetus jõuaks majanduskäibesse ja selle positiivne mõju ei piirdu üksnes taotlejaga. Selleks peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest ning turutingimustel. Määruse sõnastusest tulenevalt on hinnapakkumuste puhul oluline nende võrreldavus ja välistada hinnapakkujate diskrimineerimine, samuti tagada ka toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine. Muu hulgas ei tohi pakkuja olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. On oluline, et hinnapakkumuse esitavad ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest. 4

§ 7

lg 9 sõnastuses nimetatud seos toetuse taotleja ja hinnapakkujaga, ei saa hinnapakkumust pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks, kui esineb muu ühingute seotust kinnitav asjaolu. 5.

1. Asjaoludest kogumis tuleneb, et esialgsel hinnavõitjal on majanduslik huvi toetusega ehitatavast investeeringuobjektis (vastus kaebusele p 2.1.6-2.1.11; dtl 66-68). Otsuses ja vaideotsuses esitatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et Simar Selezov ja Tarmo Valdre tegid koostööd või vähemalt neilt sai eeldada koostööd, mille tulemusel kaebaja toetustaotluse investeeringobjekti hinnavõitjaks saab Everster OÜ. Järelikult ei toimunud hinnapakkuja konkursi läbiviimine konkurentsi tingimustes ja hinnapakkuja võitja valimisel diskrimineeriti teisi hinnapakkumisi. 5.
2. Kaebaja on toetuse saamiseks loonud kunstlikud tingimused – korraldanud toetuse taotlemisel ebakorrektse hinnapakkumiste konkursi, väites tagantjärgi seotuse puudumist esialgse hankevõitjaga. Õigusnormis (

§ 7

lg 9) ei ole võimalik ammendavalt loetleda kõiki seotusi, mille puhul rikutakse normi eesmärki. Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärgiks ei ole toetusraha kasutamisest saadav majandusliku kasu koondumine kitsa ringiga isikute kätte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 art 62 (varasemalt (EL) nr 1306/2013 artikkel 60) sisuks on lihtsustatult, et toetust ei või anda isikutele, kes küll täidavad formaalselt toetuse saamise nõudeid, ent kes on nõuetele vastavuse tekitanud kunstlikult – st taotleja tegevuses on toimunud muutused, mis ilma vajaduseta vastata konkreetse toetuse saamise nõuetele ei oleks suure tõenäosusega aset leidnud. Euroopa Kohtu praktika järgi võib kuritarvituse tuvastamiseks vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. 5.

1. Muudatustaotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud peamiselt seetõttu, et enne muudatustaotluse esitamisest anti taotlejale teada meetme määruse nõuete mittevastavusest ja rikkumisest. Muudatustaotlus on esitatud pärast PRIA teavitust kavandatavast otsusest ning põhjendatud sellega, et PRIA menetleja Pille Prii soovitusel on valitud teine pakkuja (Tolira Ehitus OÜ) ja sellega on tagatud kõik toetuse määruse nõuded ja projekt on abikõlbulik. Võis eeldada, et kaebaja tunnistas määruse § 7 lg 1 ja 9 nõude rikkumist hinnavõitja Everster OÜ valimisel. 5.
2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikest 6 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 4 tuleneb, et toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente võib parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Artikkel 4 ei kohaldu, sest kaebaja ei ole toetuse saaja, vaid taotleja. Tegemist ei saa olla ilmse veaga, sest kaebaja lõi teadlikult näilikud tingimused konkursi läbiviimisest valimaks Everster OÜ investeeringuobjekti ehitajaks. Muudatustaotluse lubamisel oleks taotlejale antud teiste taotlejatega ebavõrdne eelis. Sisulist muudatust ei ole võimalik peale taotluse esitamist teha põhjusel, et tagada kõigi taotluste võrdne kohtlemine. KOHTU PÕHJENDUSED
3. PRIA on vaidlustatud otsusega kaebaja toetustaotlust rahuldamata jättes tuginenud ELÜPS2014 § 79 lg 4 p-le 1 ja lg-le 5 ning

§ 7lg-tele 1 ja 9 ning § 15 lg-tele 5 ja 6.

Kokkuvõtvalt on vastustaja vaidlustatud otsuses jõudnud arvamusele, et kaebaja ei ole võtnud nõuetekohaselt võrreldavaid hinnapakkumisi ning valituks osutus sellise kaebajaga seotud isiku 5

§ 7

lg-st 1 tulenevalt peab taotleja, juhul kui sama määruse § 4 lg-tes 1 ja 3 nimetatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutuvad tehnilisele spetsifikatsioonile (hinnapakkumus).

§ 7

lg 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Sama paragrahvi lg 10 kohaselt ei tohi hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku. 8. Pooled on erineval arusaamal

§ 7

lg 9 tõlgendamise osas ning selles, kas määruse §-s 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kaebaja on saanud määruse nõuetele vastavalt kolm hinnapakkumust sõltumatutelt pakkujatelt.

1. Vastustaja on toetustaotluse menetlemisel tuvastanud järgmised vaidlustatud otsuses esitatud asjaolud: 1) toetuse taotleja MS Auto OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on Simar Selezov; 2) toetustaotluse investeeringuobjektiks oleva garaaži ehitusprojekti ja garaažihoone tugevvoolu põhiprojekti tellijaks on Skafter OÜ; 3) Skafter OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on Tarmo Valdre; 4) investeeringuobjektiks oleva hoone ehitusloa taotluse nr 2211271/25441 üheks taotlejaks on Tarmo Valdre, teiseks taotlejaks ja dokumendi esitajaks Jelizaveta Kaasik ning omanikuks Kaino Valdre; 5) investeeringuobjektiks oleva hoone ehitusloa taotluse nr 2211271/25441 eest on riigilõivu tasunud
2. augustil 2022 Tarmo Valdre; 6) toetustaotlusega on esitatud planeeritava garaaži ehitustööde kolm hinnapakkumust, mille hulgast on toetuse taotleja välja valinud Everster OÜ (reg kood 11724994) hinnapakkumuse; 7) äriregistri andmetel on Everster OÜ juhatuse liige ja osanik Tarmo Valdre; 8) toetuse taotleja omanik ja juhatuse liige Simar Selezov ning toetustaotluse investeeringuobjektiks oleva hinnapakkuja Everster OÜ osanik ja juhatuse liige Tarmo Valdre on juhatuse liikmed ettevõtetes Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ. Mõlema ettevõtte osanikeks on Skafter OÜ ja S-Ray OÜ (juhatuse liige ja osanik Simar Selezov). Nende asjaolude üle ei ole vaidlust.
3. Kaebaja on arvamusel, et

§ 7

lg-s 9 on sätestatud ammendav loetelu olukordadest, mille esinemisel ei ole hinnapakkumus lubatav. Vastustaja leiab vastupidiselt, et pakkumuse esitaja peab selle koostama toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega tohi omada taotlejaga ühist huvi, eelkõige seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi pakkuja olla 6

§ 7

lg 10, mille kohaselt ei tohi lisaks lg-s 9 loetletule hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.

§ 7

lg 9 käsitamine ammendava loeteluna võimaldaks hinapakkumusi esitada majanduslikult huvitatud iskutel, kes pole seotud selles sättes loetletud viisil ning seega kuritarvitada ausa ja läbipaistava hinnapakkumise nõuet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 art 62 (ning praeguse vaidluse lahendamisel asjakohase (EL) nr 1306/2013 art 60) järgi ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

1. Viidatud sätted väljendavad üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldisem põhimõte. Kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb kujunenud kohtupraktika järgi hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-16567, p 10 ning seal viidatud; Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktika). Samas on Riigikohus viidanud asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt võib kuritarvituse tuvastamiseks vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla näiteks tegu ka siis, kui kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne (viidatud lahend p 12). Isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, tuleb kunstlike tingimuste loomise kindlakstegemisel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu (viidatud Riigikohtu lahendi p 10 ja seal esitatud praktika).
4. Vastustaja on tuvastanud käesoleva otsuse põhjenduste p-s 9 kirjeldatud asjaolud. Seejuures on kindlaks tehtud, et toetusega ostetava investeeringuobjekti omanik füüsiline isik (K. Valdre) on väljavalitud pakkumuse teinud Everster OÜ osaniku ja juhatuse liikme T. Valdre isa. T. Valdre ning kaebaja juhatuse liige ja ainuosanik S. Selezov aga omakorda juhatuse liikmed ettevõtetes Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ, mille osanikuks ka omakorda garaaži ehitusprojekti ja garaažihoone tugevvoolu põhiprojekti tellijaks olev Skafter OÜ (juhatuse liige ja ainuosanik T. Valdre). Seega on vastustaja tuvastanud hinnapakkuja Everster OÜ ja toetuse taotleja (kaebaja) juhatuse liikmete ja osanike Tarmo Valdre ja Simar Selezov seotuse ühiste ettevõtete Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ kaudu. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul veenvalt ümber lükanud vastustaja järeldust taotleja ning väljavalitud pakkumuse teinud Everster OÜ seotusest. Ka kaebaja möönab T. Valdre ja S. 7

seletuskirja1 tekstile, mille kohaselt kehtib nõue, et hinnapakkuja ei tohi olla majanduslikult huvitatud investeeringuobjektist, ka alltöövõtjatele. Kohus nõustub kaebajaga küll selles, et õiguse üldakti seletuskirjaga ei tohi kehtestada ulatuslikumaid nõudeid või piiravamaid tingimusi kui õigusakti endaga. Samas on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas laialdaselt tunnustatud õigusakti seletuskirjale tuginemist tõlgendamisargumendina. Viidatud seletuskirjast tuleneb

§ 7

lg-te 9 ja 10 eesmärgina tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel ning vältida selleks EL-i finantshuvidest lähtuvalt ülehinnatud ehk kahjulikke tehingud. See eesmärk õigustab ka nimetatud sätete laiemat, mitte pelgalt kitsast grammatilist tõlgendamist.

1. Vastustaja on, järeldades kaebaja ja Everter OÜ vahelist seotust, tuginenud analoogia korras tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 käsitlusele, mille kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad ka struktuuritoetuste valdkonnas (Tartu Ringkonnakohtu
2. aprill
3. a otsus kohtuasjas nr 319-1474, p 24).
4. Kaebaja väitel on vastustaja jätnud õigusvastaselt rahuldamata tema muudatustaotluse, millega ta soovis esialgu parimaks valitud Everster OÜ pakkumuse asendada Tolira Ehitus OÜ pakkumusega. Kaebaja sõnul on ta sellega soovinud toetustaotlust muuta vastavalt Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 4 lg-le 1 ning peab seda vea parandamiseks, mis on lubatav olukorras, kus taotleja pole rikkunud

§ 7lg 9 tingimusi.

Kaebaja leiab, et toetustaotluse eesmärk on saada toetust ning seda muudetakse või parandatakse, kui ilmnevad vead, mille tõttu ei saa toetustaotlust rahuldada. Kaebaja on arvamusel, et on käitunud heas usus ning on soovinud olukorra lahendada ning taotluse tingimustega vastavusse viia. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikest 6 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 4 tulenevalt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente pärast nende esitamist igal ajal parandada või 1 https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-01/Maaruse_nr_25_seletuskiri.pdf 8

§ 7

lg 9 sätestatud tingimus ning sellest tulenevalt on PRIAl tekkinud alus toetustaotluse rahuldamata jätmiseks.“ Kohus nõustub vastustajaga, et taotleja soovis muutmistaotlusega teha toimingu, mis ilma vajaduseta vastata konkreetse toetuse saamise nõuetele ei oleks suure tõenäosusega aset leidnud, st kaebaja ei oleks valinud Tolira Ehitus OÜ hinnapakkumust. Kaebaja väitel ei ole kolme hinnapakkuja pakkumuste vahe (Everster OÜ pakkumus 306 000 eurot, Tolira ehitus OÜ pakkumus 339 082,88 eurot ja Riser Ehitus OÜ pakkumus 352 438 eurot, kõik ilma käibemaksuta; dtl 200-217) ühelt poolt piisavalt erinevad järeldamaks, et need on tehtud vabal turul ja teisalt suurusjärgu mõttes sarnased, mis vastavad vabal turul tegutsevate pakkujate tulu saamise soovidele. Kohtu hinnangul ei väära kolme hinnapakkumuse küllalt sarnane suurusjärk ja selle piires esinevad erinevused vastustaja järeldust isikute seotusest.

1. Kaebaja peab õigusvastseks tema muutmistaotluse arvestamata jätmist. Kaebaja sõnul on ta muutmistaotluse esitanud (soovides parandada „vea“ hinnapakkuja Everster OÜ hinnapakkumust teise hinnapakkuja oma vastu välja vahetades) pärast PRIA ametniku telefonivestluses antud kooskõlastust.
2. Pooled on esmalt eri meelt selles, kas andmed, mida kaebaja soovis muuta, kujutavad endast „ilmset viga“ ELÜPS2014 § 8 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg 6 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 tähenduses. ELÜPS2014 § 8 kohaselt võib ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise käigus esitatud taotlust, maksetaotlust ja muud käesoleva seaduse alusel ettenähtud teadet muuta, täiendada ja osaliselt või täielikult tagasi võtta Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhtudel ja korras. Määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg 6 sätestab, et komisjoni poolt artikli 62 lõike 2 punkti h alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Määruse (EL) nr 809/2014 art-st 4 tulenevalt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Samast artiklist tuleneb veel, et pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on eelnimetatud teabe üldisel kontrolli käigus kergesti tuvastatav.
3. Pooled on erineval arvamusel ka selles, kas Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 4 võimaldab toetustaotlust parandada ka juba toetuse taotlejal või alles toetuse saajal (isikul, kellele toetus on juba määratud). Kuna kohtu hinnagul ei olnud praegusel juhul muudetavate andmete näol tegemist ilmse vea parandamisega, ei ole selle vaidluse lahendamise seisukohast määrav, kas määruse nr (EL) 809/2014 art 4 on kohaldatav taoetuse taotlemise staadiumis. 9

§ 7lg 1 ja § 9 nõuetega.

Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on sisuliste rikkumistega, mitte aga tehniliste või tähelepanematusest tingitud eksimustega, mida oleks võimalik muudatustaotlusega kõrvaldada. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et ilmseteks vigadeks on sellised eksimused, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist ja rahuldamist ning ka pärast rahuldamist on võimalik teha taotluses muudatusi, mis võivad takistada investeeringuobjekti elluviimist ja hilisemaid vastuolusid toetustingimustega. Kohustus esitada nõuetekohane toetustaotlus ja esitada selles meetme tingimustele vastavad andmed lasub ennekõike toetuse taotlejal. Kuna toetuse taotlejal puuudb subjektiivne õigus igal juhul taotletud toetust saada (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-28-121, p 22 ja viidatud praktika), ei saa taotluste menetlemine PRIA poolt kujuneda taotluse sisulistele vigadele tähelepanu juhtimiseks ja nende piiramatuks kohandamiseks toetuse tingimustele vastavaks.
3. Kaebaja väidab, et muudatustathea halduse tava ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist. Kaebaja on
4. detsembril 2022 esitatud muudatustaotlust esitades märkinud andmete muutmise selgituseks:“ PRIA menetleja Pille Prii soovitusel on valitud teine pakkuja Tolira Ehitus OÜ“(dtl 15). Kaebaja selgituste kohaselt toimus suhtlus PRIA ametnikuga telefonivestlusena. Sama selgituse on kaebaja märkinud taotluse lk-l 12 (dtl 26) ning on samas lisanud, et abikõlblik summa on võrdne kõige odavama pakkumisega (306 000 eurot + käibemaks). Dokumnedis, mis on pealkirjastatud kui „Vastuväited PRIA kavandatavale otsusele“ (dtl 33) on kaebaja märkinud, et muutmistegevused arutati ning kooskõlastati PRIA projekti menetleja Pille Priiga telefoni teel
5. detsembril 2022 kell 15.15 ja 17.
6. Kohus nõustub vastustajaga, et taoline suhtlus ametnikuga ei saanud luua kaebaja jaoks veendumust ega õiguspärast ootust, et muudatus tema soovitud kujul on aktsepteeritav. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks vastuseks kavandatavale otsusele esitanud kirjalikke vastuväiteid, millele PRIA saanuks asjakohaselt reageerida ning vajadusel taotlejalt täiendavaid selgitusi või teavet küsida ning talletada vastava suhtluse ka kirjalikult taasesitatavas vormis. Kohtu hinnangul polnuks usaldusväärseks tõendiks kohtumenetluses ka Pille Prii tunnistajana antavad ütlused, mistõttu pole kohus pidanud vajalikuks ametnikku kohtumenetluses ära kuulata. Asjaolu, et Pille Prii oli taotusega seotud dokumentides märgitud kontaktisikuna, ei takistanud kaebajat esitamast oma vastuväiteid enne muutmistaotluse esitamist, et saada neile argumenteeritud ja usaldusväärset tagasisidet, mida telefonivestluse formaat suure tõenäosusega ei võimalda. Seega leiab kohus, et telefonivestlused ametnikuga ei saanud luua kaebajas veendumust, et muudatused tema soovitud moel on taotluse nõuetekohasuse saavutamiseks lubatavad ning et algselt parimat hinnapakkumust asendades ei oleks täidetud kolme võrreldava hinnapakkumuse nõue

§ 7tähenduses.

Kohtu hinnangul on kaebaja ise, soovides muutmistaotlusega asendada algselt parimaks tunnistatud pakkumust, tunnistanud, et Everster OÜ pakkumust ei saa pidada eeltoodud normides sätestatule vastavaks.

1. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Vastustaja on oma otustust põhjendanud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses. Vastustajale on olnud tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud nii haldusmenetluses (
2. novembri
3. a teavitus nr 13-30.3/22/1164-3 (dtl 12-13) kui ka oma seisukohti kohustusliku vaidemenetluses esitades. 10