) § 405 lg-le
alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määraga kuni põhinõude tasumiseni 07.05.
Maakohus märkis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes seetõttu, et kostja tasus menetluse ajal põhivõlgnevuse, mistõttu ei oleks hageja suhtes õiglane kohaldada
lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel koosmõjus
Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, 4 2-22-143619 järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 242,14 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana. 24. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt
25. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist
lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 26. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas
lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse seisukohaga nagu omaks praegusel juhul Tele2 ja hageja vahelise loovutamislepingu väljanõudmine asja lahendamisel tähtsust. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et Tele2 on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kostja on menetluse käigus tasunud hagejale põhinõude, kuid apellatsioonkaebuses vaidleb vastu hageja õigusele nõuda viivist ja sissenõudmiskulu. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad põhinõude loovutamisel üle ka kõrvalnõuded, sh viivise nõue. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostjalt sissenõudmiskulu 25 euro nõudmine on kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Nimetatud paragrahvi kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis (P.Varul jt. Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 1131, p 5.1). 27. Eelnevat arvestades ei esine praegusel juhul maakohtu otsuse tegemisel
lg-s 2¹ nimetatud eksimusi, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, seega ei ole alust ka muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust. II
lg-s 2¹ sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama
lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14). 30. Seega ei võimalda
lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 31. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda
32. Ringkonnakohus ei võta
lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 33. Kostja arvates on hageja menetluskulud kuntslikult paisutatud liiga suureks. Kostja ei ole kaebuses esitanud ühtegi konkreetset väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta, sh ei ole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kostja on kaebuses märkinud, et praegusel juhul ületavad menetluskulud põhisummat. Kolleegium selgitab, et vastavalt Riigikohtu seisukohale ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige
lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.20221, 2-19-10324, p 19). Samuti on kostja märkinud, et lepinguline esindaja PlusPlus Legal OÜ tegutseb samal aadressil hagejaga ning neil on samad sidevahendid ja sama esindaja. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (RKTKm 01.12.2015 nr 3-2-1-154-15, p-d 9, 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. III 34. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse 6 2-22-143619 võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 35. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel
lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 20 eurot). 36. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse
lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.
37.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
(allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.