← Eesti

1-23-4576/29

Obsah (4)§ 180§ 318§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-4576 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Ivo Kulik süüdis

§ 180

lg 1¹ alusel riigi õigusabi kulu 43,20 eurot kohtumenetluses riigi kanda.

§ 180lg 1 alusel mõisteti I.

Kulikult riigituludesse menetluskuluna kokku 1317,90 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: 230,40 eurot riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses ja 1087,50 eurot sundraha. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 kuu jooksul.

  1. Tartu Maakohtu 28.08.2023 otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav I. Kulik, kes ei ole rahul maakohtu otsusega ning taotleb tühistada menetluskulud täies ulatuses ja jätta need riigi kanda. I. Kulik ei ole rahul, et jäeti määramata kohtuekspertiis. Selleks peaks ringkonnakohus võtma vanglalt süüdistatava iseloomustuse. Lisaks on määratud kohtukulud suured, I. Kulikul puudub sissetulek ning ta on maksejõuetu, mistõttu oleks sundraha pidanud jääma riigi kanda vähemalt 50% ulatuses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kuigi edasikaebus on pealkirjastatud määruskaebusena, on oma sisult tegemist kohtuotsuse vaidlustamisega ehk apellatsioonimenetlusega, mida saab teha apellatsiooni esitades. 4.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud ekspertiisi tegemata jätmisel ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude summa, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) Samale seisukohale tuleb asuda ka väidetavast küsimusepüstitusest, kas süüdistatav on rahul või ei ole rahul, et talle ei määratud ekspertiisi. Seejuures on isik 28.08.2023 istungil selgelt väljendanud, et ta on kokkuleppega nõus ning ekspertiisiküsimust ei ole tõusetunudki.

  1. Tartu Maakohtu 28.08.2023 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus – sh otsustus menetluskulude suurusest – vastab 28.07.2023 kokkuleppele ja kohtuistungi tegemise aja seisuga tehtud parandustele, mille I. Kulik koos kaitsjaga allkirjastas 28.07.2023 ja 28.08.
  2. Maakohtus istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkulepe ja täpsustused on arusaadavad, isik saab aru süüdistusest ja mõistetavast karistusest, asitõendite saatus on arusaadav ja arusaadav on ka menetluskulude väljamõistmine. I. Kulik jäi täpsustatud kokkuleppe juurde, see on olnud tema tõeline tahe, midagi avaldada või täiendavalt midagi lisada ei soovinud. Seejuures on süüdistatavale selgitatud põhjalikult edasikaebekorda. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao sätteid või § 339 lõiget
  5. Alusetud on ka väited ekspertiisi määramata jätmise kohta. Seega ei ole I. Kulikul

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada. 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel 2 ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole süüdistataval

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.