Obsah (13)

§ 367§ 162§ 163§ 637§ 405§ 442§ 232§ 178§ 175§ 168§ 150§ 638§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-143619 Kohtuasi PlusPlus

) § 405 lg-le

1. 2 2-22-143619
2. Tulenevalt VÕS § 164 lg-st 1 ja §-st 170 omab hageja nõuet, mille ta on käesolevas menetluses kostja vastu esitanud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 28.06.2022 loovutas Tele2 oma nõude kostja vastu hagejale ning 04.07.2022 on kostjat teavitatud nõude loovutamisest, arvestades, et nõude loovutamine ei vaja võlgniku nõusolekut.
3. Hageja nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse eest 162,28 eurot on õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud, esitanud selle kujunemise kronoloogia. Kostja arveid nõuetekohaselt ei tasunud, kuid tasus põhivõla maakohtumenetluse ajal 08.05.
4. Kõrvalkohustused on täitmata.
5. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib hageja nõuda rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral viivist. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 19.01.2022–23.01.2023 lepingu tingimuste punkti 3 alusel, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist määraga 0,05% päevas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on arvete tasumisega viivituses alates 19.01.
6. Kuivõrd kostja on arvete tasumisega olnud viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 19.01.2022–23.01.2023 (hagi esitamiseni) ning nõue 25,24 eurot on õiguslikult põhjendatud. Kohustuse täitmisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama, et järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s
7. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 0,05% päevas VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.

§ 367

alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määraga kuni põhinõude tasumiseni 07.05.

2. Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 25 eurot. Maakohus märkis, et VÕS § 1131 lg 1 ning § 1132 lg-te 1 ja 2 alusel on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tingitud kostja tegevusetusest. Kostja arveid õigeaegselt ei tasunud ning hageja oli sunnitud võla sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus märkis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes seetõttu, et kostja tasus menetluse ajal põhivõlgnevuse, mistõttu ei oleks hageja suhtes õiglane kohaldada

§ 163lg-t 1.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 970 eurot (tasutud riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 870 eurot). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 242,14 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 870 eurot. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Hageja esindaja on osutanud teenust 7,25 tundi hinnaga 120 eurot tund. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahule. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on PlusPlus Legal OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes aastaid; nimetatud asjaolu 3 2-22-143619 saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sh antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ajakulu dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1 tunni võrra. Hagiavalduse koostamise ajakulu on üle paisutatud 1 tunni võrra. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud hageja 04.04.2023 seisukoha koostamise ajakulu 1 tunni võrra ning tõendite hankimise ajakulu 1 tunni võrra. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks ajakulu 3,25 tundi.
3. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks). Hageja on kinnitanud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Maakohus mõistis kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 390 eurot (sh käibemaks).
4. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
5. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada viiviste, sissenõudmiskulude ja menetluskulude osas. Kostja palus mitmes kirjas kohtule, et kohus nõuaks välja lepingu, millega Tele2 loovutas nõude hagejale. Kohus ei ole seda teinud. Hageja väidab, et omandas nõude, aga ei näita, millise hinna ja tingimustega. Kui hageja sai nõude tasuta, võib olla tegemist liigkasu võtmisega või alusetu rikastumisega.
6. Hageja menetluskulud on kunstlikult paisutatud liiga suureks. Praegusel juhul ületavad kõrvalkulud nõude põhisummat. PlusPlus Legal OÜ tegutseb samal aadressil hagejaga ja neil on samad sidevahendid ning sama esindaja. Maakohus on selle asjaolu tähelepanuta jätnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

1. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust (I) ning seejärel osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab kolleegium menetluslikud selgitused (III). I
2. Kolleegium märgib, et

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, 4 2-22-143619 järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 242,14 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana. 24. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt

§ 442lg-le 10 otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks.

25. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 26. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse seisukohaga nagu omaks praegusel juhul Tele2 ja hageja vahelise loovutamislepingu väljanõudmine asja lahendamisel tähtsust. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et Tele2 on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kostja on menetluse käigus tasunud hagejale põhinõude, kuid apellatsioonkaebuses vaidleb vastu hageja õigusele nõuda viivist ja sissenõudmiskulu. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad põhinõude loovutamisel üle ka kõrvalnõuded, sh viivise nõue. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostjalt sissenõudmiskulu 25 euro nõudmine on kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Nimetatud paragrahvi kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis (P.Varul jt. Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 1131, p 5.1). 27. Eelnevat arvestades ei esine praegusel juhul maakohtu otsuse tegemisel

§ 637

lg-s 2¹ nimetatud eksimusi, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, seega ei ole alust ka muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust. II

1. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, millega tema kanda jäeti menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 490 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.
2. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib 5 2-22-143619 ringkonnakohus

§ 637

lg-s 2¹ sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14). 30. Seega ei võimalda

§ 637

lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 31. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lg 1 p 6 alusel.

32. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 33. Kostja arvates on hageja menetluskulud kuntslikult paisutatud liiga suureks. Kostja ei ole kaebuses esitanud ühtegi konkreetset väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta, sh ei ole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kostja on kaebuses märkinud, et praegusel juhul ületavad menetluskulud põhisummat. Kolleegium selgitab, et vastavalt Riigikohtu seisukohale ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.20221, 2-19-10324, p 19). Samuti on kostja märkinud, et lepinguline esindaja PlusPlus Legal OÜ tegutseb samal aadressil hagejaga ning neil on samad sidevahendid ja sama esindaja. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (RKTKm 01.12.2015 nr 3-2-1-154-15, p-d 9, 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. III 34. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse 6 2-22-143619 võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 35. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 20 eurot). 36. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

37.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 638lg 9 kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 7