Obsah (12)
§ 256§ 22§ 394§ 344§ 63§ 64§ 73§ 83§ 832§ 831§ 3891§ 1211-15-9048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9048 (15740000170) Kohtunik Astrid Asi Rahvakoht
§ 256
lg 1;
§ 22
lg 3 - § 3891 lg 1 ja lg 3;
§ 394
lg 2 p 1,
§ 344
lg 1 järgi, Anastassia Leppiku süüdistuses
§ 394
lg 2 p 1 järgi, OÜ TERRASPORT süüdistuses
§ 394
lg 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Hlebnikova Süüdistatav Andrei Leppik Elukoht: xxx; viibimiskoht: Viru vangla; isikukood: 37905072220; Eesti Vabariigi kodakondsus; kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx, juhatuse liige, tegevjuht. Kriminaalkorras karistamata. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus –12.11.2014 Kaitsja ringkonnaprokurör Rita Vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov 1 1-15-9048 Süüdistatav Anastassia Leppik Elukoht: xxx; isikukood: 47507092233; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx, juhatuse liige. Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev Süüdistatav OÜ TERRASPORT Juriidiline aadress: xxx; registrikood: 12563599; esindaja: Anastassia Leppik (ik 47507092233) Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev 8-9.02.2016, 16-17.02.2016; 1-2.03.2016, 8-10.03.2016, 1516.03.2016, 22-24.03.2016, 29-31.03.2016, 5-7.04.2016, 26-28.04.2016, 10-12.05.2016, 17-18.05.2016, 2425.05.2016 ja 13-16.06.2016 RESOLUTSIOON Tunnistada Andrei Leppik süüdi
§ 22
lg 3 - § 3891 lg 1 ja lg 3 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Vastavalt
§ 63
lg-le 1 mõista Andrei Leppikule
§ 22lg 3 - § 3891 lg 1,3 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
Tunnistada Andrei Leppik süüdi
§ 256lg 1 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.
Tunnistada Andrei Leppik süüdi
§ 394lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
Vastavalt
§ 64
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Andrei Leppikule liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 12.11.2014. Andrei Leppiku suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jätta kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tunnistada Anastassia Leppik süüdi
§ 394lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
2 1-15-9048
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Anastassia Leppik ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 22.11.2016. Tunnistada OÜ Terrasport süüdi
§ 394lg 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 4000 (neli tuhat) eurot.
Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916400008655 ning selgitus „Terrasport OÜ, 1-15-9048 rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. OÜ Terrasport ja Andrei Leppiku taotlused kahju hüvitamiseks jätta SKHS § 18 lg 2 alusel rahuldamata. Vara konfiskeerimine:
832 lg 1 alusel konfiskeerida Andrei Leppiku elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 1005 (üks tuhat viis) eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 30.12.2014 määrusega ja on kantud Maksu- ja Tolliameti deposiidikontole.
§ 83
² lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku NV (isikukood xxx) nimele registreeritud sõiduauto Mazda 3 reg nr xxx, VIN-kood xxx, mis on arestitud Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega.
§ 832
lg 2 p 1 alusel konfiskeerida Anastassia Leppikule kuuluv Terrasport OÜ (reg kood 12563599) osa nimiväärtusega 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 29.12.2014 määrusega.
831 lg 1 ja § 84 alusel mõista Andrei Leppikult konfiskeerimise asendamisena välja 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot. Nimetatud nõude täitmise tagamiseks jätta aresti alla Viru Maakohtu 30.12.2014 määrusega arestitud Andrei Leppiku SEB Pank ASi arvelduskonto nr xxx Nõude täitmise järgselt vabastada arvelduskonto aresti alt.
§ 831
lg 1 ja § 84 alusel mõista OÜ-lt Terrasport (reg kood 12563599) konfiskeerimise asendamisena välja 14 195 (neliteist tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot. Nimetatud nõude täitmise tagamiseks jätta aresti alla:
- Viru Maakohtu 30.12.2014 määrusega arestitud OÜ Terrasport Swedbank AS-i arvelduskonto nr xxx. Nõude täitmise järgselt tuleb arvelduskonto aresti alt vabastada.
- Viru Maakohtu 27.03.2015 määrusega arestitud ning ära võetud: - Velotrenažöör Hiton polska Challenger – 2 tk, valget värvi; - Velotrenažöör Scud Raptor 530E – 2 tk, valget värvi, elliptiline; - Jõukeskus Hiton Polska koos raskustega – 1 tk, musta ja punasega kombineeritud värvid; - Treeningseade Vacu Fit vaakumiga rasvapõletuseks – 1 tk, lilla ja mustaga 3 1-15-9048 - kombineeritud värvid, aparaadi sisemuses kuus põlle, kasutatud; Ilma raskusteta metallist kangid – 6 tk, pikad; Ilma raskusteta metallist kangid – 5 tk, lühikesed; Kettad kangidele raskusega 10 kg – 44 tk; Kettad kangidele raskusega 5 kg – 28 tk Kettad kangidele raskusega 2,5 kg – 32 tk; Kettad kangidele raskusega 1,25 kg – 32 tk; Jõukeskus Scud koos raskustega – 4 tk, musta ja oraži värvi; Jooksurada Scud Pulce C19 – 3 tk, valged; Velotrenažöör Scud GT-707 – 2 tk, punase ja musta värviga kombineeritud; Tõstmispink hiton Polska GYM-3 – 3 tk, punase ja musta värviga kombineeritud; Velotrenažöör Scud Swift – 1 tk, musta värvi; Metallist riidekapid – 8 tk, võtmetega lukustatavad, neli lillat ja neli rohelist värvi (rohelised kapid on Anastassia Leppiku vastutaval hoiul); Solaarium (püstine) Lumina by harpo – 1 tk, kasutatud, tumesinist pärlmutter värvi (antud Anastassia Leppiku vastutavale hoiule). Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega arestitud xxx OÜ (registrikood xxxx) osad. Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 29.12.2014 määrusega arestitud Anastassia Leppiku AS Swedbank arvelduskontod nr xxx ja nr xxx. Asitõendid: - - - - - CD-R plaat 1 tk – Nordea Bank AB Eesti filiaal vastuskiri (nr 11.2-1/14/9-179-1, OÜ xxx), CD-R plaat 5 tk AS SEB Pank vastuskirjad (nr 11.2-1/14/9-91-1 xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, nr 11.2-1/14/9-187-1, nr 11.2-1/14/9-197-1, nr 11.2-1/14/9-240-1 OÜ xxx, OÜ xxx; nr 11.21/14/9-183-1 OÜ xxx), CD-R plaat 1 tk Danske Bank AS Eesti filiaal vastuskiri (nr 11.21/14/9-95-1 xxx OÜ) turvasalvestiste (ATM) väljavõtetega; kokku CD-R plaate 7 tk, pakend 1 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 1 tk – AS xxx vastuskiri (10.04.2015 nr 11.2-1/14/9-308-1) dokumentide koopiad xxx OÜ-ga perioodil 06.02.2014-07.05.2014; xxx OÜ-ga perioodil 15.07.201407.11.2014; xxx OÜ-ga perioodil 07.03.2014-17.04.2014; xxx OÜ-ga 05.03.2014 kohta lisad, pakend 2 – salvestis jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 8 tk ja DVD-R plaat 2 tk – 29.05.2015 ja 30.06.2015 koostatud jälitustoimingu protokollide lisad VJ salvestistega; kokku 10 tk – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat 1 tk 30.12.2014 nr 3.2-2/208442-2 – salvestis jätta kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat 3 tk 17.04.2015 nr 11.1-3/14/5-50, DVD-plaat 1 tk 29.05.2015 nr 11.1-3/14/5-53, DVD-plaat 1 tk 30.06.2015 nr 11.1-3/14/5-60, DVD-plaat 1 tk 15.07.2015 nr 11.1-3/14/5-62, DVD-plaat 1 tk 31.07.2015 nr 11.1-3/14/5-64, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-66, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-67, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-68 koostatud jälitusprotokollide lisad pealtkuulamise failidega; kokku DVD-plaate 10 tk, pakend 4 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 10 tk – 23.03.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (Andrei Leppiku sülearvuti Packard Bell seeria number NXC1QEL0012171A6B81601) lisa; 13.04.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (OG sülearvuti Dell Inspiron 1564 seerianumbriga 8Z4JYL1) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP sülearvuti Asus kõvaketas) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP lauaarvuti Apple iMac 4 - - - - - - - 1-15-9048 kõvaketas) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP lauaarvuti HP ProOne 400 kõvaketas) lisa; 22.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP USB-mälu Kingston DataTraveler) lisa; 19.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VN sülearvuti Emachines kõvaketas) lisa; 19.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VN sülearvuti HP raamatupidaja KŽ) lisa; 22.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VSlauaarvuti kõvaketas) lisa; 15.06.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VS sülearvuti Lenovo B590 kõvaketas) lisa; pakend 5 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; Mobiiltelefon 4 tk – mobiiltelefon Samsung GT-E1081T (must), imei: 359780040524187, Elisa sim-kaart nr EE21120119009692, abonentnumber +xxx; mobiiltelefon Sony Xperia, imei: 357945052818890, nahkümbrisega, Elisa sim-kaardiga; mobiiltelefon Samsung GTE1200m (valge), imei: 351791069997319, Elisa sim-kaart nr EE21140317013619; mobiiltelefon Samsung GT-E1200m (valge), imei: 351791069997566, Elisa sim-kaart nr EE21140317013759 – konfiskeerida
§ 83lg 1 alusel ning Kr
MS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel; xx OÜ dokumendid (11.03.2014, 14.03.2014, 18.03.2014, 19.03.2014, 20.03.2014 kassa sissetuleku orderid AS-lt xx; 28.02.2014 arve nr A280214-10 AS-le xx; 25.02.2014 arve nr A250214, 28.02.2014 arve nr A280214, 05.03.2014 arve nr A050314, 10.03.2014 arve nr A100314 koos hinnapakkumiste ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega AS-le xx. Suletud turvaplommiga SecuriTec 000727671 – lisada kriminaalasja materjalide juurde; AT nimele internetipanga parool ja kasutaja nimi valgel paberil; 2 maksekorraldust AM nimele – lisada kriminaalasja materjalide juurde; Elisa sim-kaardi ümbrised (sim-kaardita) mobiiltelefoni numbritele xxx, xxx, xxx; xx OÜ rekvisiitidega valge paber; Mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia, imei: 353440056109581, ilma sim-kaardita; 9 acme DVD+R plaadid, 1 DVD+R Verbatim plaat; 1 Verbatim CD-R plaat, 1 acme CD+R plaat; mälukaart Olympus XD M2GB, mälupulk (punane vutlar) ilma numbrita, mälupulk Apacer (must), mälupulk MyFlas ja valget värvi pulk Apacer, mis on hoiul MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas – tagastada Andrei Leppikule kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon 2 tk – mobiiltelefon Samsung GT-E1202 DUOS, IMEI koodidega 35313558825925 ja 35313558825923, koos sim- kaardiga nr EE2112122297135; mobiiltelefon Samsung GT-E1200m IMEI 351791062317010 – konfiskeerida
§ 83lg 1 alusel ning Kr
MS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel; sülearvuti 1 tk Pacard bell nr NXC1QEL0012171A6B81601 ja MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas hoiul olevad sülearvuti HP ProBook 450 seeria nr 2CEE3491YGD ja Sülearvuti Pacard bell nr NXCOYEL0022171B65E1601– konfiskeerida
§ 83
lg 1 alusel; xx OÜ dokumendid (10.10.2014, 13.10.2014, 20.10.2014 kassa sissetuleku orderid AS-lt xx; 30.09.2014 arve nr 30092014-12 AS-le xx); xx OÜ dokumendid (arved xx OÜ-le, xx OÜle); xx OÜ dokumendid (2014.a arved V OÜ-le); OÜ xx 2013.a arved xx OÜ-le; xx OÜ 2013.a arve V OÜ-le – lisada kriminaalasja materjalide juurde; xx OÜ 2013.a arved xx OÜ-le, xx OÜ-le, V OÜ-le; xx OÜ 2014.a arved V OÜ-le ja xx OÜle; Pärnu Maakohtu kohtumäärus xx OÜ-le (võlgniku esindaja VV); EAS-i kiri VVile (xxx OÜ); xx OÜ dokumendid (01.10.2014, 15.10.2014 kassa sissetuleku orderid OÜ-lt xx, 01.10.2014 arve nr 01102014-3 ja 15.10.2014 arve nr 15102014-1 OÜ-le Xx), xx OÜ 14.10.2014 arve nr 100034 OÜ-le Xx; RJ nimele internetipanga parool ja kasutaja nimi valgel paberil; VN nimekaart, Swedbank teleteenuste leping OÜ-ga xx (kasutaja RJ), 05.05.2014 sissemakseorder Krediidipanka Andrei Leppiku nimelt Rahandusministeeriumile (riigilõiv eri nr 235NAT) xx OÜ kaks 2013.a arvet OÜ-le xx ja xx OÜ-le; xx OÜ arved nr 0157 kuupäevadega 21.09.2013 ning 30.09.2013 OÜ-le xx; Nordea panga (kaart nr 8258594709) netipanga paroolid koos xx OÜ (reg kood 12642838) ja Nordea Bank AB Eesti filiaal vahel 21.08.2014 sõlmitud telefoni- ja internetipanga lepinguga ühel lehel – lisada kriminaalasja materjalide juurde; 5 - - - - 1-15-9048 Smart sim-kaardi ümbris nr 89372034111000541617; Elisa sim-kaardi ümbris nr EE21110903287489; Tele 2 sim-kaardi ümbris ilma sim-kaardita mobiiltelefoni nr-le xxx; xx OÜ 20.12.2013 arve-saateleht nr 1000 ja AR teade materjalide hindade kohta; AB nimele internetipanga parool ja kasutaja nimi valgel paberil; pin-kalkulaator SEB nr 15-9517184-7, pin-kalkulaator SEB nr 15-3260875-7 (hoiul MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. SEB ATM väljatrükk: EYP00012 Kalevi 27, Kohtla-Järve 07.11.2014 konto väljavõte, kontojääk 8353,98 eurot- kohtuotsuse jõustumisel hävitada; xx OÜ 30.07.2014 arve nr 22072014-2 xxr OÜ-le; xx OÜ 29.08.2014 arved nr 29082014-1 ja nr 29082014-2 OÜ-le xx, xx OÜ arved: 21.08.2014 arve nr 1408-023 OÜ-le xx ja 05.09.2014 arve nr 1409-007 OÜ-le AK; xx OÜ arved: 02.05.2014 arve nr 0502, 08.05.2014 arve nr 0508-4, 13.05.2014 arve nr 0513, 14.05.2014 arve nr 0514-3 (OÜ-dele xx, xx ja xx) – lisada kriminaalasja materjalide juurde. 16.12.2014 Anastassia Leppiku elukohast aadressil xxxx toimunud läbiotsimise käigus äravõetud Terrasport OÜ raamatupidamisdokumendid; 16.12.2014 Terrasport OÜ asukohas xxx toimunud läbiotsimise käigus (protokoll 10.kd tl 161-188 (SA loetelus nr 48)) Anastassia Leppiku rahakotist leitud ja ära võetud SEB pangakaart nr 4277243737745889 Andrei Leppiku ja Xx OÜ nimele, mis on hoiul MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas – tagastada Andrei Leppikule ja Anastassia Leppikule kohtuotsuse jõustumisel; 17.12.2014 Andrei Leppiku töökohas aadressil xxx toimunud läbiotsimise käigus äravõetud dokumendid suletud turvaplommiga SecuriTec 000727661 – lisada kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: Mõista Andrei Leppikult riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Deniss Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 563 (viissada kuuskümmend kolm) eurot 52 senti ja kaitsja Deniss Matvejevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot 57 senti. Määrata, et Andrei Leppikul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1876,09 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700083736 ning selgitus „Andrei Leppik, 1-15-9048, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Anastassia Leppikult riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ja kaitsja Deniss Matvejevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot. Määrata, et Anastassia Leppikul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 2479 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta 6 1-15-9048 jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700083749 ning selgitus „Anastassia Leppik, 1-15-9048, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista OÜ-lt Terrasport riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot ja kaitsja Deniss Matvejevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot. Määrata, et OÜ-l Terrasport on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 2911 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700083752 ning selgitus „OÜ Terrasport, 1-15-9048, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23.11.2016. Motiveeritud kohtuotsus on kättesaadav alates 22.11.2016. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast (so 22.11.2016), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Menetluslikud küsimused Kohtumenetluse käigus märkis Andrei Leppiku kaitsja korduvalt, et antud juhul oli Andrei Leppiku suhtes kriminaalasja eraldamine ning eraldi kohtusse saatmine ebaseaduslik. Prokurör põhjendas eraldamismääruse koostamist asjaoluga, et teiste isikute suhtes oli prokuratuuril vajalik teostada kohtueelses menetluses täiendavaid toiminguid, mistõttu ei olnud nende suhtes võimalik kriminaalasja 2015.a jooksul kohtusse saata. Andrei Leppiku suhtes olid aga kõik toimingud teostatud ning kuivõrd tema suhtes oli kohaldatud tõkendina 7 1-15-9048 vahistamist, pidas prokuratuur vajalikuks tema suhtes kriminaalasi kohtusse saata ning mitte jääda ootama kuni ka teiste isikute suhtes viiakse kohtueelne menetlus lõpule. KrMS § 216 lg 4 sätestab, et kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. Kohtu hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja tagamisse suhtuda erilise tähelepanuga olukorras, kus kuriteos kahtlustatav või süüdistatav viibib vahi all. Sellisel juhul peavad menetlejad rakendama kõiki vajalikke meetmeid viimaks kohtueelne menetlus lõpule võimalikult lühikese ajaga. Üheks taoliseks meetmeks on kindlasti ka kriminaalasja eraldamine teatud kuritegude osas juhul, kui see võimaldab vahi all viibiva kahtlustatava või süüdistatava suhtes kriminaalasja kiiremat menetlemist ega kahjusta samal ajal kriminaalmenetluse igakülgset ja terviklikku arutamist kohtus. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kriminaalasja eraldamine takistanud kriminaalasja igakülgset ja terviklikku arutamist. Neid isikuid, kelle osas kohtueelses menetluses menetlus jätkus, ei kahtlustatud Andrei Leppikuga koos kuritegude kaastäideviimises. Andrei Leppikule
§ 256lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt väidetava kaastäideviija VP osas oli kriminaalasi eraldatud juba varasemalt Kr
MS § 216 lg 2 p 3 alusel ning tema suhtes toimus kohtulik arutamine lihtmenetluses. Andrei Leppikule
§ 394
lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses kaastäideviijateks märgitud Anastassia Leppik ja OÜ Terrasport on aga kaassüüdistatavatena koos Andrei Leppikuga käesolevas asjas kohtu alla antud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Andrei Leppiku, Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport osas kriminaalmenetluse eraldamine oli seaduslik ja põhjendatud. Andrei Leppiku kaitsja taotlusel tutvus kohus kriminaalasjas teostatud jälitustoimingute aluseks olnud kohtu- ja prokuratuuri määrustega ning prokuratuuri taotlustega. KrMS § 1261 lg 2 sätestab, et jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. KrMS § 1264 lg-st 1 ja § 145 lg 1 p 1 kohaselt on jälitustoimingu teostamiseks vajalik kohtu või prokuratuuri kirjalik luba, mis peab olema vormistatud põhistatud määrusena. Seega määruses peavad kajastuma põhjendused KrMS § 1261 lg 2 sätestatud aluste olemasolu kohta. Jälitustoiminguks loa andmise määruse põhjenduses peab sisalduma kohtu või prokuratuuri selge ja arusaadav argumentatsioon, miks on vältimatult vajalik jälitustoimingute teostamine ning miks ei ole võimalik tõendeid koguda teisiti kui ainult jälitustoiminguga. Ühtlasi peavad määruses olema esitatud selged põhjendused, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. Olles tutvunud prokuratuuri taotlustega ning kohtu- ja prokuratuuri määrustega, on kohus seisukohal, et enamikel juhtudel oli määrustes eelkirjeldatud nõuded täidetud. Üksnes prokuratuuri määrustes nr 335, 435 ja 511 puudus selgitus, miks on vajalik koguda täiendavat tõendusteavet ning miks tuleb seda teha just jälitustoimingutega. Seetõttu ei loe kohus nimetatud määruste alusel kogutud tõendusteavet lubatavaks tõendiks ega arvesta sellega kohtuotsuse tegemisel. Ülejäänud määruste alusel kogutud tõendusteabe osas leiab kohus, et määrused olid põhjendatud, toimingud olid teostatud määrustes antud lubade piires, jälitustoimingute teostamine oli seaduspärane ning kogutud teabe pinnalt koostatud jälitusprotokollid on kriminaalmenetluses lubatavaks tõendiks. Seonduvalt kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidega peab kohus vajalikuks märkida, et protokollides sisaldub hulgaliselt protokolli koostaja tõlgendusi ja märkusi. Neid kohus tõendi hindamisel ei arvesta. 8 1-15-9048 Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 2.
§ 3891
lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistus Andrei Leppikut süüdistatakse
§ 3891
lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 alusel selles, et ta aitas ajavahemikul 01.01.2014 kuni 12.11.2014 kaasa järgnevate äriühingute käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele: OÜ xxx (registrikood xxx) ja selle juhatuse liikme VN poolt ajavahemikul 2014. aasta jaanuar kuni 2014. aasta oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid OÜ-le Xx ning võimaldas sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 90 987,02 eurot; OÜ Xx (registrikood
- xx)ja selle juhatuse liikme VP poolt esindaja OG vahendusel ajavahemikul 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid OÜ-le Xx ning võimaldades sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 83 296,78 eurot; OÜ xx (registrikood xxx) ja selle juhatuse liikme VS poolt ajavahemikul 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid OÜ-le Xx ning võimaldades sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 67 551,55 eurot; AS-i Xx (registrikood
- xx)ja selle juhatuse liikme Xx ajavahemikul 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid AS-le Xx ning võimaldades sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 41 446,06 eurot. Kokku on jäänud riigieelarvesse maksudena laekumata 283 281,41 eurot. Maksupettuste toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik koos VP ja SE alljärgnevad variettevõtted: • alates 03.01.2014 kuni 06.03.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige SA); • alates 14.04.2014 kuni 13.06.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige TA); • alates 06.06.2014 kuni 31.07.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige VV); • alates 05.08.2014 kuni 12.11.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige RJ). Andrei Leppiku ja VP juhendamisel värbas SE nimetatud variisikud ning veenis neid kokkulepitud tasu eest hakkama vastava variäriühingu juhatuse liikmeks ning loovutama kõik ettevõttega seotud dokumendid, internetipanga paroolikaardid / PIN kalkulaatorid ja deebetkaardid Andrei Leppiku või SEi kätte, selleks, et kontrollida rahade liikumist OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx ja OÜ xx pangakontodel ning varjata A. Leppiku, V. P ja S. E enda seotust variettevõtetega ning vältida seeläbi vastutust. Lisaks kasutasid Andrei Leppik ja VP vahendajana alltoodud variettevõtete fiktiivsete dokumentide väljastamise teenuseid, mida korraldas Tallinnas tegutsev kuritegeliku ühenduse liige VD: 9 • • • • • 1-15-9048 alates 03.03.2014 kuni 16.06.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood: xx, variisikust juhatuse liige TT); alates 20.03.2013 kuni 23.05.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood: xx, variisikust juhatuse liige AK; volitatud esindaja VD); alates 29.01.2014 kuni 05.03.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood: xx, variisikust juhatuse liige RL); alates 16.06.2014 kuni 10.07.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige IJ); alates 14.07.2014 kuni 12.11.2014 oli kasutusel Xx OÜ (registrikood xx, alates 14.07.2014 kuni 14.10.2014 juhatuse liige VD, alates 27.08.2014 kuni 14.10.2014 juhatuse liige AL; alates 14.10.2014 juhatuse liige RL). Andrei Leppik, perioodil 03.01.2014 kuni 12.11.2014 Ida-Virumaal Jõhvi linnas, koostas ise ja väljastas tema enda kontrolli all olevate variettevõtete nimelt ja lisaks tellis V. D kaudu võltsitud müügiarveid ning muid raamatupidamise algdokumente, samuti andis juhiseid ja korraldusi variettevõtete arveldusarvetele laekunud raha ülekandmiseks ja nii pankadest, kui ka sularahaautomaatidest raha väljavõtmiseks. OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx juhatuse liikmed SA, TA, VV ja RJ allkirjastasid Andrei Leppiku ja SEi korraldusel lepinguid, arveid jm dokumente osaühingute nimelt, kuid tegelikkuses nad osaühingute nimel reaalseid majandustehinguid ei teostanud. OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx olid täielikult Andrei Leppiku, VP ja SEi kontrolli all ning juhatuse liikmed tegutsesid üksnes eelnimetatud isikute korralduste alusel. Nimetatud osaühingute eesmärgiks oli alates 2014. aasta jaanuarist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest (10 % arve summast ) maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx tegutsevatele ettevõtetele ei müünud ega osutanud. Samuti kasutati nimetatud variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid, millistelt said Andrei Leppik ja tema loodud kuritegeliku ühenduse liikmed reaalset kasu. Äriühingud, kellele võltsarveid väljastati, kasutasid neid oma maksukohustuse vähendamiseks järgmiselt: Nimelt eelneval kokkuleppel OÜ Xx juhatuse liikme VNiga korraldas Andrei Leppik koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks, koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt OÜ-le Xx selleks, et viimasel tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada deklareeritavat sisendkäibemaksu. OÜ Xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas OÜ Xx juhatuse liikmele V. Nile. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena OÜ Xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni oktoober 2014 variäriühingute nimelt väljastatud võltsarveid kogusummas 545 922,00 eurot sh käibemaks 90 987,02 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Kuna xx OÜ, xxx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu maha arvamiseks, seega on OÜ Xx alusetult eeltoodud tabelis kajastatud arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 90 987,02 eurot. 10 1-15-9048 Sellega aitas Andrei Leppik äriühingule kaasa rikkuda Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. Peale selle, eelneval kokkuleppel OÜ Xx esindaja OGiga juhatuse liikme VP teadmisel, korraldas Andrei Leppik koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks, koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt OÜ-le Xx selleks, et OÜ-l Xx tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu. OÜ Xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas OÜ Xx esindajale OGile. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena OÜ Xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 variäriühingute nimelt väljastatud võltsitud arveid kogusummas 499 780,38 sh käibemaks 83 296,78 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Kuna xx OÜxx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, seega on OÜ Xx alusetult xx, xx OÜ, OÜxx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 83 296,78 eurot. Sellega rikkus osaühing Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. Peale selle, eelneval kokkuleppel OÜ V juhatuse liikme VSga korraldas Andrei Leppik koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks, koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt OÜ-le xx selleks, et OÜ-l xx tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu. OÜ xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas OÜ xx juhatuse liikmele V. S’le. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena OÜ xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 variäriühingute nimelt väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 405 311,73 eurot sh käibemaks 67 551,55 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas: Kuna xx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu maha arvamiseks, seega on OÜ xx alusetult xx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 67 551,55 eurot. Sellega rikkus osaühing Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. 11 1-15-9048 Peale selle, eelneval kokkuleppel AS Xx juhatuse liikme Xxga korraldas Andrei Leppik koos kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks: koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt AS-le Xx selleks, et AS-l Xx tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu. AS Xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas AS-i Xx juhatuse liikmele O. S’ile. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena AS Xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 variäriühingute nimelt väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 248 676,40 eurot sh käibemaks 41 446,06 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Kuna xxOÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu maha arvamiseks, seega on OÜ Xx alusetult xx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 41 446,06 eurot. Sellega rikkus äriühing Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. Seega korraldas Andrei Leppik koos VP, SE´i, VD´i, RL´u, TT´i, SA´i, TA´i, VV´i, IJ´i, RJ´i, OG´i ja AR´iga tahtlikult ning varjatult arveveskiteenuseid nende kontrolli all olevate variettevõtete (OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ BCC G.S.P, OÜ Xx, Xx OÜ) nimelt. Alusetu sisendkäibemaksu tekitamiseks väljastati OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx OÜ xx, Xx OÜ nimelt fiktiivseid arveid kauba müügi või teenuste osutamise kohta, millega aitas kaasa OÜ-l Xx, OÜ-l Xx, OÜ-l Xx ja AS-l Xx kajastada oma raamatupidamises võltsarveid, mille alusel koostati ja esitati maksuhaldurile valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid. Tegelikkuses nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näiliste tehingutega. Seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: §15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest; §15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti maksustatavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena; - § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - 12 1-15-9048 § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel; - § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. - Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 kohaselt näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.[RT I 2008, 60, 331- jõust. 01.01.2009]. Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. OÜ-l Xx puudus õigus OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, Xx OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 90 987,02 eurot. OÜ-l Xx puudus õigus OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ Xx, Xx OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 83 296,78 eurot. OÜ-l xx puudus õigus OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, Xx OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 67 551,55 eurot. 13 1-15-9048 AS-l Xx puudus õigus OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, Xx OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 41 446,06 eurot. Kohtu seisukoht
§ 3891
lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuse osas 2.1 Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud
§ 3891
lg 1 kohaselt oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Samal ajal kehtinud
RS § 8 p 2 kohaselt loeti suureks kahjuks summat, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt oli 2014.a kuutasu alammääraks 355 eurot. Seega
§ 3891lg 1 tähenduses suureks kahjuks oli 35 500 eurot.
01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka
§ 3891
lg-t 1 ning kehtivas redaktsioonis näeb nimetatud säte jätkuvalt ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam.
§ 121
p-st 2 tulenevalt on suure kahjuga tegemist juhul, kui summa ületab 40 000 eurot. Seega on alates 01.01.2015 muudetud piirmäära, millest alates on maksupettuse puhul tegemist kuriteoga. Selleks on 40 000 eurot. Juhul, kui tekitatud kahju on alla 40 000 euro, on tegemist väärteoga. Antud asjas on süüdistuse esemeks
§ 3891
lg 1 teoalternatiiv, mis seisneb maksuhaldurile valeandmete esitamises maksuohustuse vähendamiseks, kui sellega jäi maksudena laekumata või tasaarvestati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Süüdistuses kirjeldatud VNi, OÜ Xx, VP, OÜ Xx, Xx, AS-i Xx, VSja OÜ xx tegevus vastab formaalselt
§ 3891
lg 1,3 objektiivsetele tunnustele nii aastal 2014 kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis. Samuti vastab süüdistuses kajastatud Andrei Leppiku käitumine eelnimetatud
§ 3891
lg 1,3 ja
§ 22
lg 3 kohase kaasaaitamisteo objektiivsetele tunnustele.
22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Antud juhul heidetakse Andrei Leppikule ette erinevate äriühingute ja nende juhtide poolt maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamist, mis seines kokkuvõtvalt järgnevas. Andrei Leppik organiseeris ja korraldas erinevate variäriühingute tegevust, mille nimelt väljastati maksupettuse toimepanijatele näilike tehingute kohta ostuarveid ja muid dokumente, mida ettevõtted said kajastada oma raamatupidamises, et suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Andrei Leppik korraldas nende dokumentide loomist ja üleandmist ning nende alusel äriühingute poolt tasutud summade sularahas väljavõtmist ning ettevõtjatele tagastamist. Taoline tegevus on üheselt käsitletav teadliku kaasaaitamisteona, mis seisnes nii ainelises (võltsitud dokumentide koostamine ja edastamine, näilike tehingute alusel ettevõttest välja viidud rahaliste vahendite sularahas tagastamine) kui ka vaimses (maksupettuse skeemi ehk nn arveveski teenuse loomine ja võimaldamine) kaasabis. 14 1-15-9048 2.2 Faktiliste asjaolude tuvastamisel hindab kohus esmalt süüdistuse väiteid, mis puudutavad väidetavaid variettevõtteid. Kokkuvõtvalt on süüdistuse sisuks, et Andrei Leppik ja tema juhitud kuritegelik ühendus kasutas kokku üheksat variäriühingut – st nende äriühingute juhatuse liikmed ei omanud ettevõtete üle tegelikku kontrolli ning reaalset majandustegevust neil ei olnud. Ettevõtteid kontrollis Andrei Leppik või tema juhitud kuritegeliku ühenduse teised liikmed. Nimetatud osaühingute eesmärgiks oli alates 2014. aasta jaanuarist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses ei müüdud ega osutatud. Samuti kasutati nimetatud variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid, millistelt said Andrei Leppik ja tema loodud kuritegeliku ühenduse liikmed reaalset kasu. Äriühingud, kellele võltsarveid väljastati, kasutasid neid oma maksukohustuse vähendamiseks. Nendeks väidetavateks variäriühinguteks on OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx OÜ. 2.3 OÜ xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 03.01-06.03.2014 OÜ xx juhatuse liikmeks Kohtla-Järve elanik SA (ik xxx). Alates 06.03.2014 on juhatuse liikmeks Läti Vabariigi elanik ZŠ. Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 27.12.2013 kuni 27.03.2014. (1kd, tl 1-3) Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA) andmetel esitas äriühing 2014.a kaks käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari ja veebruari kohta. Deklaratsioonide esitajaks oli SA, kes sisenes MTA infosüsteemi internetipanga kaudu. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. 23.03.2014 otsusega kustutas MTA OÜ xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna leidis, et tegemist on äriühinguga, mis ei tegele Eestis ettevõtlusega. (1 kd, tl 4-14) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ xx 2014 esimestel kuudel arvelduskontot Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr xxx, avatud 09.01.2014), Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (konto nr xxx), AS SEB Pank (konto nr xxx) ja Swedbank AS (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (SA ja SE), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kohtule esitatud andmeid, millest lähtuvalt on vastavad järeldused tehtud. SAit ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha ise järeldusi, et tegemist on sama isikuga. Samuti ei ole esitatud muid tõendeid, millest nähtuks tema fotod, et kohus saaks seda fototabelitega võrrelda. Sealjuures on osadel fotodel näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb kohtule arusaamatuks. Seega saab kohus teha esitatud fototabelite pinnalt üksnes järelduse, et teatud juhtudel on OÜ xx arvelduskontolt sularaha välja võtnud isik pidanud vajalikuks sularahaautomaadi kaamera eest oma nägu varjata. Üksnes 23.02.2014 turvafotodelt on näha ka sularaha välja võttev isik, kelle kohta on märgitud, et tegemist on SEiga. Nimetatud isikut saab kohus tuvastada jälitustoimingutena teostatud varjatud jälgimiste videosalvestiste pinnalt. Fakti, et SE koos A’iga käis pangaautomaatidest raha välja võtmas, kinnitavad nende vahelised telefonivestlused. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (1kd, tl 15-143) 15 1-15-9048 Jälitustoimingute protokollides fikseeritud telefonikõnede stenogrammidest nähtuvalt suhtles OÜ xx juhatuse liige SA 2014 veebruaris väga tihedalt SEiga. Kõnedes andis viimane pidevalt Aleksejevile juhiseid pangakontode avamise ja pangakaartide tellimise kohta, millal ja millise panga automaadist peaks Aleksejev minema sularaha väljavõtma. Kui A helistati pangast täiendava informatsioni saamiseks, helistas ta enne vastamist E et küsida nõu, mida vastata (17.02.2014 ja 21.02.2014 kõned). Evstifeevi 13.02.2014 kõnedest Andrei Leppiku ja SAiga järeldub, et Evstifeev maksab A palka. Nendest kõnedest nähtub üheselt, et A ei teinud seonduvalt OÜ-ga xx iseseisvalt mingeid juhtimisotsustusi, vaid toimis E saadud juhiste järgi. E maksis talle aga teostatud toimingute eest tasu. Samas ei nähtu ettevõtte dokumentidest, et E olnuks legaalne roll kõnealuses äriühingus, sh äriühingu juhatuse liikmele korralduste andmiseks ja tasu maksmiseks. 04.02.2014 kõnes ütles Andrei Leppik D, et XX on tema firma. 2.4 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 14.04-13.06.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks Kohtla-Järve elanik TA (ik 3xx). Alates 13.06.2014 on juhatuse liikmeks Läti Vabariigi elanik KŽ. Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 04.04.2014 kuni 31.12.2014. (1kd, tl 144-147) MTA andmetel esitas äriühing 2014.a neli käibemaksudeklaratsiooni, aprilli kuni juuli kohta. 20.05.2014 ja 20.06.2014 esitas käibemaksudeklaratsioone TA, kes sisenes Maksuameti infosüsteemi internetipanga kaudu. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. 02.01.2015 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna MTA hinnangul on tegemist äriühinguga, mis ei tegele Eestis ettevõtlusega. (1 kd, tl 148-157) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014 arvelduskontot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (konto nr xxx), AS-s SEB Pank (konto nr xxx) ja Swedbank AS-s (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (TA ja SE), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kohtule esitatud andmeid, millest lähtuvalt on TAi osas taoline järeldus tehtud. TAit ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha ise järeldusi, et tegemist on sama isikuga. SEB panga turvafotodelt on näha, et 10 ja 11.06.2014 võtab sularaha SE. Mõnel fotol on näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb kohtule arusaamatuks. Seega saab ka antud juhul teha vaid järelduse, et OÜ Xx arvelduskontolt sularaha välja võtnud isik on pidanud vajalikuks sularahaautomaadi kaamera eest oma nägu varjata. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ Xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (1kd, tl 161-200; 2 kd tl 1-54) 2014.a aprillist juunini on TA suhelnud telefoni teel aktiivselt SEiga. Sealjuures andis SE A korraldusi kuhu panka ja millal minna. Pärast pangas käimist helistas A SEile tagasi ja andis aru, kuidas tal pangas läks. Seejärel kandis SE omakorda ette Andrei Leppikule kuidas on olukord pangakontode avamisega (nt 17.04.2014, 14.05.2014 kõned). Tähelepanuväärne on antud juhul ka asjaolu, et Andrei Leppiku juures teostatud läbiotsimisel leiti tema valdusest TAi SEB Pank ASi kasutajatunnus ja salasõna. Eriti märkimisväärseks muudavad selle fakti 13.06.2014 Andrei Leppiku ja SEi vahelised telefonikõned, milles nad arutavad sularaha väljavõtmiseks töötaja isikliku pangakonto kasutamist, et kanda natuke sinna ja pärast 16 1-15-9048 märkida, et aruande raha ja tõi kassasse. Arutavad numbreid 3 ja 5. Mõni aeg hiljem saadab pank kiirteavituse TAi numbrile märkega, et laekus Xx OÜ-lt 3013 eurot „aruande alusel“. Seejärel räägivad uuesti Andrei Leppik ja SE ning viimane ütleb Leppikule, et ta juba näeb smsi (st oli ilmselt sel hetkel koos TAiga), et kandsid 3013 üle. Seega ilmselgelt tegi OÜ Xx nimelt ülekandeid Andrei Leppik, kasutades selleks TAile väljastatud paroole ja kasutaja tunnuseid. Seda kinnitab ka 22.04.2014 telefonikõne, milles SE küsis A pin-kalkulaatori parooli. Seega TA ei omanud ettevõtte üle reaalset kontrolli, vaid tegutses SEi juhendamisel. 2.5 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 06.06.2014 – 31.07.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks VV (ik xxx) ning 31.07.2014 – 12.06.2015 RL (ik xxx). Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 30.07.2012 kuni 19.06.2014. (2kd, tl 55-58) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kuus käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni juuni kohta. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. 06.06.2014 otsusega kustutas MTA OÜ xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuivõrd MTA leidis, et tegemist on äriühinguga, mis ei tegele Eestis ettevõtlusega. (2 kd, tl 59-70) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014 juunis ja juulis arvelduskontot ASis Eesti Krediidipank (konto nr xxx, avatud 19.06.2014), Swedbank AS (kontod nr xxx, xxx ja xxx), Tallinna Äripanga ASis (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (VV ja SE), kes väidetavalt fotodel on. VVit ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et tegemist on sama isikuga. Samuti ei ole esitatud muid tõendeid, kus nähtuks kõnealuse isiku foto, et kohus saaks seda fototabelitega võrrelda. Nordea Bank AB Eesti filiaali turvafotodelt on näha, et 20.07.2014 võtab sularaha välja SE. Lisaks sellele on ühel fotol näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb kohtule arusaamatuks. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ Xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (2 kd, tl 71-88,102-110) Süüdistuse kohaselt OÜ Xx omandis puudub kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu OÜ-le sõidukeid ning MTR-s puudub registreering. Mille pinnalt vastavad järeldused on tehtud, jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd ühtki vastavasisulist tõendit kohtule esitatud pole. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt on OÜ Xx juhatuse liige VV on suhelnud 2014.a juunis ja juulis tihedalt SEiga. Ka V’ile annab SE (samuti Andrei Leppik) pidevalt juhiseid minna pankadesse ning pärast pangas käimist kannab V ette mida ta seal tegi (nt 12.06.2014, 26.06.2014, 22.07.2014 kõned). 17.06.2014 helistas Andrei Leppik SEile ning ütles, et oleks vaja uue härrasmehe kasutajatunnust. Seejärel helistas SE V’ile ja küsis kasuatajatunnust ning olles selle saanud, helistas omakorda tagasi Leppikule ning ütles talle VVi kasutajatunnuse. 26.06.2014 ütles V Andrei Leppikule, et talle tuli tähitud kiri ning järgmisel päeval, olles kirja kätte saanud, helistas ta uuesti Andrei Leppikule ja luges kirja sisu ette – ettevõtte endisel omanikul on võlgnevus. Lisaks andis ta Andrei Leppikule ülevaate mida ta pangas tegi. Eelnevalt kirjeldatud kõnedest on üheselt arusaadav, et VV sai OÜ xx nimelt toimingute tegemiseks juhiseid SEilt ja Andrei Leppikult. Iseseisvalt ta ettevõtte juhtimisotsustusi ei teinud. 17 1-15-9048 2.6 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 09.04.2014 -05.08.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks VP (ik xxx) ning alates 05.08.2014 RJ (ik xxx). Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 14.05.2014 kuni 31.12.2014. (2kd, tl 111-113) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kaheksa käibemaksudeklaratsiooni, mai kuni detsember kohta. Juuli, augusti ja septembri deklaratsioonide esitajaks oli RJ. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. (2 kd, tl 114-124, 127-128) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot Nordea Bank AB Eesti filiaalis (konto nr xxx), AS SEB Pank (konto nr xxx) ja AS Swedbank (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isiku nime (RJ), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kohtule esitatud andmeid, millest lähtuvalt on vastavad järeldused tehtud. Nimetatud isik ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et tegemist on RJga. Samuti ei ole esitatud muid tõendeid, kus nähtuks kõnealuse isiku foto, et kohus saaks neid fototabelitega võrrelda. Ühel fotol on näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb taaskord arusaamatuks. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ Xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (2 kd, tl 125-126, 129-197; 3 kd, tl 1-88) Süüdistuse kohaselt puudub OÜ-l Xx kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu OÜ-le sõidukeid ning MTR-s puudub registreering. Mille pinnalt vastavad järeldused on tehtud, jääb arusaamatuks, kuivõrd ühtki vastavasisulist tõendit kohtule esitatud pole. Ka OÜ Xx puhul on märkimisväärne asjaolu, et Andrei Leppiku juures teostatud läbiotsimisel leiti tema valdusest OÜ Xx juhatuse liikme RJ SEB Pank ASi kasutajatunnus ja salasõna. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt on SE hakanud RJga aktiivselt suhtlema alates 21.07.2014. J saatis SEile sms’iga oma isikuandmed ning seejärel arutas SE Andrei Leppikuga notarisse minekut. Äriregistri andmetest nähtuvalt toimus RJ äriühingu juhatuse liikmeks registreerimine 05.08.2014. 06.08.2014 SEiga peetud kõnes ütles RJ, et tahab portaali rik.ee kaudu siseneda, aga ta ei tea isegi firma nimetust. SE vastas selle peale, et nimi on Xx (seega väidetav ettevõtte juht ei teadnud isegi oma ettevõtte nimetust). Ka RJle andis SE pidevalt juhiseid millal minna pankadesse ja millal võtta välja sularaha ning uuris, kui palju kontodele veel raha jäi. Nii on nt 01.09.2014 öelnud SE J’ile, et tuleb minna jalutama ja jäägid välja võtta. Hiljem helistas SE Andrei Leppikule ja kandis ette, et nad võtsid 4840 välja. 24.09.2014 SEi ja Andrei Leppiku vahelises kõnes rääkisid nad OÜ Xx arvel olevast rahast ning muu hulgas märkis Andrei Leppik, et ta logis sisse ja kontrollis. Seega kasutas Andrei Leppik tema valdusest leitud RJ panga kasutajatunnust ja paroole. 31.10.2014 RJ ja SEi vahelisest kõnest nähtuvalt küsis J SEilt honorari, et minna reisile. Viimane keeldus andmast, öeldes, et nad ei maksa kunagi töötasu varem. Sellest järeldub, et SE pidi RJle maksma töötasu. Samas ei nähtu, et neil olnuks legaalset töösuhet. Kõik ülalnimetatud kõned ja muud asjaolud kogumis kinnitavad, et ka OÜ Xx oli tegelikkuses Andrei Leppiku ja SEi kontrolli all ning äriühingu juhatuse liige RJ ei tegelenud ettevõtte juhtimisega, ta täitis üksnes SEi juhiseid. 2.7 OÜ Xx 18 1-15-9048 Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 05.03.2014 – 16.06.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks TT (ik xxx). Alates 16.06.2014 on juhatuse liikmeks Läti Vabariigi elanik JK. Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 15.04.2011 kuni 16.04.2014. (3 kd, tl 89-91) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kolm käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni märtsi kohta. 2014.a veebruaris oli registreeritud üks töötaja – JO, kes oli ühtlasi ka deklaratsioonide esitajaks. Ta sisenes MTA infosüsteemi internetipanga kaudu, samuti IDkaardiga ning MTA väljastatud paroolidega. 09.04.2014 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 9299; 1kd, 158-160) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot Swedbank AS (konto nr
- xx)ja ASis Eesti Krediidipank (konto nr xx). AS Swedbank turvafotodelt on näha isik, kes on kõnealuselt kontolt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isiku nime (TT), kes väidetavalt fotodel on. TTi ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik järeldada, et tegemist on sama isikuga. AS Swedbank arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja kas AS xx kaudu või pangaautomaatidest. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (3kd, tl 100-108; 2kd, tl 54) Süüdistuse kohaselt ei ole OÜ Xx omandis kinnisvara ega sõidukeid ning MTR-s puudub registreering. Mille pinnalt vastavad järeldused on tehtud, jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd ühtki vastavasisulist tõendit kohtule esitatud pole. Jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede kohaselt suhtles TT väga tihedalt RLu ja VDiga. Eelkõige RL andis talle igapäevaselt juhiseid arvete koostamise ja sularaha väljavõtmise osas (nt 10.03.2014, 12.03.2014, 13.03.2014, 14.03.2014, 16.03.2014, 20.03.2014 kõned). 18.03.2014 küsis RL T’ilt tema panga paroole, et laekumisi kontrollida. Seega kontrollis RL TTi tegevusi. Kui T tekkis äriühingu nimelt sularaha välja võtmisel probleeme, teavitas ta sellest koheselt RLut ja VDi (nt 20.03.2014 kõned). Hilisemates kõnedes on TT tegelenud aktiivselt teiste äriühingute jaoks variisikute otsimisega, andes sealjuures kõnedes äärmiselt täpse kirjelduse, millised on variisiku ülesanded ning seletab ka toimivat nn arvevabriku skeemi (nt 27.03.2014, 30.03.2014 ja 31.03.2014 kõned). Muu hulgas märgib ta nendes kõnedes, et on ka ise variisikuks olnud. Lisaks nähtub 28.03.2014 kõnedest, et T käis D korraldusel Andrei Leppikule Ida-Virumaale sularaha viimas. Asjaolu, et Andrei Leppik oli kõnealuse ettevõttega seotud, kinnitab ka 02.04.2014 Andrei Leppiku ja RLu telefonikõne, milles nad arutasid arvete saatmist Xx e-posti aadressile. Seega on kirjeldatud kõnede pinnalt ilmne, et TT ei olnud äriühingu Xx tegelik juht ning lähtus oma tegevuses RLult ning VDilt saadud korraldustest. Samas on nendest kõnedest arusaadav, et T sai väga hästi aru, et oma tegevusega osaleb ta maksupettusele kaasaaitamise skeemis. 2.8 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 28.11.2013 – 07.08.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks AK (ik xxx). Alates 07.08.2014 on juhatuse liikmeks EV. AK oli ka äriühingu osanikuks. Asutajaks on VD. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 30.05.2011 kuni 16.01.2015. (3 kd, tl 109-111) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a seitse käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni juuli kohta. 2014.a jaanuarist maini oli registreeritud neli töötajat, seal hulgas 19 1-15-9048 VD. 2014 esitati deklaratsioonid AKi nimelt. Ta sisenes Maksuameti infosüsteemi IDkaardiga. 16.01.2015 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna tegemist ei ole äriühinguga, mis tegeleks Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 112-121;1kd, 158-160) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot AS SEB Pank (kontod nr xxx ja nr xxx) ja ASis Eesti Krediidipank (konto nr xxx). Arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast süüdistuse esemeks olevate tehingute alusel toimunud makseid võetakse need summad sularahas välja kas AS Tavid kaudu või siis pangaautomaatidest. (3kd, tl 122-141) Süüdistuses on märgitud, et „Kinnisvara OÜ-l puudus, Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli 2014.a üheks päevaks registreeritud OÜ nimele haagis xx ja 27.veebruar kuni 11 .märts sõiduk Land Cruiser 200. MTR-s registreering alates 24.01.2014 tegevusaladel finantseerimisasutusena tegutsemine ja usaldusfondide ja äriühingute teenus.“ Ühtki tõendit, mis neid asjaolusid tõendaks, kohtule esitatud pole. 31.01.2014 telefonikõnedest nähtuvalt juhtis kõnealust ettevõtet tegelikkuses VD. Nimetatud kuupäeval Andrei Leppiku ja VPga peetud kõnedes palus D, et nad kannaksid raha üle Xxi kontole ning lubas sealjuures saata ka arve numbri. Fakti, et OÜ Xx oli VDi kontrolli all, kinnitavad viimase kõned ASi xx, milles ta tellib kõnealuse äriühingu nimelt sularaha väljastamist (nt 27.02.3014, 05.03.2014, 06.03.2014, 21.03.2014 26.03. 2014 kõned). 2.9 OÜ BCC G.S.P. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on alates 29.01.2014 OÜ BCC G.S.P juhatuse liikmeks RL (ik xxx). Kuni 20.06.2014 oli ta ka äriühingu osanikuks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 02.09.2013 kuni 12.11.2014. (3 kd, tl 142-145) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a neli käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni aprill kohta. 2014.a aprillis oli töötajaks registreeritud RL, kelle nimelt on esitatud ka 2014.a maksudeklaratsioonid. Deklaratsioonide esitamiseks on MTA infosüsteemi sisenetud ID-kaardiga. 12.11.2014 otsuse alusel kustutas MTA OÜ xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuivõrd MTA leidis, et tegemist on äriühinguga, mis ei tegele Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 146-155;1kd, 158-160) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ xx 2014.a arvelduskontot AS SEB Pank (kontod nr xxx, nr xxx ja nr xxx) ja ASis Swedbank (konto nr xxx). Arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast süüdistuse esemeks olevat OÜ-lt Xx toimunud makset võetakse see summa AS xx kaudu sularahas välja. (3kd, tl 156-159) OÜ xxx nimel korraldas sularaha väljavõtmist RL (vt 05.03.2014, 26.03.2014, 27.03.2014, 28.03.2014 kõned). Süüdistuses on märgitud, et „Kinnisvara OÜ-l puudus, Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli 2014.a OÜ nimele üheks päevaks registreeritud kaubik Renault Master ja neljaks päevaks kaubik Renault Master. MTR-s registreering alates 03.02.2014 tegevusalal väärismetalli, vääriskivide kokkuost ning hulgimüük..“ Ühtki tõendit, mis neid asjaolusid tõendaks, kohtule esitatud pole. 2.10 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel on alates 16.06.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks IJ (ik xxx). Enne teda olid 2014.a juhatuse liikmeteks veel VK, IG, KZ. IJ on alates 16.06.2014 ka äriühingu osanikuks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 15.08.2013 kuni 19.06.2014. (3 kd, tl 160-162) 20 1-15-9048 Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kuus käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni juuni kohta. 2014 aprilli kuni juuni käibemaksudeklaratsioonid esitati IJi nimelt. Ta sisenes Maksuameti infosüsteemi ID-kaardiga. 10.06.2014 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 163170;1kd, 158-160) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot AS SEB Pank (kontod nr xxx ja nr xxx). Arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast süüdistuse esemeks olevaid makseid võetakse need summad sularahas välja kas AS xx kaudu või siis pangaautomaatidest. Sealjuures on näiteks 19.06.2014, 20.06.2014 ja 26.06.2014 telefonikõnedest arusaadav, et juhatuse liikmeks olev IJ viis Tallinnas välja võetud sularaha Andrei Leppikule. AS SEB Pank turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (IJ, RL ja VD), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kahe esimese isiku osas esitatud kohtule andmeid, millest lähtuvalt on vastavad järeldused tehtud. Nimetatud isikuid ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et tegemist on samade isikutega. Olles kohtus kuulanud VDi tunnistajana üle ja tuvastanud tema isikusamasuse, saab kohus teha järelduse üknes selle kohta, et lisaks teistele isikutele, on OÜ Xx pangakontolt võtnud sularahaautomaadist sularaha välja ka VD. (3kd, tl 171-183) Süüdistuses on märgitud, et „OÜ-l puudub kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu OÜ-le sõidukeid ning MTR-s puudub registreering.“ Ühtki tõendit, mis neid asjaolusid tõendaks, kohtule esitatud pole. 2.11 Xx OÜ Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 14.07.2014 kuni 14.10.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks VD (ik xxx) ja AL (ik xxx). Alates 14.10.2014 on juhatuse liikmeks RL (ik xxx). Äriühingu osanikuks on alates 19.09.2014 OÜ Xx. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 01.07.2014 kuni 19.11.2014. (3 kd, tl 184-186) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kaks käibemaksudeklaratsiooni, juuli ja augusti kohta. 18.11.2014 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 187-194) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot AS SEB Pank (kontod nr xxx ja nr xxx), ASis Swedbank (konto nr xxx) ja ASis Eesti Krediidipank (konto nr xxx). Arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast süüdistuse esemeks olevaid makseid võetakse need summad sularahas välja kas AS xx AS xxx kaudu või siis pangaautomaatidest. AS SEB Pank turvasalvestustelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (RL ja VD), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga esimese isiku osas esitatud kohtule andmeid, millest lähtuvalt saaks kohus järeldada, et tegemist on RLuga. VDi isikusamasuse on kohus tuvastanud ning saab ka fotode pinnalt tõdeda, et D on OÜ Xx pangakontolt võtnud sularahaautomaadi kaudu sularaha välja. (3kd, tl 1-2, 15-44, 51-57, 195-221; 2 kd tl 174-175, 181-197) Süüdistuses on märgitud, et „omandis puudub kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli 2014 OÜ nimele üheks päevaks s.o 08.10.2014 registreeritud sõiduk Volkswagen Phaeton 4Motion ning MTR-s puudub registreering.“ Ühtki tõendit, mis neid asjaolusid tõendaks, kohtule esitatud pole. 21 1-15-9048 2.12 Eelnevalt käsitletud asjaolusid kokkuvõttes järeldub, et kõigi loetletud äriühingute (so xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx OÜ) pangakontosid analüüsides ilmneb sarnane tegevusmuster – kontodele laekunud summad võetakse koheselt pärast laekumist sularahaautomaatide, AS xx või AS xx kaudu sularahas välja. ASi xx esitatud andmetest (4 kd, tl 1-14) nähtub, et teenuse osutamiseks oli lepingu sõlminud OÜ xx (esindaja VD), OÜ Xx (esindaja TT) ja OÜ Xx (esindaja IJ ja VD). AS xx kirjast (4 kd, tl 5- 219) nähtub, et nende teenust kasutasid xx OÜ ( esindaja AK, VD), OÜ xx. (esindaja RL), OÜ Xx (esindaja VD ja RL) ja OÜ Xx (esindaja TT). Teatud juhtudel on kontodele laekunud summad kantud esmalt sama äriühingu või mõne teise loetelus kajastuva äriühingu kontole ning võetakse sealt sularahas välja. Ettevõtete kontodelt ei nähtu kulutusi, mis on iseloomulikud tegutsevatele ettevõtjatele, nt teenuste ja kaupade tarneks vajalike transpordi ja põhivara, tarvikute, tegevuskoha jms soetamise kulud. Analüüsides arveid, mis on nende ettevõtete nimelt esitatud äriühingutele Xx, Xx, xx ja Xx, on ilmne, et arvetel kajastuvate teenuste ja kaupade müügi eelduseks on müüja poolsed vältimatud kulutused. 2.13 Nt OÜ Xx 28.05.2014 arve nr 14S048 Xx OÜ-le sisaldab 6200 tk erinevaid lõikekettaid ning 800 lihvketast. OÜ Xx 30.04.2014 arve mr 14R041 Xx OÜ-le sisaldab 350 kg elektroode ning 4 tk speedglas’i. 05.05.2014 arve nr 14S008 sisaldab aga kanalisatsioonitrassi kaevandamist ja kinnitamist. Xx OÜ 18.06.2014 arve nr 1406015 Xx OÜ-le sisaldab 430 tundi seinte ja vaheseinte demonteerimist. Xx OÜ 18.06.2014 arve nr 140602 Xx OÜ-le sisaldab aga 10900 lõikeketta müüki ja transporditeenuseid. Ka Xx OÜ 16.06.2014 arve nr 2014-06-16/06 sisaldab 5000 lõikeketta müüki OÜ-le Xx. Samuti on OÜ Xx müünud 30.07.2014 arve nr 29072014-1 kohaselt OÜ-le Xx 7500 lõikeketast ning osutanud arvete nr 14072014-1, 14072014-2 ja 14072014-3 kohaselt suures mahus erinevaid lammutustöid. xx OÜ 05.03.2014 arve nr 0603 Xx OÜ-le sisaldab 22 tonni killustiku ja 250m2 kõnnitee kivide müüki. OÜ Xx on 23.08.2014 arve nr 1409-018 kohaselt müünud OÜ-le Xx 8600 lõikeketast. OÜ xx 24.01.2014 arve nr A039 Xx OÜ-le sisaldab muu hulgas 92 tonni liiva müüki. OÜ Xx on 12.02.2014 arve nr A120214 kohaselt müünud OÜ-le Xx 10,5 tonni armatuurterast. Kohtule esitatud arvete kohaselt on need samad ettevõtted osutanud OÜ-le xx hulgaliselt raieteenuseid – nt Xx OÜ arve nr 1410-016; xxx arve nr 14072014-4; Xx OÜ arve nr 201406-18/03; Xx arve nr 14S016; OÜ Xx arve nr A280314; OÜ xx arve nr 613; OÜ xx arve nr A010. AS-le Xx on aga need ettevõtted osutanud elektrikilpide kokkupanemise teenust – nt OÜ Xx OÜ arve nr 1409-021; OÜ Xx arve nr 30072014-8; OÜ Xx arve nr 29-04-2014; OÜ Xx arve nr A280214-10; OÜ xx arve nr 0711; OÜ xx arve nr A028. Sama ettevõtete ring on OÜ-le Xx osutanud aga suures mahus liinitrasside hoolduse ja teeservade niitmise teenuseid – nt OÜ Xx arve nr 28072014-1; OÜ Xx arve nr 1408-036; OÜ Xx arve nr 14S053; OÜ Xx arve nr 2014-05-29/01; OÜ Xx arve nr A04014; OÜ xx arve nr 0631; OÜ xx arve nr A045; OÜ xx arve nr TT0008; OÜ Xx arve nr 1406016. Lisaks nähtub Andrei Leppiku töölaualt ära võetud arvuti vaatlusest, et Xx on müünud 2014 mais xx OÜ-le liipreid ja rööpaid. xxt OÜ-le on valmistanud metallikonstruktsioone. Ka äriühingud Xx, Xx ja xx on müünud rööpaid ja liipreid OÜ-le xx ja xx. OÜ-le xx on Xx OÜ valmistanud aga treppe, trepikodasid. (9 kd, tl 1-198, 10 kd tl 1-65) 2.14 Kõikide loetletud teenuste osutamine eeldab märkimisväärseid kulutusi tööjõule ning teatud juhul ka kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, samuti kulutusi tehnikale. Seega peaks ettevõtete pangakontodelt nähtuma kas otsesed maksed töötajatele ning tööjõumaksude tasumine või siis vastava teenuse sisseostmine. Kuivõrd arvetelt nähtuvalt pidanuks tegemist olema väga mahukate teenuste osutamistega, siis ei ole mõeldav, et nendega kaasnevate kulutuste eest tasuti sularahas, kuigi ostjad tasusid ülekandega. Ka arvetel kajastuvate 22 1-15-9048 kaupade müügi koguseid arvestades, pidanuks nende tehingutega müüjale kaasnema olulisi kulutusi – kas tootmisega või soetamisega kaasnevad kulud, samuti transpordi kulud. Taolisi kulutusi ei nähtu aga ühegi eelloetletud äriühingu arvelduskontolt. See asjaolu viitab üheselt, et tegemist ei olnud reaalset majandustegevust omavate äriühingutega ning arvetel kajastuvaid teenuseid ja tooteid ei ole nad äriühingutele Xx, Xx, Xx ja Xx tarninud. 2.15 Lisaks eelnevale tuleb tõdeda, et kõrvutades kõnealuste ettevõtete nimelt erinevatele ostjatele väljastatud arveid, ei ole nende tõepärasus juba ainuüksi eluliselt usutav. Ei ole kuigi tõenäoline, et üks ettevõte osutab teenuseid muru niitmiseks, raiumiseks ja lammutustöödeks, ning samal ajal ka elektrikilpide kokkupanemiseks. Lisaks tegeleb veel killustiku ja liiva aga ka nt armatuurterase ja lõikeketaste jms sarnase müügiga. Arvete tõepärasuse seab kahtluse alla ka dünaamika, kuidas ostjad on väidetavalt teenuseid ja kaupu ostnud. Pannes olemasolevad arved ajalisele teljele ilmneb, et kõik neli ostjat (AS xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx) on tellinud samasisulisi tooteid ja teenuseid paljudelt erinevatelt ettevõtetelt ning seda mitte paralleelselt vaid ajalises järjestuses. Ühelt ettevõttelt soetatakse kaupu ja teenuseid nt kuu või kahe jooksul ning seejärel tellitakse samu teenuseid ja kaupu järgmiselt ettevõttelt. Ja vahetades nii iga kuu või kahe järel pidevalt tarnijaid. Kusjuures teenuste sisu (nt elektrikilpide kokkupanek) ja kaupade loetelu (nt lõikekettad) eeldab, et pigem peaksid ostjad eelistama nö püsivaid koostööpartnereid, et tagada usaldusväärne ja soodne teenuste ja kaupade soetamine. Samuti tuleb anomaaliana käsitleda, et kõik väidetavad teenuste ja kaupade pakkujad on sattunud müüma teenuseid ja kaupu üksnes lühikesteks perioodideks ning mitte ajaliselt paralleelselt vaid kordamööda. Kusjuures kliendibaas, st ostjate ring on samuti kõigil sama. Nii on kõik ettevõtted soetanud teenuseid ja kaupu 2014 jaanuaris ja veebruaris OÜ-lt xx ja OÜ-lt xx. Veebruaris ja märtsis OÜ-lt Xx. Aprillis ja mais aga OÜ-lt Xx. Juunis OÜ-lt Xx ja OÜ Xx ning juulis ja augustis OÜ-lt Xx. Augustist oktoobrini OÜ-lt Xx. 2.16 Kõik loetletud asjaolud kogumis kinnitavad üheselt, et tegemist ei olnud reaalset majandstegevust omavate äriühingutega ning neid kasutati üksnes teatud ettevõtete ringile fiktiivsete arvete esitamiseks. Arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid need äriühingud tegelikkuses müünud ei ole. Tõik, et kõikide nende äriühingute nimelt on väljastatud arveid ühtedele ja samadele ettevõtetele (äriühingud Xx, xx, Xx, Xx ning lisaks neile neljale on kõikide või mitmete nn variäriühingute kontodest nähtuvalt läbivalt arvete saajateks veel nt äriühingud xx, xx, xx, xx, xx), viitab, et need on olnud ühe isiku (või ühe isikute grupi) kontrolli all. Ei ole usutav, et kõnealune fiktiivseid arveid kasutavate ettevõtjate ring sattus juhuslikult tellima neid arveid ühtede ja samade ettevõtete seaduslikelt esindajatelt, kellel omavahel mingit otsest seost ei ole. Fakti, et kõnealused arvete väljastajaid olid ühe ja sama isikute grupi kontrolli all kinnitavad üheselt ka läbiotsimistega ning jälitustoimingutega kogutud tõendid. Kuigi Andrei Leppik ei ole ühegi kõnealuse ettevõtte omanik, juhatuse liige ega palgaline töötataja leiti Andrei Leppiku elukohast xxx nt Xx OÜ arveid, akte ja hinnapakkumusi. Andrei Leppiku elukohast leitud telefonide vaatluste pinnalt on näha, et tema telefonis olid muu hulgas VD, SJ, OG, RL, TK, VN, RJ kontaktid. Samuti on näha, et 2014 augustis, septembris ja oktoobris vahetatakse aktiivselt sõnumeid OÜ xx ja Xx arvete teemadel. Sealjuures saadetakse Andrei Leppikule sms’e, millise sisuga arveid on vaja, kui palju ja millises summas ning hiljem saadab Andrei Leppik vastu smsi äriühingu nime (nt Xx või xx), konto ja arve numbriga (vt nt 11.08.2014 ja 18.08.2014 sõnumid). (8kd, tl 1-30) Andrei Leppiku töökohast xxx leiti hulgaliselt dokumente, mitmeid arvuteid ja telefone. Sealjuures Andrei Leppiku töölaualt võeti ära kaks sülearvutit, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides. Sülearvutist Packard bell (seeria nr NXC1QEL0012171A6B81601) leiti vaatluse käigus kümneid dokumente, mis on seotud eelnevalt nimetatud äriühingutega – äriühingute xx, Xx, Xx; Xx, xx, Xx, Xx, Xx, arved, aktid, (sh ka süüdistuse esemeks olevaid 23 1-15-9048 äriühingutele Xx, xx, Xx ja Xx esitatud arveid). Osade nimetatud äriühingute nimelt koostatud arveid leiti kontorist ka paberkandjal. Nii Andrei Leppiku elukohast kui ka töökohast leitud erinevate telefonide vaatlustest nähtub, et Andrei Leppik on tihti vahetanud nii telefone kui ka telefoninumbreid. (9 kd, tl 1-198, 10 kd tl 1-65) Lisaks leiti äriühingutega Xx ja Xx seotud dokumente ka Andrei Leppiku kasutuses olnud mootorsõidukist Lincoln U28 Navigator, reg nr 72ZJI. (10 kd, tl 66-70) 2.17 Kõik eelnimetatud asjaolud viitavad, et Andrei Leppikul on olnud märkimisväärne seos kõikide äriühingutega, mida süüdistuses on nimetatud kui variäriühinguid - so OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xxs, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx. Nendega seotud dokumente on leitud nii Andrei Leppiku kodust, töökohalt kui ka töökohal olnud arvutist. Samal ajal puudub igasugune loogiline seletus, miks pidanuks nende arvete elektroonilised versioonid Leppiku arvutis olema. Andrei Leppiku selgitusi, et ta aitas oma tuttavaid, vahendades neile erinevaid kaupu ja teenuseid, ei pea kohus arvete ja ettevõetete arvukust arvestades eluliselt usutavaks. Andrei Leppiku seotust kõnealuste arvete koostamise ja äriühingutele Xx, xx, Xx ja Xx väljastamisega kinnitavad lisaks eelöeldule üheselt Andrei Leppiku telefonivestlused ja sõnumivahetused arvete adressaadiks olnud äriühingute juhtidega ja ka isikutega, kes olid seotud variäriühingute nimelt arvete koostamisega ning sularaha väljavõtmisega ja üleandmisega. 2.18 Järgnevalt käsitleb kohus äriühingute Xx, xx, Xx, Xx süüdistuse esemeks olevaid väidetavalt fiktiivseid tehinguid. Esmalt tuleb märkida, et süüdistuses on korduvalt viidatud maksuarvestuste andmetele, mille põhjal on arvutatud väidetavalt alusetult enam deklareeritud sisendkäibemaksu summad. Vastavaid maksuarvestusi kohtule aga tõendina esitatud ei ole. Seega ei saa kohus ka tugineda süüdistuses kajastuvatele käibemaksuarvestustele ning lähtub otsuse tegemisel muudest kohtule esitatud tõenditest. 2.19 OÜ Xx tehingud Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2014.a OÜ Xx juhatuse liikmeks VN ning alates 16.09.2014 ka IG. (5 kd, 66-69) Maksu- ja Tolliamet esitas 11.03.2015 OÜ-le Xx nõude väljastada OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx poolt 01.01.2014 kuni 12.11.2014 väljastatud arved, saatelehed, lepingud, tööde üleandmise vastuvõtmise aktid jm dokumendid. Väljastatud arvetel, mille adressaadiks oli OÜ Xx, kajastus muu hulgas alljärgnev teave (5 kd, tl 82-146): 1 Arve väljastaja Arve kuupäev Arve nr Arve summa KM-ta KM 20% Summa KMga xx OÜ 31.12.2013 Arvel 03381 8300 1660 9960 xx OÜ 14.01.2013 A023 6000 1200 7200 xx OÜ 14.01.2013 A024 3000 600 3600 Süüdistusaktis on arve numbriks märgitud 338 24 1-15-9048 xx OÜ 24.01.2013 A039 22200 4400 26640 xx OÜ 30.01.2013 A045 5100 1020 6120 44600 8880 53520 Jaanuar kokku 2 Xx OÜ 12.02.2014 A120214 6805 1361 8166 Xx OÜ 21.02.2014 A210214 3330 666 3996 Xx OÜ 28.02.2014 A280214-9 6415 1283 7698 16550 3310 19860 6870 1374 8244 6870 1374 8244 Veebruar kokku xx OÜ 5.03.2014 3 Arvel 0603 Märts kokku Xx OÜ 17.04.2014 14R006 6800 1360 81604 Xx OÜ 29.04.2014 14R017 9980 1996 11976 Xx OÜ 29.04.2014 14R018 8130 1626 9756 Xx OÜ 29.04.2014 14R019 6520 1304 7824 Xx OÜ 29.04.2014 14R028 9900 1980 11880 Xx OÜ 29.04.2014 14R032 3900 780 4680 Xx OÜ 30.04.2014 14R037 10850 2170 13020 Xx OÜ 30.04.2014 14R041 4875 975 5850 60955 12191 73146 Xx OÜ 5.05.2014 14S008 4140 828 4968 Xx OÜ 6.05.2014 14S010 4361 872,2 5233,2 Xx OÜ 7.05.2014 14S012 2149 429,8 2578,8 Xx OÜ 21.05.2014 14S028 7200 1440 8640 Xx OÜ 27.05.2014 14S041 4860 972 5832 Xx OÜ 28.05.2014 14S047 4692 938,4 5630,4 Xx OÜ 28.05.2014 14S048 11836 2367,2 14203,2 Xx OÜ 29.05.2014 14S049 990 198 1188 Xx OÜ 29.05.2014 14S050 4680 936 5616 Xx OÜ 30.05.2014 14S051 2802 560,4 3362,4 47710 9542 57252 5860 1172 Aprill kokku Mai kokku Xx OÜ 18.06.2014 1406015 7032 Xx OÜ 18.06.2014 1406022 9383,33 1676,67 11260 Xx OÜ 16.06.2014 2014-06-16/06 4500 900 5400 Xx OÜ 17.06.2014 2014-06-17/01 6416,67 1283,33 7700 26160 5032 31392 Xx OÜ 14.07.2014 14072014-1 5560 1112 6672 Xx OÜ 14.07.2014 14072014-2 5800 1160 6960 Xx OÜ 14.07.2014 14072014-3 4000 800 4800 Juuni kokku 5 Süüdistusaktis on märgitud summa 4440. Arve suurust arvestades peaks käibemaksu summa olema 4440 eurot, kuna arvel on aga märgitud 4400 ja pearaamatu andmeid kohtule esitatud pole, et kontrollida, mis ulatuses käibemaksu raamatupidamises kajastati, lähtub kohus süüdistatava suhtes soodsamast olukorrast ning arvestab käibemaksu summana arvel märgitud 4400 eurot. 3 Süüdistusaktis on märgitud nr 603 4 Süüdistusaktis on arve nr 14R006 kajastatud topelt. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud pearaamatu väljavõtet, puudub tõendusteave, mis kinnitaks, et kõnealust arvet on raamatupidamises kajastatud topelt. 5 Süüdistusaktis on summaks märgitud 1876,67 eurot. Arve suurust arvestades peaks käibemaksu summa olema 1876,67 eurot, kuna arvel on aga märgitud 1676,67 ja pearaamatu andmeid kohtule esitatud pole, et kontrollida, mis ulatuses käibemaksu raamatupidamises kajastati, lähtub kohus süüdistatava suhtes soodsamast olukorrast ning arvestab käibemaksu summana arvel märgitud 1676,67 eurot. 2 25 1-15-9048 Xx OÜ 18.07.2014 14072014-7 3740 748 4488 Xx OÜ 30.07.2014 29072014-1 6750 1350 8100 Xx OÜ 30.07.2014 29072014-2 7583,33 1516,67 9100 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-2 6600 1320 7920 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-4 4550 910 5460 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-5 12500 2500 15000 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-6 180 36 216 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-7 1170 234 1404 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-12 5400 1080 6480 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-13 5540 1108 6648 69373,33 13874,67 83248 Juuli kokku Xx OÜ 25.08.2014 25.08.2014-5 11660 2332 13992 Xx OÜ 11.08.2014 1408-015 7450 1490 8940 Xx OÜ 23.08.2014 1409-018 7160 1432 85926 Xx OÜ 26.08.2014 1408-027 5700 1140 6840 Xx OÜ 28.08.2014 1408-034 5250 1050 6300 30060 6012 36072 August kokku Xx OÜ 23.09.2014 1409-017 8800 1760 10560 Xx OÜ 25.09.2014 1409-019 7873,33 1574,67 9448 Xx OÜ 29.09.2014 1409-036 1900 380 2280 Xx OÜ 29.09.2014 1409-035 12500 2500 15000 Xx OÜ 30.09.2014 1409-042 6600 1320 7920 Xx OÜ 30.09.2014 30092014-6 5369 1073,8 6442,8 Xx OÜ 30.09.2014 30092014-7 4547,2 909,44 5456,64 Xx OÜ 30.09.2014 30092014-8 1483,8 296,76 1780,56 49073,33 9814,67 58888 September kokku Xx OÜ 23.10.2014 23102014-1 12970 2594 15564 Xx OÜ 23.10.2014 23102014-2 7030 1406 8436 Xx OÜ 14.10.2014 1410-037 14000 2800 16800 Xx OÜ 30.10.2014 30102014-5 11395,8 2279,2 13675 Xx OÜ 30.10.2014 30102014-6 7604,2 1520,8 9125 53000 10600 63600 404 351,66 80630,34 485 222 Oktoober kokku KOKKU Paljud eelloetletud arved leiti ka OÜ Xx raamatupidaja juures teostatud läbiotsimisel. Täpsemalt xxx OÜ arved nr 0338, 0603, xxx OÜ arved nr A023, A024, A039, A045; Xx OÜ arved nr A120214, A210214, A280214-9, Xx OÜ arved nr 14R006, 14R017, 14R018, 14R019, 14R028, 14R032, 14R037, 14R041, 14S008, 14S010, 14S012, 14S028, 14S041, 14S047, 14S048, 14S049, 14S050, 14S051, Xx OÜ arved nr 1406015, 1406022 ning Xx OÜ arved nr 2014-06-16/06 ja 2014-06-17/01. (10 kd, tl 96-117) OÜ Xx juhatuse liikme VN elukohast leitud arvuti läbivaatusel tuvastati kolm Xx OÜ arvet (nr A120214, A210214, A280214-9), mis kajastusid ühtlasi ka uurimisasutusele esitatud arvete seas. (10 kd, tl 80-95) Maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamise süüdistuses arvet nr 1409-018 ei kajastu. Seetõttu ei arvesta kohus nimetatud arvet kuu üldarvestuses. 6 26 1-15-9048 Süüdistusaktis on lisaks eelloetletud arvetele kajastatud veel viis arvet, mida OÜ Xx ise ei ole uurimisasutusele esitanud ja neid pole leitud ka raamatupidaja ja VN elukohas teostatud läbiotsimistel. Nendeks on Xx OÜ arve nr A310314-4; Xx OÜ arved nr 1409-010, 1409-011 ja 1409-041, xx OÜ arve nr 30092014-15. Kogusummas 52 540 eurot (sh km 8756,67 eurot). Kuigi nimetatud arved on osaliselt leitud Andrei Leppiku arvutist ning osade arvete numbrite kohta on Andrei Leppik saatnud VNle sms’i, ei kinnita need asjaolud, et OÜ Xx on neid arveid ka raamatupidamises kasutanud. Kuivõrd kohtule ei ole tõendina esitatud OÜ Xx pearaamatut, millest nähtuks raamatupidamisarvestus, saab kohus tugineda üksnes VN ütlustele, et ülaltoodud tabelis oleva kaheksa äriühingu nimelt esitatud arveid on OÜ Xx raamatupidamises kasutatud ning täpse mahu tuvastamisel saab kohus tugineda üksnes nendele arvetele, mida OÜ Xx on ise uurimisasutusele esitanud ning mis on leitud raamatupidaja või VN valdusest. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris OÜ Xx 2014.a jaanuar – oktoober käibemaksudeklaratsioonide (edaspidi ka KMD) 1. real 20% määraga maksustavat käivet ning 5. real mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluvat käibemaksu järgnevalt (5 kd, tl 70-81): Jaanuar: käive 61 239 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 12 529,64 eurot; tasumisele 281,84 eurot(deklaratsioon esitatud 20.02.2014); Veebruar: käive 27 979 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 5543,32 eurot; tasumisele 52,48 eurot(deklaratsioon esitatud 20.03.2014); Märts: käive 37102,30 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 7400 eurot; tasumisele 20,46 eurot(deklaratsioon esitatud 17.04.2014); Aprill: käive 70 634,40 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 13804,43 eurot; tasumisele 322,45 eurot(deklaratsioon esitatud 20.05.2014); Mai: käive 71174,55 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 12644,72 eurot; tasumisele 1590,19 eurot(deklaratsioon esitatud 20.06.2014); Juuni: käive 45736,24 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 7061,59 eurot; tasumisele 2085,66 eurot(deklaratsioon esitatud 18.07.2014); Juuli: käive 105428,89 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 21026,10 eurot; tasumisele 59,68 eurot(deklaratsioon esitatud 20.08.2014); August: käive 56847,10 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 11063,87 eurot; tasumisele 305,55 eurot(deklaratsioon esitatud 19.09.2014); September: käive 125412,20 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 24016,44 eurot; tasumisele 1066 eurot(deklaratsioon esitatud 19.10.2014); Oktoober: käive 105490,30 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks18368,74 eurot; tasumisele 2729,32 eurot(deklaratsioon esitatud 20.11.2014). Fakti, et maksudeklaratsioonide esitamisel oli arvestatud just kõnealuses tabelis loetletud arveid, kinnitab asjaolu, et OÜ Xx on ise need arved uurimisasutusele esitanud kui OÜ-le Xx väljastatud arved. Ka VNi ütlustest (28.04.2016 istungi protokoll) nähtuvalt arvestati deklaratsioone esitades ülalnimetatud äriühingute nimelt väljastatud arveid. N rääkis ülekuulamisel, et tema ärilised kontaktid Andrei Leppikuga seisnesid nendes arvetes, mida viimane talle esitas. Leppik esitas talle arveid erinevate äriühingute nimelt. Ei mäleta kõikide nimesid, kuid neid oli 6-7. Nimetused xx, Xx, xx on tuttavad. Arved anti talle üle paberkandjal kas A, S või V poolt. Tunnistajale tundus, et nad tegutsesid koos. Esmalt helistas tunnistaja A ja ütles, mida on vaja arvetesse kirjutada. Arvetel kajastatud materjale ja teenuseid tegelikult ei soetatud ning Andrei Leppikult ei ole ta kunagi mingeid teenuseid või kaupu ostnud. Arvetel märgitud äriühingute juhatuse liikmeid ta ei tea. Tunnistaja kajastas Leppikult ning V ja Ssaadud arveid OÜ Xx deklaratsioonides ja raamatupidamises. Tunnistaja arvas, et ka Andrei Leppik oli 27 1-15-9048 teadlik asjaolust, et neid arveid kasutatakse maksudeklaratsioonides. Kui ta oli arve kätte saanud, siis tasus arve. Seejärel V, S või A tagastasid talle ülekantud raha sularahas, sellest oli maha arvatud 10%. See 10% oli algusest peale V kokku lepitud. Raha üleandmine toimus erinevates kohtades, tanklates, kontoris ning OÜ Xx bilansis raha tagastamist ei kajastatud. Seega nähtub N ütlustest üheselt, et arved, mis olid temale üle antud Andrei Leppiku ning temaga koos tegutsevate V ja S poolt, ei omanud tegelikku majanduslikku sisu. Arvetel kajastuvaid tooteid ja teenuseid need isikud või nende kontrollitavad äriühingud OÜ-le Xx ei osutanud. Arved olid vormistatud üksnes selleks, et N oleks alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. N esitatud versiooni toimunust kinnitavad jälitustoimingute protokollides fikseeritud N ning Andrei Leppiku vahelised arvukad vestlused ja sõnumite edastamised. Kõikidest neist joonistub välja üldine tegevusskeem, mille kohaselt teatas N esmalt millises summas tal arvet vaja on. Seejärel teatas Andrei Leppik talle arve numbri, äriühingu nime ja pangakonto numbri, kuhu summa tasuda. Kui ülekanne oli tehtud lepiti kokku kokkusaamine, kus toimus Nle ülekantud summa arvelt sularaha üleandmine. Hiljem ütles N Andrei Leppikule millised teenused või tooted tuleb arvele kirjutada (nt 03.02.2014, 07.02.2014, 22.02.2014, 05.03.2014, 07.07.2014, 02.09.2014, 02.10.2014 kõned ja sõnumid). Kõnedes ja sõnumites edastas Andrei Leppik talle nt OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ xx arvete ja kontode numbreid. (Nii näiteks helistas N 11.06.2014 Andrei Leppikule ning palus saata arve. Mõne aja pärast saatis Andrei Leppik talle sms’i, milles oli kirjas - OÜ Xx, arve nr 14S041 ning lisatud oli ka arvelduskonto number. 16.06.2014 toimunud kõnes selgitas N millise sisuga arveid tal vaja on ning märkis, et algsed tehti valesti. Andrei Leppik lubas arved ümber teha. Samasugune skeem oli nt 02.09 ja 05.09.2014, 02.10.2014. Kuid nendel kordadel oli sms’is nimetatud ettevõtetena Xx OÜ ja xx OÜ.) See kinnitab N väidet, et kõik fiktiivsed arved jõudsid temani Andrei Leppiku ja temaga koos tegutsenud S ja V kaudu. 06.03.2014 toimunud telefonivestlus kinnitab üheselt N väidet, et ta sai ülekantud summadest tagasi 90%, st 10% igast summast jäi Andrei Leppikule. Nimetatud kõnes oli juttu, et üle kanti 8422 ja tagasi sai N täpselt nii palju kui pidi saama – 7555. See on 10% vähem. Ülaltoodud tabelis kajastatud arvete summadest lähtuvalt tegi V N 2014.a Andrei Leppiku kontrolli all olevatele äriühingutele makseid vähemalt summas 485 222 eurot. Seega Andrei Leppiku kätte jäi sellest 48 522 eurot. Variäriühingute kontodele kantud summade sularahas väljavõtmist ja maksete tegijatele tagastamist korraldasid Andrei Leppik ja VD, nende juhendamisel tegutsesid SE ja RL ning viimased juhendasid omakorda äriühingute formaalseid juhatuse liikmeid või võtsid ise sularaha kas sularaha automaatidest, pangakontoritest või AS xx ja AS xx kaudu välja. Seda asjaolu kinnitavad nii VDi ütlused (27.04.2016 protokoll) kui ka arvukad telefonivestlused ja sõnumid (vt punktides 2.3-2.6 viidatud Evstifeevi kõned, aga ka nt 04.02.2014, 05.02.2014, 08.02.2014, 10.02.2014 ja 13.03.2014 Andrei Leppiku ja SEi vahelised kõned, 27.03.2014 VDi kõned RLu ja TTiga, 01.02.2014, 05.02.2014, 07.02.2014, 10.02.2014, 26.02.2014, 21.03.2014, 13.08.2014, 14.08.2014, 15.10.2014 VDi ja Andrei Leppiku vahelised kõned). Andrei Leppik, VD ja RL arutasid omavahel korduvalt OÜ-lt Xx (aga ka järgnevates punktides käsitletavate AS Xx, OÜ Xx ja OÜ
- xx)toimunud laekumisi ning laekunud rahadega edasiste toimingute tegemist (nt 02.03.2014, 04.03.2014, 20.03.2014, 24.03.2014, 13.08.2014, 09.09.2014 Andrei Leppiku ja VDi kõned; 21.03.2014 Andrei Leppiku ja RLu kõne). Eelnevat ja ka punktides 2.1-2.17 toodut kokkuvõttes tuleb tõdeda, et OÜ Xx ei ole tegelikkuses loetletud üheksalt äriühingult arvetel märgitud teenuseid ja tooteid soetanud. Tegemist on tühiste tehingutega, kuivõrd neil puudub tegelik majanduslik sisu. Tehingute näilikust tunnistas ka OÜ Xx esindaja ise. 28 1-15-9048 Seega deklareeris VN teadlikult OÜ Xx 2014 jaanuari- oktoobri käibedeklaratsioonides mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu tegelikkusest enam kokku 80 630,34 eurot, sh jaanuari deklaratsioonis 8880 eurot (deklaratsioon esitatud 20.02.2014), veebruari deklaratsioonis 3310 eurot (deklaratsioon esitatud 20.03.2014), märtsi deklaratsioonis 1374 eurot (deklaratsioon esitatud 17.04.2014), aprilli deklaratsioonis 12191 eurot (deklaratsioon esitatud 20.05.2014), mai deklaratsioonis 9542 eurot (deklaratsioon esitatud 20.06.2014) , juuni deklaratsioonis 5032 eurot(deklaratsioon esitatud 18.07.2014) , juuli deklaratsioonis 13874,67 eurot (deklaratsioon esitatud 20.08.2014) , augusti deklaratsioonis 6012 eurot (deklaratsioon esitatud 19.09.2014), septembri deklaratsioonis 9814,67 eurot(deklaratsioon esitatud 19.10.2014) ning oktoobri deklaratsioonis 10600 eurot(deklaratsioon esitatud 20.11.2014). Sealjuures on OÜ Xx
§ 3891
lg 3 ja VN
§ 3891
lg 1 järgi kvalifitseeritava maksukuriteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 28.01.2016 kohtuotsusega nr 1-15-10928 süüdi mõistetud.(21 kd, tl 74-126). 2.20 OÜ Xx tehingud Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2014.a OÜ Xx juhatuse liikmeks VP. (5 kd, 164-168) Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris OÜ Xx (volitatud esindaja VP) 2014.a jaanuar – oktoober käibemaksudeklaratsioonide (edaspidi ka KMD)
- real 20% määraga maksustavat käivet ning
- real mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluvat käibemaksu järgnevalt (5 kd, tl 169-180): Jaanuar: käive 132458,52 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 25341,61 eurot; tasumisele – 1150,09 eurot (deklaratsioon esitatud 19.03.2014); Veebruar: käive 160273,34 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 30014,44 eurot; tasumisele 2040,23 eurot(deklaratsioon esitatud 19.05.2014); Märts: käive 221638,29 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 36535,45 eurot; tasumisele 7792,21 eurot(deklaratsioon esitatud 19.05.2014); Aprill: käive 206693,65 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 34174,55 eurot; tasumisele 7164,18 eurot(deklaratsioon esitatud 20.06.2014); Mai: käive 315120,21 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 57510,50 eurot; tasumisele 5513,54 eurot(deklaratsioon esitatud 22.09.2014); Juuni: käive 132283,02 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 24292,16 eurot; tasumisele 2164,44 eurot(deklaratsioon esitatud 26.10.2014); Juuli: käive 261168,46 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 44768,25 eurot; tasumisele 7465,44 eurot(deklaratsioon esitatud 26.10.2014); August: käive 241749,51 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 41299,81 eurot; tasumisele 7050,09 eurot(deklaratsioon esitatud 20.01.2015); September: käive 149905,35 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 28265,52 eurot; tasumisele 1715,55 eurot(deklaratsioon esitatud 17.11.2014); Oktoober: käive 189024,28 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 32201,29 eurot; tasumisele 5603,57 eurot(deklaratsioon esitatud 20.01.2015). 12.11.2014 OÜ Xx ruumides teostatud läbiotsimisel andis VPvabatahtlikult välja OÜ Xx raamatupidamisdokumendid. Samuti andis ta uurimisasutusele üle raamatupidamisprogrammist väljatrüki äriühingutega OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx OÜ xx, OÜ xx ja OÜ Xx teostatud tehingute kohta. (11 kd, tl 1-142) 29 1-15-9048 VP poolt välja antud ning OÜ Xx kontorist ära võetud arvetel, mille adressaadiks oli OÜ Xx ja mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides, kajastus muu hulgas alljärgnev teave: Arve väljastaja Kuupäev Summa KM-ta Arve nr KM 20% Summa KM-ga xx OÜ 31.12.2013 337 18227,8 3645,56 21873,36 xx OÜ 31.01.2014 430 16365 3273 19638 xx OÜ 30.01.2014 A036 18185 3637 21822 xx OÜ 30.01.2014 A045 14091 2818,2 16909,2 66868,8 13373,76 80242,56 xx OÜ Jaanuar kokku 12.02.2014 511 16364,2 3272,84 19637,04 xx OÜ 28.02.2014 TT0008 19091,4 3818,28 22909,68 35455,6 7091,12 42546,72 Veebruar kokku Xx OÜ 7.03.2014 A070314 11500 2300 13800 Xx OÜ 10.03.2014 A100314-2 11250 2250 13500 Xx OÜ 28.03.2014 A040414 7432 1486,4 8918,18 Xx OÜ 31.03.2014 A040414-2 23022,6 4604,52 27627,12 xx OÜ 30.03.2014 631 15454,8 3090,96 18545,76 68659,4 13731,88 82390,98 23022,60 4604,52 27627,12 7 Märts kokku Xx OÜ 04.04.2014 A040414-29 Xx OÜ 04.04.2014 A040414 7432 1486,4 8918,111 Xx OÜ 25.04.2014 14R014 14545 2909 17454 Xx OÜ 25.04.2014 14R015 9100 1820 10920 23645 4729 28374 10 Aprill kokku Xx OÜ 22.05.2014 14S027 2050 410 2460 Xx OÜ 26.05.2014 14S031 13501,1 2700,22 16201,32 Xx OÜ 26.05.2014 14S032 14000 2800 16800 Xx OÜ 26.05.2014 14S053 15850 3170 19020 Xx OÜ 29.05.2014 2014-05-29/01 15970 3194 19164 61371,1 12274,22 73645,32 Mai kokku Xx OÜ 16.06.2014 2014-06-16/03 11600 2320 13920 Xx OÜ 18.06.2014 2014-06-18/06 2500 500 3000 Xx OÜ 18.06.2014 1406016 4548 909,6 5457,6 18648 3729,6 22377,6 Juuni kokku Xx OÜ 25.07.2014 25072014-1 8184 1636,8 9820,8 Xx OÜ 29.07.2014 29072014-4 9730 1946 11676 Xx OÜ 30.07.2014 28072014-1 19092 3818,4 22910,4 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-10 5455 1091 6546 Xx OÜ 31.07.2014 31072014-3 9092 1818,4 10910,4 Xx OÜ 31.07.2014 31072014-4 14275 2855 17130 65828 13165,6 78993,6 Juuli kokku Sama numbriga ja samas summas arve on ka kuupäevaga 04.04.2014 Arvestuslikult peaks olema õige 8918,
- 9 Süüdistuses seda arvet ei kajastu, seega kohus ei arvesta seda aprillikuu koondarvestuses 10 Sama numbriga ja summas arve on ka kuupäevaga 28.03.
- Süüdistusaktis kajastub ainult 28.03.2014 kuupäevaga arve. Seega kohus ei arvesta kõnealust arvet aprillikuu koondarvestuses. 11 Arvestuslikult peaks olema õige 8918,40 7 8 30 1-15-9048 Xx OÜ 20.08.2014 2008214-1 27275 5455 32730 Xx OÜ 28.08.2014 1408-036 24548 4909,6 29457,6 51823 10364,6 62187,6 August kokku Xx OÜ 26.09.2014 1409-023 16364 3272,8 19636,8 Xx OÜ 29.09.2014 1409-030 6002 1200,4 7202,4 Xx OÜ 30.09.2014 1409-037 1819 363,8 2182,8 24185 4837 29022 September kokku Xx OÜ 10.10.2014 1410-008 11821 2364,20 14185,20 Xx OÜ 15.10.2014 1410-018 13750,20 2750 16500 27.10.2014 1410-033 6253,40 1250,68 7504,08 31824,6 6364,88 38189,28 416483,9 83296,78 499780,38 Xx OÜ Oktoober kokku 12 OÜ Xx kontorist leiti muu hulgas ka äriregistri ja e-krediidiinfo väljatrükid OÜ Xx kohta. Paljude eelloetletud arvete elektroonilised versioonid leiti ka OÜ Xx kontoris olnud arvutist ning Petrovi kodus teostatud läbiotsimisel äravõetud sülearvutist. Sealjuures osa neist olid saadetud OGpoolt e-postiga (10 kd, tl 118-164; 11 kd, tl 1-142 ), mis kinnitab, et OG tegutses OÜ Xx esindajana. Paljude arvete elektroonilisi versioone leiti ka OG elukohas toimunud läbiotsimisel ära võetud arvutist. Mitmed neist on saadetud OG e-kirjaga nt aadressilt xx xx (kusjuures sellele aadressile on arve saadetud omakorda RLu poolt aadressilt xx). Lisaks nähtub arvuti vaatlusest, et OG on saatnud xx OÜ e-posti aadressile e-kirju, mille sisuks on OÜ-le Xx edastatavate arvete andmed. Nt 22.05.2014 on saadetud kiri alljärgneva sisuga: „Well T Mai---22 mai Liinitrassi hooldus Otepää-Valgjärve 2050.00 410.00 2410.00“ Samal ajal on OÜ Xx kontorist ära võetud dokumentide seas OÜ Xx nimelt väljastatud samasisuline arve. Erinevus on vaid arve koondsummas, kuivõrd G kirjas olev lõppsumma arve summa ning käibemaksu summa liitmisel on koondsummaks 2460, mitte
- Samalaadseid e-kirju leiti OG arvutist mitmeid. Nt 5.06.2014 kiri, milles summadeks märgitud 27501,10; 5500,22; 33001,
- Xx OÜ dokumentide seas on kaks OÜ Xx arvet kuupäevaga 26.05.2014, mille kokku liitmisel saab täpselt G kirjas märgitud summad. Lisaks kattuvad ka kirjas märgitud tööd. 2.03.2014 on G edastanud kirja xx OÜ e-posti aadressile, mille sisuks on mh „--02.2014 Liinitrassi hooldus Otepää—Tsirguliina 16364,20 3272,84 19637,04“ Xx OÜ dokumentide seas on samas summas ja teenustega arve, mis kannab kuupäeva 12.02.2014, kuid arve väljastajaks ei ole mitte xx OÜ vaid xx OÜ. (12 kd, tl 1-135; 11 kd, tl 1-142) 12 Kuivõrd oktoobrikuu arvete osas ei ole süüdistust esitatud, siis kohus neid arveid koondsummas ei arvesta. 31 1-15-9048 Seega nähtub, et G on saatnud esmalt e-kirjaga teabe, mis summas, mis perioodi ning millise sisuga teenuse või töö kohta on arvet vaja ning seejärel on edastatud talle e-kirjaga vastav arve. Lisaks on OG aadressile saadetud korduvalt ka arvete parandusi (nt 12.08.2014 ja 25.07.2014). Võrreldes neid jälitustoimingute protokollides fikseeritud telefonikõnedega, siis nähtub, et nt 25.07.2014 helistas OG Andrei Leppikule ning teatas, et arves on vale kuupäev. Seejärel helistas Andrei Leppik omakorda VDile ning palus, et arve kuupäev muudetaks ära. Seega xx OÜ-lt arve saamise ja saadud arve parandamise osas suhtles OÜ Xx esindaja Andrei Leppikuga ning viimane korraldas omakorda arvete vormistamist ka VDi abil. Kohtumenetluses ei ole VP ega OG ülekuulatud. Kuid fakti, et maksudeklaratsioonide esitamisel oli arvestatud just kõnealuses tabelis loetletud arveid, kinnitab asjaolu, et OÜ Xx on ise need arved uurimisasutusele läbiotsimise käigus esitanud kui OÜ Xx raamatupidamise dokumendid. Samuti kinnitavad seda jälitustoimingute protokollides kajastuvad OGkõned, millest nähtub üheselt, et ta on Andrei Leppiku kaudu tellinud kõnealuseid arveid sooviga kasutada neid ettevõtte raamatupidamises. Telefonikõnede stenogrammidest nähtuvalt on OG suhelnud väga tihedalt Andrei Leppikuga ning kõnedes räägitakse arvete saatmisest ja maksmisest, pangakontodest, sularaha üleandmisest, kokkusaamistest jms (nt 03.02.2014, 04.02.2014,06.02.2014, 12.02.2014, 13.02.2014, 28.02.2014, 01.03.2014, 05.03.2014, 19.03.2014 kõned). Kusjuures nt 19.03.2014 kõnes arutatakse eelmise perioodi kohta arvete tegemist, st arvete koostamist tagantjärele. 21.03.2014 saatis G Andrei Leppikule sms’i, et makse tuli tagasi, kuna oli vigane ning lisatud oli Triomer, konto number ja summad. Seejärel ütles Andrei Leppik telefonikõnes G, et konto number oli õige, kuid ettevõtte nimi on valesti – peab olema Xx. Viimati mainitud kõnest järeldub, et väidetav kauba ostja ehk arve saaja ei tea isegi seda, mis on täpselt selle ettevõtte nimi, millelt ta väidetavalt teenust või kaupa ostab. See kinnitab üheselt, et tegelikkuses ei ole OÜ-lt Xx midagi ostetud. Lisaks kinnitab viidatud kõne asjaolu, et OÜ Xx nimelt arvete saamist korraldas Andrei Leppik. Märkimisväärne on VP ja OG vahel 04.11.2014 toimunud telefonikõne, milles P küsis G kas ta töötab veel firmaga Xx „see oli sul vot selline kaval firma, maksuvaba. Ma mäletan, suvel oli“. G vastas, et ei ole. P ütles seejärel, et tee endal sisemine revisjon, sest neil on praegu maksuamet ja „isegi meil võib tekkida ebameeldivusi, sest me töötasime nendega, sa saatsid mulle nendelt, nii et. Seetõttu unusta sellised skeemid üldse ära“. See kõne tõendab üheselt, et OG tegutses VP teadmisel ning OÜ Xx juhtkond oli teadlikult pannud toime maksupettuse ning kasutanud selleks Andrei Leppiku kontrollitavaid variäriühinguid. Eelnevast ning punktides 2.2-2.17 toodud asjaoludest lähtuvalt on kohus seisukohal, et tabelis loetletud ettevõtted ei ole tegelikkuses OÜ-le Xx mingeid teenuseid või kaupu müünud ning nende äriühingute nimelt esitatud arvetel näidatud tehingud ei ole reaalselt aset leidnud. Tegemist on tühiste tehingutega, kuivõrd neil puudub tegelik majanduslik sisu. Arvestades eelnevalt toodut on kohtu hinnangul alust arvata, et OÜ Xx kasutas käibemaksu tasumisest kõrvale hoidmiseks OÜ-ga Xx analoogset skeemi - Andrei Leppiku ning temaga koos või tema juhendamisel tegutsevate isikute koostatud ja üle antud arved ei omanud tegelikku majanduslikku sisu. Arvetel kajastuvaid tooteid ja teenuseid need isikud või nende kontrollitavad äriühingud OÜ-le Xx ei osutanud. Arved olid vormistatud üksnes selleks, et OÜ Xx juhtkonnal oleks alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Selleks teatas OG e-posti või telefoni teel Andrei Leppikule millise sisuga arvet tal vaja on. Seejärel saadeti talle arve. Kui arvel näidatud summa oli ülekandega tasutud, lepiti kokku kokkusaamine, kus toimus ülekantud summa arvelt G sularaha üleandmine. Variäriühingute kontodele ülekantud summade sularahas väljavõtmine ja üleandmine toimis samuti sarnaselt punktis 2.19 kirjeldatule. 32 1-15-9048 Kuivõrd fiktiivsete arvete kasutamise skeem oli analoogne punktis 2.19 kirjeldatuga, on kohtul alust arvata, et ka OÜ Xx puhul jäi Andrei Leppikule 10% OÜ Xx poolt Andrei Leppiku kontrolli all olevatele ettevõtetele ülekantud summadest. Ülaltoodud tabelist nähtuvalt oli 2014.a ülekandeid vähemalt summas 499 780,38 eurot. Seega Andrei Leppikule jäi sellest 49 978 eurot. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et VPja OG deklareerisid teadlikult OÜ Xx 2014 jaanuari-septembri käibedeklaratsioonides mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu tegelikkusest enam kokku 83 296,78 eurot, sh jaanuari deklaratsioonis 13373,76 eurot, veebruari deklaratsioonis 7091,12 eurot, märtsi deklaratsioonis 13731,88 eurot, aprilli deklaratsioonis 4729 eurot, mai deklaratsioonis 12274,22 eurot, juuni deklaratsioonis 3729,6 eurot, juuli deklaratsioonis 13165,60 eurot, augusti deklaratsioonis 10364,60 eurot ning septembri deklaratsioonis 4837 eurot. Sealjuures on OG
§ 3891
lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava maksukuriteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 7.05.2015 kohtuotsusega nr 1-15-3692 ka süüdi mõistetud.(21 kd, tl 38-41). 2.21 AS Xx tehingud Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2014.a AS Xx juhatuse liikmeks ja aktsionäriks OS. (5 kd, 1-6) Maksu- ja Tolliamet esitas 19.01.2015 AS-le Xx nõude väljastada OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx poolt 01.01.2014 kuni 12.11.2014 väljastatud arved, saatelehed, lepingud, tööde üleandmise vastuvõtmise aktid jm dokumendid. Samuti pearaamatu väljatrükid sisendkäibemaksu konto arvestuse osas. 16.02.2015 edastas AS Xx esindaja OS MTA-le vastuse, millele olid lisatud MTA nimetatud äriühingutega seotud raamatupidamise dokumendid. Väljastatud arvetel, mille adressaadiks oli AS Xx, kajastus muu hulgas alljärgnev teave (5 kd, tl 61-115): Arve väljastaja Kuupäev Arve nr Summa KMta KM 20% Summa KMga xx OÜ 31.01.2014 A028 39542 7908,4 47450,4 xx OÜ 31.01.2014 441 12500 2500 15000 52042 10408,4 62450,4 Jaanuar kokku Xx OÜ 28.02.2014 A280214-10 3000 600 3600 Xx OÜ 28.02.2014 A280214-10 31245 6249 37494 34245 6849 41094 xx OÜ Veebruar kokku 30.03.2014 634 13410 2682 16092 xx OÜ 30.03.2014 711 14420 2884 17304 xx OÜ 31.03.2014 625 12500 2500 15000 40330 8066 48396 12700 2540 15240 12700 2540 15240 12500 2500 15000 12500 2500 15000 4330 866 5196 Märts kokku Xx OÜ 29.04.2014 14R044 Aprill kokku Xx OÜ 30.05.2014 14S048 Mai kokku Xx OÜ 18.07.2014 14072014-6 33 1-15-9048 Xx OÜ 18.07.2014 14072014-6 Xx OÜ 30.07.2014 30072014-8 13 Juuni kokku Xx OÜ 10.08.2014 1408-020 Xx OÜ 14.08.2014 14082014-6 Juuli kokku Xx OÜ 30.09.2014 30092014-12 September kokku 6150 1230 7380 5241,67 1048,33 6290 11391,67 2278,33 13670 12551,67 2510,33 15062 6150 1230 7380 18701,67 3740,33 22442 25320 5064 30384 25320 5064 30384 14 Xx OÜ 2.10.2014 1409-021 7033,33 1406,67 8440 Xx OÜ 31.10.2014 1410-01015 5833,33 1166,67 7000 Oktoober kokku 12866,66 2573,34 15440 Jaanuar – september kokku 207230,34 41446,06 248676,40 Lisaks on AS Xx esitanud ka käibeandmikud OÜ-te xx, Xx ja Xx kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris AS Xx 2014.a jaanuar – oktoober käibemaksudeklaratsioonide (edaspidi ka KMD)
- real 20% määraga maksustavat käivet ning
- real mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluvat käibemaksu järgnevalt (5 kd, tl 155-167): Jaanuar: käive 157637,30 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 26902,31 eurot; tasumisele 4625,15 eurot(deklaratsioon esitatud 20.02.2014); Veebruar: käive 126486,18 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 17856,40 eurot; tasumisele 7440,84 eurot(deklaratsioon esitatud 20.03.2014); Märts: käive 167759,90 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 24256,85 eurot; tasumisele 9295,13 eurot(deklaratsioon esitatud 21.04.2014); Aprill: käive 191096,23 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 23635,46 eurot; tasumisele 14583,79 eurot(deklaratsioon esitatud 20.05.2014); Mai: käive 196812,26 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 28569,87 eurot; tasumisele 10792,58 eurot(deklaratsioon esitatud 20.06.2014); Juuni: käive 152056,27 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 23904,74 eurot; tasumisele 6506,51 eurot(deklaratsioon esitatud 21.08.2014); Juuli: käive 147139,31 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 20969,98eurot; tasumisele 8457,88 eurot(deklaratsioon esitatud 21.08.2014); August: käive 142971,91 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 20300,06 eurot; tasumisele 8294,32 eurot(deklaratsioon esitatud 22.09.2014); September: käive 139311,80 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 19428,86 eurot; tasumisele 8433,50 eurot(deklaratsioon esitatud 20.10.2014); Oktoober: käive 157698,19 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 26249,15 eurot; tasumisele 5290,49 eurot(deklaratsioon esitatud 20.11.2014); Kohtumenetluses ei ole Xx ega teisi AS Xx esindajaid üle kuulatud. Kuid fakti, et maksudeklaratsioonide esitamisel oli arvestatud just kõnealuses tabelis loetletud arveid, kinnitab asjaolu, et AS Xx on ise need arved uurimisasutusele esitanud kui ASile Xx väljastatud ning AS Xx raamatupidamise dokumentideks olevad arved. Lisaks on AS Xx Sama numbriga on kaks arvet, üks neist summas 4330 eurot (km-ga 5196 eurot). Teine on summas 6150 eurot (km-ga 7380 eurot). Kuivõrd pearaamatu kohaselt on käibe arvestuses kajastatud vaid viimast, siis kohus esimest arvet koondsummades ei arvesta. 14 Kuivõrd selle arve osas ei ole süüdistust esitatud, siis koondsummade arvestamisel kohus seda arvet ei arvesta. 15 Kuivõrd selle arve osas ei ole süüdistust esitatud, siis koondsummade arvestamisel kohus seda arvet ei arvesta 13 34 1-15-9048 esitanud väljavõtted pearaamatust äriühingute xx, Xx ning Xx kohta, millest nähtub, et nende äriühingute nimelt esitatud arved on kajastatud raamatupidamises. Kõrvutades esitatud arveid ning jälitustoimingute protokollides fikseeritut, järeldub, et AS Xx nimelt on kõnealuste arvetega tegelenud AR ja AS. Nii on näiteks Andrei Leppik saatnud 19.05.2014 sms’i AR telefonile xx ning sõnumi sisuks on märgitud Xx, arve nr 14R044 ning konto number. 22.07.2014 saatis Andrei Leppik sõnumi, mille sisuks on Xx, arve nr 14072014-6 ja konto number, 22.10.2014 saadab Andrei Leppik sõnumi, mille sisuks oli Xx, konto number ja arve nr 30092014-
- Viimasele sõnumile eelnes telefonikõne, milles Andrei Leppik ja AR arutasid kõnealuse arvega seonduvat. Samade numbritega arved OÜ Xx ja OÜ Lifestyle Group nimelt kajastuvad ka AS Xx raamatupidamises. Lisaks sõnumitele on nimetatud isikute vahel toimunud süüdistuse perioodil ka hulgaliselt telefonikõnesid seonduvalt arvete esitamisega ja ülekannetega. Kui AR mingil põhjusel ei saanud ise küsimusega tegeleda, pöörduti AS poole. SE helistas nt 10.10.2014 AS ning ütles, et A palus temale üle anda. Nad leppisid kokku kokkusaamise ning hiljem helistas Evstifeev AR ning teatas, et andis üle. Eelnevast ning otsuse punktides 2.1-2.17 toodud asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et tabelis loetletud äriühingud ei omanud reaalset majandustegevust ning AS Xx ei ole tegelikkuses nendelt äriühingutelt arvetel märgitud teenuseid ja tooteid soetanud. Tegemist on tühiste tehingutega, kuivõrd neil puudub tegelik majanduslik sisu. Võttes arvesse kõnealuste arvete suurust ning osakaalu AS Xx kogukäibes (kuude lõikes erinev, kuid ca 10-30% käibest), siis on välistatud, et ligi aasta jooksul teostati taolises ulatuses väljamakseid ilma, et AS Xx juhtkond oleks sellest teadlik ning poleks nende arvete raamatupidamises kajastamist aktsepteerinud. Lisaks on väljamaksed olnud ASi Xx poolt allkirjastatud. Neil asjaoludel on ilmne, et fiktiivsete arvete kasutamine AS Xx raamatupidamises toimus AS Xx juhtkonna teadmisel ja heakskiidul. Kuivõrd ASi Xx jaoks fiktiivsete arvete koostamisega tegeles sama isikute ring, mida on kirjeldatud otsuse punktis 2.19 (ja ka eelnevates punktides), siis on ka antud juhul alust arvata, et maksupettuse skeem, ehk nn arvevabriku teenuse kasutamine ja teenuse eest tasumine, toimis analoogselt punktis 2.19 kirjeldatuga. Ülaltoodud tabelist nähtuvalt tegi AS Xx Andrei Leppiku kontrolli all olevatele variäriühingutele 2014.a väljamakseid vähemalt summas 248 676,40 eurot. Seega Andrei Leppikule jäi sellest 24 867 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et AS Xx deklareeris juhatuse liikme Xx teadmisel ja heakskiidul AS Xx 2014 jaanuari- septembri käibedeklaratsioonides mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu tegelikkusest enam kokku 41446,06 eurot, sh jaanuari deklaratsioonis 10408,40 eurot, veebruari deklaratsioonis 6849 eurot, märtsi deklaratsioonis 8066 eurot, aprilli deklaratsioonis 2540 eurot, mai deklaratsioonis 2500 eurot, juuli deklaratsioonis 2278,33 eurot, augusti deklaratsioonis 3740,33 eurot ning septembri deklaratsioonis 5064 eurot. 2.22 OÜ xx tehingud Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2014.a OÜ xx juhatuse liikmeks VS. (5 kd, tl 185-189) Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris OÜ xx (volitatud esindaja Vitali Sikora) 2014.a jaanuar – oktoober käibemaksudeklaratsioonide (edaspidi ka KMD)
- real 20% määraga maksustavat käivet ning
- real mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluvat käibemaksu järgnevalt (5 kd, tl 190-201): 35 1-15-9048 Jaanuar: käive 65875,18 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 12681,04 eurot; tasumisele – 494 eurot (deklaratsioon esitatud 20.02.2014); Veebruar: käive 67802,55 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 12792,06 eurot; tasumisele 768,45 eurot(deklaratsioon esitatud 20.03.2014); Märts: käive 67975,62 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 12473,95 eurot; tasumisele 1121,17 eurot(deklaratsioon esitatud 21.04.2014); Aprill: käive 10963 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 2143,94 eurot; tasumisele 48,66 eurot(deklaratsioon esitatud 20.05.2014); Mai: käive 27090,05 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 5128,93 eurot; tasumisele 289,08 eurot(deklaratsioon esitatud 19.06.2014); Juuni: käive 32321,01 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 5712,54 eurot; tasumisele 751,66 eurot(deklaratsioon esitatud 21.07.2014); Juuli: käive 24900,31 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 3639,44 eurot; tasumisele 1340,62 eurot(deklaratsioon esitatud 21.08.2014); August: käive 51440,62 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 9330,83 eurot; tasumisele 957,29 eurot(deklaratsioon esitatud 22.09.2014); September: käive 37659,85 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 7122,27 eurot; tasumisele 409,70 eurot(deklaratsioon esitatud 19.10.2014); Oktoober: käive 75247,57 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 13718,10 eurot; tasumisele 1331,41 eurot(deklaratsioon esitatud 24.11.2014). 12.11.2014 VSelukohas teostatud läbiotsimisel andis VS vabatahtlikult välja OÜ xx raamatupidamisdokumendid. Samuti võeti läbiotsimise käigus ära VS kasutuses olnud arvutid. (10 kd, tl 165-195) VSpoolt välja antud arvetel, mille adressaadiks oli OÜ xx ja mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides, kajastus muu hulgas alljärgnev teave: xx OÜ 6.01.2014 400 Summa KM 20% KM-ga 3590 718 4308 xx OÜ 8.01.2014 403 5292 1058,4 6350,4 Arve väljastaja Kuupäev Arve nr Summa KM-ta xx OÜ 13.01.2013 A010 13717,5 2743,5 16461 xx OÜ 14.01.2013 A022 8100 1620 9720 xx OÜ 17.01.2013 A025 6426 1285,2 7711,2 xx OÜ 17.01.2013 A026 4300 860 5160 xx OÜ 20.01.2013 A030 5800 1160 6960 xx OÜ 24.01.2013 A040 4501,4 900,28 5401,68 xx OÜ 30.01.2013 A042 2150 430 2580 xx OÜ 30.01.2013 A047 3745 749 4494 57621,9 11524,38 69146,28 17 16 Jaanuar kokku xx OÜ 6.02.2014 B005 6750 1350 8100 xx OÜ 17.02.2013 B017 4794 958,8 5752,8 xx OÜ 19.02.2013 B021 5508 1101,6 6609,6 xx OÜ 20.02.2013 B022 5060 1012 6072 Kuivõrd kõik vaadeldud arved olid kaustas, millele oli märgitud „Ostu arved 2014 xx OÜ“, siis on ilmne, et arved, millel on aasta arvuks märgitud 2013 on tegelikkuses vormistatud 2014 ning ekslikult on aasta arvuks märgitud
- Seda kinnitab ka asjaolu, et arved on OÜ xx pearaamatus kajastatud 2014 kannetes. 17 Pearaamatus on märgitud kanne summas 6750 (so ilma km-ta). Teised ülekanded on koos km-ga. Sisendkäibemaksu arvestuses märgitud käibemaks
- 16 36 1-15-9048 xx OÜ 20.02.2013 B023 xx OÜ 28.02.2013 B033 Xx OÜ 28.02.2014 A280214-3 Xx OÜ 28.02.2014 A280214-4 18 Veebruar kokku 14550 2910 17460 5832 1166,4 6998,4 12471,5 2494,3 14965,8 5858,5 1171,7 7030,2 60824 12164,8 72988,8 Xx OÜ 17.03.2014 A170314 6650 1330 798019 xx OÜ 25.03.2014 613 12350 2470 14820 Xx OÜ 28.03.2014 A280314 16602,5 3320,5 19923 Xx OÜ 31.03.2014 A310314 15453 3090,6 18543,6 Xx OÜ 31.03.2014 A310314-3 9281,88 1856,37 11138,25 60337,38 12067,47 72404,85 2600 520 3120 Märts kokku Xx OÜ 29.04.2014 14R019 2600 520 3120 Xx OÜ Aprill kokku 16.05.2014 14S011 2327 465,4 2792,4 Xx OÜ 21.05.2014 14S016 16620 3324 19944 Xx OÜ 21.05.2014 14S017 4070 814 4884 23017 4603,4 27620,4 Mai kokku Xx OÜ 16.06.2014 14T007 7410 1482 8892 Xx OÜ 16.06.2014 2014-06-16/01 2830 566 3396 Xx OÜ 18.06.2014 2014-06-18/02 3000 600 3600 Xx OÜ 18.06.2014 2014-06-18/03 5465 1093 6558 Xx OÜ 18.06.2014 2014-06-18/04 3650 730 4380 22355 4471 26826 Juuni kokku Xx OÜ Xx OÜ Xx OÜ Xx OÜ 14.07.2014 14072014-4 3272,5 654,5 3927 23.07.2014 22072014-2 20 2700 540 3240 30.07.2014 24072014-2 21 4900 980 5880 30.07.2014 30072014-9 22 2620 524 3144 5892,50 1178,50 7071 Juuli kokku Xx OÜ 5.08.2014 1408-005 5500 1100 6600 Xx OÜ 21.08.2014 1408-024 5525 1105 6630 Xx OÜ 27.08.2014 1408-026 10500 2100 12600 Xx OÜ 28.08.2014 1408-028 4050 810 4860 Xx OÜ 29.08.2014 1408-033 2940 588 3528 28515 5703 34218 August kokku Xx OÜ 19.09.2014 1409-014 8340 1668 10008 Xx OÜ 30.09.2014 1409-024 9652 1930 11582,423 A280214-3 ja A280214-4 kajastuvad pearaamatus ühe ülekandena. Pearaamatus on ülekanne summas
- 20 Pearaamatus on vastav ülekanne kirjas, kuid sisendkäibemaksu arvestuses mitte. Samuti pole seda ära võetud arvete seas. Seega ei arvesta kohus kõnealust arvet koondsumma arvestamisel, kuna puuduvad tõendid, et arve on olnud aluseks käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu summa arvestamisel. 21 Pearaamatu sisendkäibemaksu arvestuses seda summat ei kajastu. Seega ei arvesta kohus kõnealust arvet koondsumma arvestamisel, kuna puuduvad tõendid, et arve on olnud aluseks käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu summa arvestamisel. 22 Pearaamatus on vastav ülekanne kirjas, kuid ära võetud arvete seas arvet pole. 23 Pearaamatu kohaselt tasutud kahe ülekandega. 18 19 37 1-15-9048 Xx OÜ 24 30.09.2014 1409-028 September kokku 6090 1218 7308 24082 4816 28898,4 Xx OÜ 7.10.2014 07102014-1 3000 600 360025 Xx OÜ 6.10.2014 06102014-2 6420 1284 7704 Xx OÜ 9.10.2014 1410-007 16500 3300 19800 Xx OÜ 14.10.2014 1410-010 7220 1444 8664 Xx OÜ 20.10.2014 1410-016 11775 2355 14130 44915 8983 53898 330159,78 66031,55 396191,73 Oktoober kokku Mitmed S poolt üle antud arvete (ühe OÜ Xx arve, kahe OÜ Xx arve ning kolme OÜ Xx arv