2-22-2324/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2324 Kohtuasi X (X) avaldus X ja Q (Q) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Y (Y) suhtes ja Y hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks X-le Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus Kaebuse esitaja ja liik Q määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikule I määratud esindaja vandeadvokaat Kristi Haas Puudutatud isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isiku II esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kardo Karon Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus muutmata.
4. Määruskaebus jätta rahuldamata.
5. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-22-2324 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
6. X esitas 11.02.2022 Harju Maakohtule avalduse X ja Q ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Y suhtes ja Y (edaspidi laps) hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks X-le.
7. Lapse vanemad on X (edaspidi lapse ema) ja Q (edaspidi lapse isa). Laps elab emaga. Isa viibis alates
8. a vangistuses kaksteist aastat. Ta vabanes
9. aastal ning teistkordselt viibis vangistuses 2020 –
10. aastal.
11. Lapse isa on vaimselt ebastabiilne ja ohtlik - lubas lapse vastu seina laiaks lüüa. Laps kardab isa. Laps ei olnud nõus temaga suhtlema. Vastutasuks oma käitumisele ostis isa lapsele iPhone 11 telefoni. Laps ei tohtinud hommikuti süüa nii, et lusikaga kolistaks. Vahepeal sõi laps isegi plastlusikaga, et mitte isa ärritada. Kui isa magas pidi olema vaikus, ema ja laps käisid kui nööri mööda. Laps oli hirmul. Emal polnud võimalust kohe lapsega kuhugi minna. Poes käies hakkas lapse isa karjuma, et keegi jälgib teda. Kodus olles karjus ta, et teda peab uskuma, et talle tehakse liiga kõrgemalt poolt. Kuulatakse pealt ja tema ei saa tööle minna, kuna siis kohe politsei jälgib teda. Ravimeid võttis lapse isa mingi aeg ja siis ütles, et nendest pole kasu.
12. Lapse isa elas seejärel oma maakodus, ema elas lapsega Tallinnas XXX. 04.11.2020 tuli lapse isa kella 22.00 ajal ning tahtis oma võtmega ust lahti keerata. Lapse ema ärkas selle peale ja jõudis ukse luku seest poolt kinni keerata ning helistas politseisse. Lapse isa võeti korteri ukse tagant kinni ning läbiotsimisel leiti tema juurest kasteet. Lapse isa vahistati ning istus vangis
13. juulini
14. Peale seda lapse ema ja laps teda näinud ei ole ja laps ei soovi temaga kohtuda.
15. Lapse isa on helistanud ja uurinud, kuidas lapsel koolis läheb. Laps on talle öelnud, et ei soovi temaga kohtuda. Nüüd nõuab lapse isa lapse käest seda telefoni tagasi, mille ta lapsele ostis. Kõik, mis tema ostetud, on ta tagasi nõudnud. Materiaalselt lapse isa peret ei toetanud. Lapse ema pidi oma väikse palga juures muretsema toidu lauale. Puudutatud isikute seisukohad
16. Lapse isa ei ole lapse ema avaldusega nõus. Lapse vanematel ei ole hooldusõiguslikke erimeelsusi lapse osas. Isa soovib lapse elus osaleda, lapsega suhelda. Lapse ema poolt kirjutatu on laim. Laps ja ema käisid vangistuse lõpuni külastusel, neil polnud kunagi lahkhelisid ega tülitsemisi. Mingit lusika häält pole isa kunagi maininud, see ei vasta tõele. Lapse isa on alati rahulik olnud ja kaasamõtlev perekonna asjades, ta pole ei lapse ema ega last kunagi ähvardanud ega neile kunagi halba soovinud. Lapse isa ostis vanglast vabanedes lapse emale auto (laenuga) ja võlga maksab tänaseni. Lapsele ostis telefoni.
17. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja lapse huvides on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse andmine lapse emale. Lapse esindaja vestles lapsega ja lapse arvates käitus isa imelikult ka pärast vanglast vabanemist, kartis, et teda jälgitakse ja tegi imelikke hääli. Lapse sõnul läks ükskord isa endast täitsa välja 2 2-22-2324 ja lubas lapse mööda seina laiaks lüüa. Seda põhjusel, et poeg julges küsida, miks isa imelikke hääli teeb. Otseselt vägivalda, nagu peksmine või löömine, ei ole isa poolt olnud. Kõik ametlikud ja vajalikud asjad on lapse sõnul lapse isa eest otsustanud ema. Lapse esindaja vestles ka lapse emaga. Lapse esindaja leiab, et lapse isa ei ole siiani faktiliselt osa võtnud poja kasvatamisest ega ülalpidamisest. Lapsesse puutuvates küsimustes on siiani otsustusi teinud lapse ema üksi.
18. Tallinna linn toetab avalduse rahuldamist. Kuigi ainuhooldusõiguse andmine ühele vanemale on äärmuslik meede, siis antud juhul on isa agressiivse ja ähvardava käitumisega tekitanud lapsesse hirmu ning lapsel ei ole isaga usalduslikku suhet. Lapse isa möönis linnavalitsusele, et on olnud lapse ema suhtes vägivaldne
19. aastal ning siiani on ema tegelenud lapse hooldusõiguslike küsimustega.
20. 05.05.2022 kuulas kohus ära avaldaja, kes jäi esitatud avalduse juurde. Ta lisas, et lapse isa ei ole siiani osalenud lapse koolivalikus, treeningu valimises. Isa last rahaliselt ei toeta. Elatise nõue on kohtumenetluses. Avaldaja sõnul ei saa ühise hooldusõigusega jätkata, sest isa ei ole adekvaatne. Kuigi praegu ei ole lapse isaga hooldusõiguslikke erimeelsusi. Puudutatud isik II ei soovinud suulisi selgitusi anda.
21. 05.05.2022 kuulas kohus ära lapse. Laps selgitas, et suhtles isaga viimati pool aastat tagasi, novembris
22. Lapse sõnul ei ole tal isaga millestki rääkida. Isa hakkas huvi tema vastu üles näitama alles kohtumenetluse ajal. Lapse teada ei aruta vanemad omavahel tema kasvatusküsimusi, nendega tegeleb ema. Isa ei ole teda tähtpäevade ajal kingiga meeles pidanud ega taskuraha andnud. Isa on ettearvamatu ning hooldusõigus võiks jääda emale. Maakohtu määrus ja põhjendused
23. Maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas lapse vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning andis lapse ainuhooldusõiguse üle lapse emale.
24. Laps on enam kui kümme aastat elanud emaga. Lapse isa on aastaid viibinud vanglas, mis on takistanud tal ka vahetult hooldusõigust teostada. Õige on lapse isa seisukoht, et lapse ema ei osanud ka 05.05.2022 toimunud ärakuulamisel esile tuua vanemate hooldusõiguslikke erimeelsusi. Samas ei ole vaidlust selles, et tegelikult on siiani hooldusõigust teostanud ema ainuisikuliselt. Vanemate keerulisi suhteid ja koostöö võimatust ilmestavad sõnumid
25. aastast. Need ei ole viisakad ega lahendusi otsivad. Lapse isa on mh neis esile toonud, et lapse ema võib ainuhooldusõiguse endale saada, kui laps elatist ei nõua. Sellega näitab lapse isa oma soovimatust hooldusõigust päriselt teostada. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule 26.06.2022 teatanud, et selle kohtumenetluse ajal 18.03.2022 lõhkus lapse isa XXX korteri ukse taga, laps oli üksi kodus ja kartis. Laps avaldas ka 05.05.2022 kohtule, et isa on ettearvamatu. Kui lisada eelnenule veel lapse isa soovimatus vabatahtlikult last üleval pidada ja elatist tasuda, mida kinnitab pooleliolev elatise kohtuvaidlus, peaaegu olematu suhtlus isa ja lapse vahel, siis nähtub kõigest kogumis, et vanemate nõrk koostöö ei võimalda ühiselt hooldusõigusega jätkata. Seetõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja lapse emale ainuhooldusõiguse üle andmine, kuna kohtu hinnangul on lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ja tema eest hoolitseda, tema hingeline seos lapsega ning praegune pühendumus lapse eest hoolitsemisele väiksem kui lapse emal. 3 2-22-2324 Määruskaebus
26. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas täielikult ja teha asjas uus lahend, millega säilitada lapse isa hooldusõigus lapse suhtes ehk jätta lapse ema avaldus täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule teises koosseisus lahendamiseks.
27. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
28. Lapse isa on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudub vajadus ja lapse huvides oleks, kui vanematel säiliks ühine hooldusõigus lapse suhtes, nagu on olnud ligemale 14 aasta jooksul. Lapse isa meelest ei esine olukorda, mis tingiks vajaduse kasutada niivõrd äärmuslikku meedet nagu ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja lapse emale ainuhooldusõiguse andmine. Kohtulahend ei sisalda kaalutlusi ühegi erineva hooldusõiguse valdkonna (viibimiskoht, haridus, tervis, varahooldus jms) kohta, milles saaks järeldada, mis alusel ja loogikale tuginedes on kohus jõudnud tulemuseni, et lapse huvides ja praegusel juhul on asjakohane ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine.
29. Menetluse jooksul maakohtus leidis korduvalt kinnitust, et vanemate vahel puuduvad täna aktiivsed vaidlused hooldusõiguse küsimustes ja neid vaidlusi ei ole ka minevikus kunagi olnud. Kohus on küll õigesti tuvastanud, et valdava osa lapse senisest elust on lapse isa viibinud kinnipidamisasutuses, kuid on teinud sellest eksliku järelduse nagu see annaks aluse täna teha muudatusi vanemate hooldusõiguses. Lapse isa viibimine kinnipidamisasutuses on küll raskendanud isa osalemist lapse igapäeva-elus, kuid pole otseselt takistanud lapse isa võimalust teha koos emaga hooldusõiguslikke otsuseid. Põhjus, miks mitmed otsused tegi lapse ema ainuisikuliselt, olid seotud lihtsalt sellega, et lapse ema ei kaasanud lapse isa. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et kui laps oli veel noor, käisid ema ja laps isa juures pikaajalistel kohtumistel ja asju otsustati koos. Ühel hetkel lapse ema lõpetas lapse isa kaasamise.
30. Ajal, mil lapse isa on viibinud vabaduses, on ta püüdnud oma hooldusõigust teostada, osaleda lapse elus ja suhelda lapse emaga, kuid lapse ema on keeldunud mõistlikust suhtlusest ja on toonud ainukese argumendina välja, et lapse ema ja laps kardavad lapse isa ja seega keeldunud sisulisest mõistlikust dialoogist lapse isaga. Aastate jooksul on vanemate vahel mõni tüli olnud, kus on öeldud üksteisele halbu sõnu vms, kuid lapse isa jääb varasemalt maakohtus väljendatud seisukoha juurde, et ei nõustu lapse ema etteheidetega ja ei näe alust, et miks peaksid laps ja ema lapse isa kartma. Menetlusosaliste seisukohad
31. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Lapse isa on lapse suhtes ükskõikne. Ta saatis lapse emale sõnumi: „Y võib öelda mida tahab. Tema sõna ei maksa mulle midagi.“. Lapse ema ei saa loota selle peale, et kui on vaja teha lapse osas otsuseid, siis isa sellega ka nõus on. Võimalusel ta püüab isa takistada. Hetkel võib väita, et ei ole probleemi, kuid tundes lapse isa, on see võimalik. Kui näiteks on vaja lapsel minna kooliekskursioonile või välisriiki reisile, siis püüaks lapse isa seda takistada. Ta võib takistada edaspidiseid otsuseid hariduse ja tervise osas.
32. Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vanemate nõrk koostöö ei võimalda ühise hooldusõigusega jätkata. 4 2-22-2324
33. Tallinna linn leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on teinud lahendi, mis arvestab lapse parimaid huve ja vajadusi ning tagab lapsele turvalise elukeskkonna ja stabiilse elukorralduse. Menetluse edasine käik
34. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
35. Lapse ema esitas 25.07.2023 menetlusdokumendi, milles jääb endisele seisukohale, et ühise hooldusõiguse jätkumine ei ole võimalik. Lapse isa on agressiivne, ebastabiilse käitumisega, mis mõjub lapsele halvasti. Lapse isal oli võimalus peale kinnipidamist näidata oma hoolivust ja hooldusõigust lapse suhtes. Laps tundis hoopis hirmu.
36. 25.07.2023 vastuses jääb lapse isa määruskaebuses toodu juurde ja otseselt midagi lisada ei soovi. Isa leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei olnud põhjendatud ja selleks puudus alus. Isa, viibides kinnipidamisasutuses, ei saanud hooldusõigust arusaadavalt teostada. Nii enne seda, kui vabanemisest alates on isa soovinud hooldusõigust teostada. Isa soovib seda teha ka praegu. Ühtegi vaidlust ega hooldusõiguslikku probleemi vanemate vahel endiselt ei ole. Ainus sisuline takistus on see, et ema hetkel ei kaasa isa ja sisuliselt takistab isal hooldusõigust teostamast, sest ei suhtle isaga, ei reageeri isa pöördumistele ega jaga olulist last puudutavat infot.
37. Lapsele määratud esindaja märgib 28.07.2023 menetlusdokumendis, et kuigi vanematel ei ole käesoleval ajal lapse hooldusõiguse teostamisel erimeelsusi, esinevad muud asjaolud, mille tõttu on lapse huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Vanem, kellel puudub lapsega vaimne ja hingeline side, kes ei ole leidnud võimalust seni lapse hooldusõigust teostada ega osale lapse ülalpidamises, ei suuda teostada hooldusõigust lapse huvidega kooskõlas. Lapse isa ei ole seni lapse elus ja hooldusõiguse teostamisel osalenud. Tal puuduvad teadmised oma lapse elukorraldusest ja käekäigust, mistõttu ei ole usutav, et lapse isa suudab teha hooldusõiguslikke otsustusi lähtudes vaid lapse huvidest. Laps on käesoleval ajal 14-aastane, mis tähendab, et vanemad saavad ja peavad järjest enam arvestama hooldusõiguslike otsustuste tegemisel ka lapse enda soovide ja arvamustega. Olukorras, kus üks vanem avaldab, et talle ei maksa lapse soov midagi, näitab lapse suhtes austuse puudumist ning eeldatavalt ka soovimatust lapse soovidega hooldusõiguse teostamisel arvestada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
39. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et avalduse rahuldamiseks esineb alus. Maakohus asus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et praegusel juhul on perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 järgi alust teha muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses, lõpetada ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale. Maakohus ei ole avalduse lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega 5 2-22-2324 ületanud kaalumispiire. Samuti pole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
40. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on otsustanud lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada selle tõttu, et lapse isa viibis vangistuses. Maakohus tugines eelkõige sellele, et lapse vanemate vahelised pingelised suhted ei võimalda teha neil koostööd lapse hooldusõiguse teostamisel ja võtta vastu sellekohaseid otsuseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ehkki lapse ema pole esile toonud konkreetseid erimeelsusi hooldusõiguslikes küsimustes, ilmestavad vanemate keerulisi suhteid ja koostöö võimatust lapse isa sõnumid, mis ei ole viisakad ega lahendusi otsivad. Olgugi, et vanemate vahel puuduvad täna aktiivsed vaidlused hooldusõiguse küsimustes ja neid vaidlusi ei ole minevikus olnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et lapse isa sõnumitest ning suhtumisest lapse emasse ja lapsesse ei saaks järeldada, et hooldusõiguse osas oleks vanematel võimalik ühiselt otsustusi teha. 27.
41. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 13). Vanemate vahel puudub vaidlus, et lapse ema on lapse eest hoolitsenud ja igapäevaelu (tavahooldamise) asju otsustanud ise alates lapse sünnist 08.09.
42. Nähtuvalt kohtule esitatud seisukohtadest ja avaldustest on ka lapsega seotud olulisi asju (seoses viibimiskoha, hariduse ja tervisega) otsustanud lapse ema. Vanemad vaidlevad, kas lapsega seotud olulisi asju saab otsustada edaspidi üksnes lapse ema või peavad vanemad seda tegema koostöös. 27.
43. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 27.
44. Riigikohus on hooldusõiguse lõpetamise vaidluses selgitanud, et kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga. Kui vanematel on lapsega lähedane ja usalduslik suhe, tuleks kohtul otsustusi tehes lähtuda sellest, et lapse suhe mõlema vanemaga säiliks senisel kujul võimalikult suurel määral. Kui see on lapse huvides, tuleks valida lahendus, mis võimaldaks säilitada lapsel võimalikult võrdse suhtlemisvõimaluse mõlema vanemaga (RKTKm 1905.2021, 2-20-1708, p 19 ja 20). Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtudes. Kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (vt nt RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamisel oluline lähtuda eelkõige lapse huvidest ja sellest, kas lapsel on vanemaga lähedane ja usalduslik suhe. 6 2-22-2324 27.
45. Vanemate kirjavahetusest (lapse isa poolt lapse emale saadetud sõnumitest) ning lapse ja ema seisukohtadest nähtub, et isa ja lapse vahel ei ole usalduslikku ega lähedast suhet ning lisaks on lapse isa last hirmutanud. Lapse isa teatas lapse emale, et lapse arvamus ei loe isale midagi ja lapse isa soovib lapsele kingitud asju tagasi saada või raha selle eest (I kd tl 53-57). Lisaks on politseis registreeritud juhtum, kui lapse isa käis 18.03.2022 lapse ja ema kodu ukse taga, lõhkus ja nõudis tagasi lapsele kingitud telefoni (I kd tl 118). Samuti on laps ärakuulamisel kohtule kinnitanud, et tema oma isaga tegemist teha ei taha ning on isa telefoni numbri blokeerinud (I kd tl 89). Lisaks on laps vestluses esindajaga öelnud, et isa ähvardas teda vastu seina laiaks lüüa, kuna laps julges küsida, miks isa imelikke hääli teeb (I kd tl 24-28). Lapse isa käitumine (vägivallaga ähvardamine, 14-aastase lapse arvamusega mittearvestamine ja lapselt kingituste äravõtmise kavatsus) ning lapse hoiak isa suhtes osundab ringkonnakohtu hinnangul sellele, et lapse ja isa vahel ei ole lähedast ega usalduslikku suhet. Lapse isa ei ole üles näidanud enda soovi lapsega arvestada. Lapse isa ükskõikset suhtumist lapse käekäiku kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et lapse isa pole elatist lapsele maksnud. Seejuures on lapse isa teatanud lapse emale, et loobub hooldusõigusest, kui lapse ema ei nõua temalt enam elatist (I kd tl 56). 27.
46. Riigikohus on leidnud, et vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei pea need erimeelsused siiski alati tõusetuma mingi konkreetse hooldusõigusliku küsimuse arutelust, vaid erimeelsusi hooldusõiguse teostamisel saab järeldada ka vanemate vahelisest üldisest konfliktist ja halvast suhtest. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise olukorraga. Lapse isa kasutas lapse ema suhtes korduvalt vulgaarseid väljendeid ning ähvardas ema. Lapse isa on nimetanud lapse ema korduvalt prostituudiks (I kd tl 36 ja tl 51) ning on sõimanud teda korduvalt värdjaks (I kd tl 50, 55, 57). Lapse isa ei ole esile toonud, et tal oli selliseks käitumiseks adekvaatne põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist lapse isa poolse suhtumisega lapse emasse, mille puhul ei saa eeldada, et lapse ema peaks saama lapse isaga ka hooldusõiguse küsimusi arutada. Vanemate vahelisest kirjavahetusest on võimalik järeldada, et mitte üheski küsimuses pole võimalik vanematel üksmeelele jõuda ja seda just lapse isa suhtumise tõttu. Seega on vanemate suhted sedavõrd pingelised, et nad ei suudaks võtta ühiselt vastu lapse huvidele vastavaid otsuseid ning koos lapse elu korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebamõistlik sellises olukorras eeldada, et hooldusõiguse küsimustes lapse isa suhtumine lapse emasse kuidagi muutuks ja et ta oleks võimeline arutlema hooldusõiguse küsimuste üle normaalsel viisil. 27.
47. Asjaolu, et lapse isa on konfliktne kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka Politsei-ja Piirivalveameti kokkuvõte, millest nähtub, et lapse isa on perioodil 2020-2021 sõimanud vulgaarsete väljenditega vangla ametnikku ja politseiametnikku ning teda ennetähtaegselt vabastamata jätnud kohtunikku. Samuti on ta ähvardanud politseiametnikku ja vanglaametnikku vägivallaga ja vara hävitamisega (I kd tl 119-121).
48. Ringkonnakohtu hinnangul on kaheldav ka lapse isa tegelik soov lapse eest hoolitseda. Lapse isa väide, et ta on soovinud juba pikemat aega pärast vabanemist lapsega suhelda ja kohtuda, on paljasõnaline. Lapse isa poolt saadetud sõnumid, milles ta teatas lapse emale, et lapse arvamus ei loe isale midagi ja lapse isa soovib lapsele kingitud asju tagasi saada või raha selle eest, näitavad vastupidist. Samuti on paljasõnaline väide, et lapse isa on pärast vabanemist näidanud üles soovi teha koos emaga otsuseid lapse hooldamise ja kasvatamise osas. Lapse isa pole esile toonud, millal ta mingit sellist huvi või soovi lapse kasvatamiseks üles näitas. 7 2-22-2324
49. Kuigi eelduslikult on lapse parimates huvides see, et tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat, kes üksmeelselt otsustavad lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi, on vanemate konfliktsuse korral põhjendatud nende ühine hooldusõigus lõpetada, sest erimeelsused takistavad vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada. Antud juhul takistavad vanemate omavahelised äärmiselt halvad suhted neil võtta vastu otsuseid, mis vastavad lapse parimatele huvidele, s.o korraldada üksmeelselt lapse elu. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik lapse isa suhtumisest lapsesse järeldada, et lapse isa suudaks võtta vastu otsuseid lapse huvides.
50. Olukorras, kus erimeelsused takistavad vanematel mistahes last puudutavaid otsuseid vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada, ei pidanud maakohtu lahend enam sisaldama kaalutlusi erinevate hooldusõiguse valdkondade (viibimiskoht, haridus, tervis, varahooldus jms) kohta. Seega on põhjendamatu määruskaebuse väide, et maakohus oleks pidanud erinevate hooldusõiguse valdkondade kaupa ühise hooldusõiguse lõpetamist hindama.
51. Vaidlust ei ole selle üle, et lapse ema valmisolek ja pühendumus last kasvatada ja tema hingeline seos lapsega on selline, mis võimaldab lapse huvides lapsega seotud olulisi asju otsustada. Seega on olukorras, kus vanemad ühiselt ei ole võimelised otsuseid lapse hooldamise ja kasvatamise osas vastu võtma, põhjendatud anda ainuhooldusõigus lapse emale.
52. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kord lõpetatud ühist hooldusõigust on võimalik PKS § 1231 lg 3 kohaselt taastada, kui see vastab lapse huvidele ja täidetud on PKS § 138 lg 1 teises lauses sätestatud eeldused, st vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ja ühist hooldusõigust taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 17). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vaatamata hooldusõiguse puudumisele on lapsest lahus elaval vanemal õigus oma lapsega suhelda. Sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda (RKTKm 14.03.2012, 3-2-1-6-12, p 18 ja 19). Eelnevast tulenevalt on lapse isal vajalik edaspidi lapse huve rohkem arvestada ja ka lapse ema peab seejuures võimalusel toetama lapse ja isa vahelise kontakti saavutamist ning usaldusliku suhte taastamist.
53. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid arvestades TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jaotada samal viisil ka määruskaebuse menetlemise kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 8